Eriregulatsiooni eesmärk

Kui omanik esitab vindikatsiooninõude, ehk nõuab temale kuuluva asja välja teise isiku ebaseaduslikust valdusest, siis kaasnevad selle nõudega sageli ka kõrvalnõuded: omaniku nõue valdaja vastu asjale tekitatud kahju hüvitamiseks ja asjast saadud kasu väljaandmiseks ning valdaja nõue asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Need nõuded on oma olemuselt võlaõiguslikud.⁴⁴⁰ Mõnedes õigussüsteemides, näiteks Anglo-Ameerika õiguses, samuti Soome ja Rootsi ning teatud määral ka Prantsuse õiguses lahendataksegi kahju ja kulutuste hüvi-tamise ning kasu väljaandmise küsimused üksnes võlaõiguslike, st deliktiõiguse

439 Helm, S 388.

440 Pärna/Kõve, lk 150 ja lk 154; Wieling (2006), S 565; MüKo/Baldus⁵ vor §§ 987-1003, Rn 2; Schwab/Prütting, lk 193; Verse, S 43.

ja alusetu rikastumise sätete abil.⁴⁴¹ Sama lähenemine on valitud ka DCFR-S, sest art VIII.-7:102 – VIII.-7:104 viitab valdaja kulutuste hüvitamise alusena alusetu rikastumise sätetele.

Mitmetes Euroopa õigussüsteemides aga reguleeritakse nimetatud küsimusi Rooma õiguse traditsioonide mõjul erisätetega. Teiste hulgas on eraldi sätted ebaseadusliku valdaja poolt teise isiku asjale tehtud kulutuste hüvitamise kohta sätestatud Eesti (AÕS § 88), samuti Saksa (BGB §§ 994 jj), Šveitsi (ZGB art 939) ja Austria õiguses (ABGB §§ 331–332). Sellise eriregulatsiooni üldine ten-dents on heauskse valdaja asetamine soodsamasse olukorda võrreldes sellega, milles ta oleks siis, kui neid erinorme ei oleks.⁴⁴² Saksa õiguskirjanduses nime-tatakse BGB §-des 985 jj reguleeritud nn omaniku-valdaja suhte (Eigentümer-Besitzer-Verhältnis) normide eesmärgina isegi heauskse valdaja kaitsmist deliktiõigusest ja alusetu rikastumise õigusest tulenevate nõuete eest.⁴⁴³

Saksa tsiviilseadustiku eeskujul olid ka Eesti õiguses vindikatsiooninõudega kaasnevad kõrvalnõuded 01.12.1993 jõustunud asjaõigusseaduses kompleksselt reguleeritud AÕS §-des 84–88. Alates 01.07.2003 jõustunud muudatustega on asjaõigusseadusesse sisse viidud teistsugune lähenemine, mille kohaselt omaniku-valdaja suhtes tekkivad kõrvalnõuded lahendatakse suures osas deliktiõiguse ja alusetu rikastumise õiguse järgi. Nii näiteks toimub valdaja poolt asjast saadud kasu väljaandmine või hüvitamine AÕS § 85 lg 1 kohaselt võlaõigusseaduse §-de 1037–1040 ehk rikkumiskondiktsiooni sätete alusel; pahauskne valdaja vastutab AÕS § 84 lg 1 kohaselt asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähene-mise eest samuti võlaõigusseaduse deliktiõiguse sätete järgi (VÕS §§ 1043 jj).

Üksnes siis, kui võlaõigusseaduse järgi saavutatav tulemus osutuks ebaõig-laseks, näeb asjaõigusseadus vindikatsiooninõude kõrvalnõuete kohta ette eri-sätted. Näiteks on heauskne valdaja kahju hüvitamise kohustusest vabastatud (AÕS § 84 lg 3); AÕS § 85 lg 2 näeb asja valduse omavoliga saanud valdajale ette täiendava vastutuse omanikul saamata jäänud kasu eest.

AÕS-i muutmise eelnõu seletuskirjas põhjendati neid muudatusi vajadusega kõrvaldada nõuete konkurentsi probleem, mis Šveitsi ja Saksamaa lahenduste ülevõtmisel tuli lisandina kaasa ka Eesti tsiviilõigusesse.⁴⁴⁴ Nimelt, märgiti seletuskirjas, on Šveitsi ja Saksamaa vastavate normide peamiseks probleemiks asjaolu, et tulemus, mis on saavutatav asjaõiguses väljaandmisnõude juures reguleeritud võlaõiguslike kõrvalnõuete teostamisega, on võimalik saavutada ka muudele nõudeõiguse alustele tuginedes. Nende probleemide vältimiseks pakuti eelnõu algtekstis välja lahendus, kus Hollandi tsiviilseadustiku eeskujul oli nõuete konkurentsi vältimiseks õiguslike tagajärgede osas võimalikult suures

441 v. Bar/Clive, p 5313; Prantsuse ja Inglise õiguse kohta Verse, S 65 ff.

442 v. Bar/Clive, p 5313.

443 Medicus, S 410; Bamberger/Roth/Fritsche²⁶ vor §§ 897-1003, Rn 2.

444 Eelnõu 989 SE I, asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seletuskiri, arvutivõrgus:

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=

020450072.

mahus viidatud võlaõigusseaduse asjakohastele sätetele.⁴⁴⁵ Sarnaselt Saksa õiguses omaksvõetud lähenemisele nimetati eelnõu seletuskirjas vindikatsiooni-nõude kõrvalnõuete (AÕS §§ 84 jj) reguleerimise peamise eesmärgina vajadust kaitsta heauskset valdajat deliktiõigusest ja alusetu rikastumise sätetest tule-nevate nõuete eest. Lisaks märgiti, et heauskse valdaja privilegeerimise põhjus tuleneb õiguskäibe kindluse tagamise põhimõttest.⁴⁴⁶ Ebaseadusliku valdaja kulutuste hüvitamise nõuet reguleeriv AÕS § 88 lg 1 oli nimetatud eelnõu alg-tekstis sõnastatud järgmiselt: „Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud ku-lutuste hüvitamist vastavalt lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse §-le 1042.”

Eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus 23.10.2002 oli § 88 lg 1 aga juba sõnastatud praegu kehtivas redaktsioonis: „Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.” Niisiis oli valdaja kulutuste hüvitamise nõue eel-nõu järgi algselt allutatud üksnes alusetu rikastumise õigusele, kuid eeleel-nõu menetluse käigus mindi osaliselt tagasi roomaõiguslike põhimõtete juurde.

3.2.2. „Vindikatsiooniolukord” valdaja kulutuste hüvitamise nõude eeldusena

Selleks, et ebaseaduslik valdaja saaks nõuda kulutuste hüvitamist, peab esinema nn vindikatsiooniolukord, ehk täidetud peavad olema vindikatsiooninõude eel-dused.⁴⁴⁷ Esiteks peab kulutuste objektiks olema asi. Seega on mittekehaliste esemetega seoses tehtud kulutuste hüvitamine omaniku-valdaja suhte raames välistatud. Seevastu kulutuste kondiktsiooni puhul ei ole tingimata vajalik, et kulutuste objekt oleks asi (ehkki see praktikas reeglina nii on). On ju võimalik olukord, kus kulutusi tehakse teise isiku intellektuaalse omandi esemele. Näi-teks on mõeldav, et keegi tasub teise isiku eest riigilõivu kaubamärgi õigus-kaitse kehtivusaja pikendamiseks (KaMS 50 lg 1), tööstusdisainilahenduse pikendamiseks (TDS § 56 lg 2) või patendi jõushoidmiseks (PatS § 37 lg 2).

445 Ibid.

446 Ibid.

447 Saksa õiguse kohta: Bamberger/Roth/Fritsche § 994, Rn 4; Eesti õiguse kohta: Pärna/

Kõve, lk 150: valdaja kõrvalnõuete eeldus on, et AÕS § 80 nõude eeldused peavad olema täidetud (st et esineks nn vindikatsiooniolukord). Eksitav on VÕS § 1026 kommentaarides esitatud seisukoht, et kui soodustatu esitab tema asja lubamatult ajanud isiku vastu kahju hüvitamise nõude, siis saab asjaajaja nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 ja AÕS § 88 alusel (VÕS III Komm/Tampuu, § 1026 komm 3.2, lk 582). Selle seisukohaga ei saa nõustuda, kuna AÕS § 88 kohaldamine eeldab, et soodustatu esitaks AÕS § 80 alusel asja väljaandmise nõude, mitte VÕS § 1026 lg-s 2 viidatud kahju hüvitamise nõude. Samas Austria õiguses ei ole ABGB §§ 331 jj kohaldamiseks vajalik, et omanik oleks esitanud asja väljaandmise nõude, – Schlechtriem (2001 a), S 48.

Riigikohus on vindikatsiooninõude eeldusena nimetanud ka asjaolu, et välja-nõutav asi peab olema alles.⁴⁴⁸ Kui asi on võõrandatud ja heauskselt omandatud või ära tarvitatud, siis astub asja väljaandmise nõude asemele hüvitusnõue.

Teiseks, kuna vindikatsioon tähendab nõuet asja väljaandmiseks, siis peab asi olema kulutusi teinud isiku valduses. Ning kolmandaks peab valdus olema ebaseaduslik, st õigusliku aluseta. Vindikatsioonihagi saab omanik esitada näiteks siis, kui asi on tema valdusest välja läinud tema tahte vastaselt (st kui asi on temalt varastatud). Kui valdaja õigus asja vallata tuleneb kehtivast lepingust või seadusest, siis ei ole vindikatsiooninõude esitamine võimalik.⁴⁴⁹ Samas on väljaandmisnõude esitamine mõeldav ka juhul, kui senine õiguslik alus asja valdamiseks rajanes küll lepingul, kuid see on vindikatsioonihagi esitamise ajaks lõppenud.⁴⁵⁰ Valdaja kulutuste hüvitamise nõude seotus vindikatsiooniga tähendab ka seda, et hüvitamisele kuuluvad vaid sellised kulutused, mis on tehtud ajal, kui valdus oli õigusliku aluseta⁴⁵¹ ning mil omanikuks oli isik, kes on esitanud vindikatsiooninõude⁴⁵².

Seevastu kulutuste kondiktsioon nõude esitamiseks õigustatud isikule min-geid valdusega seotud piiranguid ei sea: VÕS § 1042 lg 1 annab nõudeõiguse isikule, kes ilma õigusliku aluseta on teinud teise isiku esemele kulutusi. See tähendab, et kulutuste kondiktsiooni alusel kuuluvad hüvitamisele nii valdaja kui mittevaldaja poolt tehtud kulutused. VÕS § 1042 saab rakendada ka juhul, kui kulutusi tehti ajal, mil kulutuste tegija valdas asja õiguspäraselt. Nii näiteks võiks kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1042 alusel kõne alla tulla siis, kui üürnik on lepingu kehtivuse ajal teinud ilma üürileandja nõusolekuta asjale kulutusi, mida käsundita asjaajamise sätete alusel ei hüvitata.⁴⁵³ Seega võib öelda, et seotus vindikatsiooniga muudab ebaseadusliku valdaja kulutuste eri-regulatsiooni kohaldamisala võrreldes kulutuste kondiktsiooniga mitmes aspek-tis piiratumaks.

3.2.3. Valdaja hea- või pahausksuse ja