Tajukatse materjal

Tajukatse jaoks valisin 12-st Karksi regilaulust välja 67 suhteliselt sarnase värsiehitusega laulurida (materjali kohta ka p 3.6). Neist lauluridadest 66 on murtud värsid, milles silbid jagunevad reeglipäraselt 8 positsioonile, kusjuures 9-silbilistes ridades paikneb kaksikkoht 2. positsioonil; ning lisaks üks erandlik rida, mis sisaldab 7 meetrilist üksust.²¹⁰ Neist 58 rida on 8-silbilised, 8 rida 9-silbilised ja eelmainitud erandlik rida on 7-silbiline. Nimetan seda materjali-kogumit edaspidi, hoolimata ühest erandist, murtud ridadeks.

Katseks valitud ridade värsiehituse tüübid (vt 1.3.4) on ära toodud tabelis 1, laulude üldandmed (arhiiviviide, esitaja, žanr jm) tabelis 2; kasutatud read ise on lisas 3 ja laulude näiteid leidub lisas 2 (näited 10–15). Kõik kasutatud värsid lõppevad I vältes 3-silbilise sõnaga, värsirea ülejäänud osas paikneb mõnikord ka 1- ja 2-silbilisi sõnu – lisaks kõige enam levinud struktuurile 2+3+3 esinevad näiteks read 1+1+3+3, 2+1+1+1+3, 2+1+2+3 jms.

Tabel 1. Skandeerimise uurimiseks korraldatud tajukatses kasutatud murtud ridade värsiehituse tüübid.

Värsiehituse tüüp Mitu korda katsematerjalis esineb

2+3+3 57 3+2+3 (alati kujul 2+1+2+3) 9

2+2+3 1 Teksti sisu ja funktsiooni järgi liigitatuna oli katses kasutatud 12 lauluvariandi

seas 3 jutustavat laulu tüübinimetusega “Mehetapja”²¹¹, 5 mängu- (või tantsu)laulu “Telu tegemine” ja 4 karjaselaulu.

Laulu “Mehetapja” valisin sellepärast, et see oli ainus suhteliselt paljude murtud ridadega regilaul, mille helisalvestuse leidsin mitmelt (kolmelt) Karksi kihelkonna laulikult: Greete Jents²¹², Ann Toompalu, Kadri Kukk. Valisin nimetatud lauluvariantidest kuulamiskatsesse võimalikult sarnase tekstiga read.

Teiseks võtsin ridu mängulaulust “Telu tegemine”, millest leidsin kuus

210 Võtsin nimetatud rea uurimismaterjali hulka sellepärast, et soovisin võrrelda võima-likult ühesuguse teksti ja viisiga murtud ridu eri lauljate esituses. Suulise laulutra-ditsiooni varieeruvuse tõttu polnud identsete ridade leidmine kerge. Kuna leidsin mitu sobivat varianti laulumängu “Telu tegemine” algusreast, siis lisasin erandlikult ka 7-silbilise rea, mis kattus teistega põhimõtteliselt nii viisitüübi kui teksti poolest, välja arvatud üks puuduv silp ja noot.

211 Laulude nimetamisel kasutan folkloristikas välja kujunenud tekstitüüpide nimetusi üldiselt nii, nagu need esinevad eesti rahvalaulude antoloogias (Tedre 1969–1974).

Katses analüüsitud laul on tuntud ka tüübinimetuste all “Mehetapja Maie”, “Maielaul”.

Antud juhul eelistan varianti “Mehetapja” nagu Herbert Tampere (1941a).

212 Greete Jentsilt on laul salvestatud kolmes variandis, kuid katsesse võtsin neist ainult ühe, kronoloogiliselt esimese.

helisalvestust neljalt erinevalt lauljalt: Mari Sarv, Kadri Kukk, Ann Toompalu, Mai Mölder. Kuna tegemist on suhteliselt lühikese lauluga, siis esines siin vaid üksikuid, kuid üpris ühesuguse tekstiga murtud ridu. Viimaks valisin ridu neljast karjaselaulude variandist kahe laulja esituses: Kadri Kukk ja Greete Jents.²¹³

Tabel 2. Skansiooni uurimisel kuulamiskatses kasutatud materjal, esitatuna lauljate kaupa. Ridade arv osutab sellele, mitu rida laulust katses kasutati.

Laulja Kohaviit Eesti

Rahvaluule Arhiivis Ridade

Viiside seas esineb kolm põhimõtteliselt erinevat meloodiakontuuri, mida olen varem tehtud viisitüpoloogia põhjal (Särg 1998, 2000) tähistanud numbritega 3, 5 ja 7. Vastavalt viisi täpsemale liikumisele ja vormile jagunevad need oma-korda viide viisitüüpi, millest üks esineb kahe erineva versiooni kujul. Nime-tatud viiest viisitüübist kolm on 2-realised, mille kummaski viisireas uuritaks

213 Kadri Kukelt on suhteliselt sarnaseid karjaselauluvariante lindistatud veel üks ja Greete Jentsilt kolm.

skansiooni eraldi. Seega uurimismaterjalis esineb kokku kaheksa erinevat (8 noodist koosnevat) viisirea põhikuju.

Katses kasutatud viisitüübid- ja versioonid on ära toodud näites 2. Kõiki meloodiaid iseloomustab astmeline liikumine, s.t suhteliselt väikesed intervallid helide vahel ja sama helikõrgusega helide harv kordamine. Viisi põhikuju kõrgemad noodid langevad sageli kokku värsi tugevate positsioonidega.

Näide 2. Skansiooni uurimisel kasutatud Karksi regilaulude viisitüüpide ja -versioonide põhikujud.

Greete Jents ja Ann Toompalu laulsid jutustava laulu “Mehetapja” viisitüübiga 7(2), kasutades kumbki oma versiooni (lisa 2, näited 10, 12). See viisitüüp on Karksi kihelkonna jutustavate ja lüüriliste laulude esitamisel üks tavalisemaid, kuid piisavalt analüüsimaterjali leidub vaid nimetatud kahelt lauljalt.²¹⁴ Number 7 tähistab esimese viisirea tõusev-laskuva üldkontuuriga meloodiat, (2) näitab, et tegemist on 2-realise viisiga. Viis on kvindi–seksti ulatusega, varieerub vähe ja selle kulminatsioon asub 5. noodil (näide 2). Oma vormi, heliulatuse, meloodiakujunduse ja funktsionaalsete seoste poolest Karksi laulutraditsioonis (vt ka Särg 2000: 291, 293jj) ei kuulu viis vanimate regiviiside hulka.

214 Mõlemalt lauljalt on aga lisaks katses kasutatud lauludele sellesama viisitüübiga laule arhiveeritud veel üsna rohkesti.

Sealjuures on Greete Jentsi kvindi ulatusega versioon arhailisema ilmega, sest sellel on väiksem ambitus ja pole selgesti välja kujunenud tugiheli ega harmoonilist mõõdet (vt Lippus 1995: 15). Greete Jents laulab minu arvates selge tugeva häälega ja ühtlase meetrumiga. Ann Toompalu viisiversiooni juures ilmneb uuema muusika tunnuseid: seksti ulatus, üheselt määratav tugiheli ja harmoonilist dimensiooni arvestav kõrgendatud juhttooniga viisiliikumine.

Samas ähmastab neid tunnuseid laulja ebamäärane ja kõnelähedane intonat-sioon, mida süvendab suhteliselt kiire tempo, võrreldes teiste Karksi lauli-kutega. Mõlemad laulikud kordavad laulmisel iga värsirida. Greete Jentsil esineb sama viisitüüp ka katsetes kasutatud karjaselaulude puhul.

Kadri Kukk esitab jutustava laulu “Mehetapja” erinevalt teistest lauljatest viisitüübiga 5(2) (lisa 2, näide 14). Viisikujus number 5 algab meloodia väikese tõusuga, keskel 5. noodil on madalseisus, ning tõuseb seejärel uuesti tugihelisse.

1. ja 2. viisirida selles viisitüübis praktiliselt kattuvad, välja arvatud lõpuosa, kus 1. viisireas toimub tõus, kuid 2. viisirea lõpunoodid jäävad tugihelile.

Tavaliselt esineb viisikuju 5 Karksi lauljatel kvardi ulatusega 1-realise refräänilise viisina, millega lauldakse tavandilaule, kuid Kadri Kukel on sellest välja kujunenud 2-realine variatsioonides kuni sekstini ulatuv viisitüüp, mida ta kasutab sageli ka lüüriliste ja jutustavate laulude juures.

Kadri Kukk laulab karjaselaulud viisitüüpidega 3R ja 3(2), mis erinevad teineteisest (esimesele) viisireale järgneva osa poolest (lisa 2: näites 13 on 3R-viisitüübiga laul; näites 16 on 3(2)-3R-viisitüübiga laul, mida kasutati variat-sioonide uurimiseks peatükis 4). Tähisele 3 vastab tertsi ulatusega viisikuju, millele järgneb tüübis 3R laulu sisust ja meloodiakujundusest mõnevõrra erinev kvindi ulatusega pikk refrään, tüübis 3(2) aga teine kvardi ulatusega viisirida.

Nii kirjeldatud refrään kui teine viisrida on mitmete tunnuste poolest uuemad, kui (esimene) viisirida. Viisitüübid 3R ja 3(2) esinevad Karksis enamasti koos karjateemaliste tekstidega ja töölauludega.

Neljast lauljast, kes esitasid tantsulaulu “Telu tegemine”, kasutasid kolm tavaliselt Karksi kihelkonnas sellega seostuvat viisitüüpi 7R (lisa 2, näide 15).

Number 7 tähistab eelpool kirjeldatud viisikontuuri, R igale värsireale järgnevat refrääni. Erandina esitas Ann Toompalu “Telu tegemist” samuti viisitüübiga 7(2), mida ta kasutas jutustavas laulus.