Sõnarõhuliste laulude analüüs

Tajukatses hinnati kolmest laulust pärinevad read sõnarõhuliseks: 8 rida Kadri Kukelt salvestatud jutustavast laulust “Mehetapja” ja 5 rida Mai Mölderi esitatud mängulaulu “Telu tegemine” kahest variandist. Rõhkude asukohti analüüsiti lähemalt 44 laulureas, mille hulgas oli 22 harilikku ja 22 murtud rida.

3.8.7.1. Rõhkude moodustajad Kadri Kuke laulus 2021 d

Kadri Kuke 1971. a. salvestatud jutustavast laulust võeti akustilise analüüsi jaoks 7 harilikku värssi ja 7 murtud värssi, mis laulmisel koos kordustega teevad kokku 28 rida (vt tabel 12). Kadri Kukk laulab neid 2-realise viisitüübiga 5(2), seega kumbki viisirida esineb 14 korda. Viisitüübis 5(2) esimene ja teine viisirida on peaaegu sarnased, laulmist iseloomustavad viisi varieerimisel

tekkivad silbijaotused ja laskumised põhitoonist allapoole kuni neljanda astmeni 4. ja 5. meetrumiüksusel²³³ (vt näide 2).

Tabel 12. Kadri Kuke laulust 2021 d analüüsitud ridade värsiehitus.

Värsiehituse tüüp Värsiehitus Ridade arv

2+2+4 1+1+2+4 3

2+2+2+2 1

1+(2)+2+4 2

1+1+2+2+2 1

2+3+3 2+2+1+3 2

2+1+1+1+3 2

1+(2)+2+1+3 2

1+1+2+1+3 1

Akustiliselt analüüsitud ridade värsiehitus on ära toodud tabelis 12. Kõigi murtud värsside ehituse tüüp on 2+3+3, kuid esimene 3-kohaline struktuur moodustub neis alati 1- ja 2-silbilistest sõnadest, nii et viisirea kesksele 5.

meetrumiüksusele langeb alati 1-silbiline sõna.²³⁴ Rõhu moodustajate kõverad Kadri Kuke laulus 2021 d on kujutatud joonistel 28 ja 29.

Tooniline rõhk. Viisitüübis 5(2) on keskne tooniline rõhk 3. (11.) noodil, kuid puudub 5. (13.) noodil – mis on erinevalt eelpool vaadeldud viisidest madal. Muljet 5. noodi rõhutust staatusest suurendab talle eelnev, 3. noodilt algav laskumiskäik ning noodi enda libisev, langev intoneerimine, mis mõlemad seostuvad keeles kõneüksuse lõpuga ja rõhutu silbiga. Harilikes ridades jääb 5.

noodi laskumiskäik pikale pearõhulisele silbile ning asub keskmiselt²³⁵ poole tooni võrra kõrgemal, võrreldes murtud ridadega. Murtud ridades paikneb 5.

positsioonil 3-kohalist silbirühma lõpetav ühesilbiline sõna, mille laulmisel laskutakse kasutatava helirea madalaimale, neljandale astmele tugihelist allapool. Seega markeerib nii viisiehitus kui varieerimine murtud ridades teatud struktuuriosa lõppu 5. üksusel, andes kaudselt märku järgneva uue osa algusest 6. üksusel.

Meloodiline rõhk esimeses ja teises viisireas, murtud ridades ja harilikes ridades praktiliselt ei erine, suhteliselt rõhulised on 3. ja 5. üksus.

Dünaamiline rõhk. Kadri Kuke esitatud jutustavas laulus on nii harilikes kui murtud ridades 5. meetrumiüksus lauldud väga nõrgalt ja sellele järgnev 6. tugevalt, mistõttu võib esile tõusta rea viimase, 3-silbilise sõna algus.

233 Kadri Kuke laskumiskäigud 4. ja 5. meetrumiüksusel on sageli sujuvad libistused ühelt noodilt teisele, mida on raske täpselt välja kuulda ja noodistada.

234 Laulus oli ehitusega 2+3+3 ainult algusrida, mis jäi katsest ja mõõtmistest esialgu kõrvale, sest see oli lõpupoole nõrgalt ja ebamääraselt intoneeritud.

235 Keskmisi väärtusi kasutatakse, sest viis on veidi varieeruv.

Temporaalne rõhk. Uuritava laulu harilikes ja murtud ridades vahelduvad korrapäraselt pikemad rõhulised ja lühemad rõhutud meetrumiüksused, seega ajalisele mõõtmele ei ole sõnarõhkude nihkumine silmnähtavalt mõjunud.

Esimese noodi pikendus kuulub Kadri Kukel laulmisstiili juurde ja esineb eriti parallelismirühmade algul.

-8 -6 -4 -2 0 2 4 6

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 28. Rõhu moodustajad kuulamiskatses sõnarõhuliseks hinnatud laulu 2021 d harilikes ridades, esitaja Kadri Kukk. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

-8 -6 -4 -2 0 2 4 6

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 29. Rõhu moodustajad kuulamiskatses sõnarõhuliseks hinnatud laulu 2021 d murtud ridades, esitaja Kadri Kukk. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

3.8.7.2. Rõhu moodustajad Mai Mölderi lauludes 587 f ja 587 j

Teine laulik, kelle laulus kuulajate hinnangul tõusid esile sõnarõhud, oli Mai Mölder. Temalt 1960. a. salvestatud mõlemast “Telu tegemise” laulu variandist analüüsiti kokku 16 rida, nende seas 8 harilikku ja 8 murtud rida. Laulu esitati 1-realise refräänilise viisiga ilma ridu kordamata. Üks lauluvariantidest sisaldas 7 rida, millest analüüsiti kõiki, teises variandis oli “Telu tegemisega” liitunud jutustav laul “Venna sõjalugu”,²³⁶ millest valiti juurde mõningaid murtud ridu.

Tabel 13. Värsiehitus Mai Möldri lauludes 587 j ja 587 f.

Värsiehituse tüüp Värsiehitus Ridade arv

2+2+4 2+2+4 2

2+2+2+2 3

4+2+2 1

2+2+1+1+2 2

2+3+3 2+2+1+3 3

3+2+3 2+1+2+3 4

1+1+1+2+3 1

Ridade värsiehitus on ära toodud tabelis 13. Mai Mölderi murtud read liigituvad värsiehituse tüüpideks 3+2+3 ja 2+3+3 ning nende seas ei ole ainsatki, mis sisaldaks kaht 3-silbilist sõna. Rõhu moodustajate kõverad Mai Mölderi lauludes 587 f ja 587 j on kujutatud joonistel 30, 31 ja 32.

Tooniline rõhk. Harilikke ridu lauldakse viisi põhikujuga, kus suuremad toonilised rõhud asuvad 3., 5. ja 6. meetrumiüksusel. Murtud ridade laulmisel Mai Mölder varieerib viisi, kasutades iga värsiehituse tüübi juures sellele vasta-vat viisivariatsiooni. Nii 2+3+3- kui 3+2+3-tüüpi värsiehitusega ridades laulja madaldab 6. üksusel asuvat nooti (3-silbilise sõna esisilpi), 3+2+3-tüüpi ridades aga lisaks tõstab ka 4. üksusel asuvat nooti (2-silbilise sõna esisilpi). Viisi varieerimine rea lõpus toimub analoogiliselt ka Kadri Kuke karjaselaulus 381 j (p 3.8.6.2).

Meloodiline rõhk. Harilikes ridades vastavad suuremad meloodilised rõhud kõigile tugevatele meetrumiüksustele, olles viisi meetrilise struktuuriga selge-mas kooskõlas kui toonilised rõhud. 2+3+3-tüüpi murtud ridades on viisi varieerimise tagajärjel suurenenud meloodiline rõhk 6. üksusel ning vähenenud 5. ja 7. üksusel (vrd Kadri Kuke laulmisega p 3.8.6.2). 3+2+3 tüüpi ridades on varieerimise tagajärjel tunduvalt suurenenud meloodilised rõhud 4. ja 6.

meetrumiüksusel ning vähenenud 5. ja 7. üksusel. Viisivariatsioonid suurenda-vad otseselt sõnarõhulistele silpidele vastavate nootide meloodilisi rõhke.

236 Pikemate jutustavate laulude liitumine lühikesele lihtsa liikumisega tantsulaulule

“Telu tegemine” on regilaulutraditsioonis tüüpiline (Tedre 1974: 138).

juures tundub loogiline, et 3+2+3-tüüpi reas oli vaja teha suuremaid muudatusi rõhkude struktuuris, võrreldes viisi põhikujuga, sest seal leidub kaks silbirühma, mis algavad meetriliselt ja meloodiliselt rõhutust kohast.

-5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4

1 2 3 4 5 6 7 8

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk heliastmed

temporaalne rõhk dünaamiline rõhk

Joonis 30. Rõhu moodustajad kuulamiskatses sõnarõhuliseks hinnatud laulude 587 f, 587 j harilikes ridades, esitaja Mai Mölder. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

-4 -3 -2 -1 0 1 2 3

1 2 3 4 5 6 7 8

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 31. Rõhu moodustajad kuulamiskatses sõnarõhuliseks hinnatud laulude 587 f, 587 j murtud ridades värsiehituse tüübiga 2+3+3, esitaja Mai Mölder. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

-7 -6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3

1 2 3 4 5 6 7 8

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 32. Rõhu moodustajad kuulamiskatses sõnarõhuliseks hinnatud laulude 587 f, 587 j murtud ridades värsiehituse tüübiga 3+2+3, esitaja Mai Mölder. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

Dünaamiline rõhk. Harilikes ridades langevad Mai Mölderil kokku dünaami-lised ja meloodidünaami-lised rõhud (vrd Kadri Kuke laulmisega 3.8.6.2), intensiivsuse tõusud 5. ja 7. üksusel vastavad meetriliste rõhkude ja sõnarõhkude asukohale.

Murtud ridades ehitusega 2+3+3 on 6. üksusel paiknev sõna algussilp lauldud reas suurima intensiivsusega, 3+2+3-tüüpi ridades aga intensiivsuse näitaja hoopis nivelleerib meloodiliselt rõhutatud sõnarõhke.

Temporaalne rõhk. Harilikes ridades vastavad pikemad ja lühemad üksused meetriliselt tugevate ja nõrkadele üksustele. Murtud ridades on kestuste erinevused peaaegu kadunud, seega ka temporaalsed rõhud taandunud.

3.8.7.3. Kokkuvõte sõnarõhuliste laulude kohta

Kadri Kuke laulus 2021 d on 5. meetrumiüksus mitmeti nõrk ning selle intoneerimisel esineb eriti 2+3+3-tüüpi ridades struktuuriühiku lõpu tunnuseid;

järgneb aga ühtlasemalt ja intensiivsemalt intoneeritud 6. üksus, mis 2+3+3-ridades alustab viimast sõna. Seega sõnarõhke tõstab esile viisi ehitus, millega liitub laulja isikupärane stiil.

Mai Mölderi esitatud lauludes 587 f ja j avaldavad murtud ridade kuulmismuljele arvatavasti mõju neis sõna algussilpidele viisi varieerimise abil paigutatud meloodilised rõhud: 2+3+3-tüüpi ridades 6. üksusel ning 3+2+3-tüüpi ridades 4. ja 6. üksusel. Oluline on ilmselt ka tugev dünaamiline rõhk, mille Mai Mölder asetab 2+3+3-tüüpi ridade laulmisel 6. üksusele.

3.9. Mõlema katse tulemuste analüüs

Im Dokument NING TEKSTI (Seite 140-146)