Kahe viisitüübi varieerimise võrdlus

Viisi- ja värsiehitusest sõltuva viisivariaabluse seaduspärasuste leidmiseks võeti ette kahte eri viisitüüpi kuuluvate regilaulude varieerimise võrdlus. Eeldati, et kui ühesuguse värsiehitusega ridu varieeritakse eri viisides põhimõtteliselt erinevalt, siis tõenäoliselt on selle üheks põhjuseks viisi enda ehitus. Uuritavad viisitüübid koosnevad 1-realisest viisireast ja refräänist ning kuuluvad regi-viiside vanemasse, tööde ja tavandite juures kasutatud regi-viiside kihistusse; neid märgitakse töö autori koostatud Karksi viisitüpoloogia põhjal tähistega 3R ja 4R (Särg 1998: 48–52, 2001). Esimesest viisitüübist valiti 204 ja teisest 484 laulurida – see kogum hõlmab põhiosa kogu mõlemast viisitüübist jäädvustatud materjalist (tüübist 4R jäeti välja mõningaid korduvaid lühikesi variante, viisitüüpi 3R täiendati selle põhikujule vastavate viisiridadega sarnasest tüübist 3(2)). Viisid on üles kirjutatud ja helisalvestatud 14 laulikult aastail 1908–1971, suurema osa neist on esitanud Karksi regilaulutraditsiooni suurepärane tundja Kadri Kukk.

Värsiehituse ja viisivariatsioonide täpsemate seoste leidmisel lähtuti osa-liselt eelnevast uurimusest vt (Särg 2004a). Uurimismaterjali hulgast eraldati probleemsed read ning liigitati teksti värsiehituse põhjal tüüpidesse (2+3+3, 3+2+3, 3+3+2 ja pikad värsid). Värsiehituse määramiseks kaheksast enama silbiarvuga värssides kasutati nn. ühtlustamisreegleid, mille töö autor on koostanud koos viisiga jäädvustatud laulude põhjal. Need statistilised reeglid näitavad, millistel juhtudel rida pikeneb laulmisel ühe (harva ka enama) meetrilise ühiku võrra ja millistel juhtudel see ühtlustatakse 8 meetrilise üksuse pikkuseks reaks. Rea pikenemine sõltub selle täpsemast struktuurist, sealjuures on oluline 3-silbiliste sõnade (~silbirühmade) arv ja mõningate silpide pikkus:

pikeneda võivad read, kus on üle ühe 3-silbilise sõna (~silbirühma) ning teatud kohal, (mis sõltub lähemalt värsiehitusest,) pikad silbid (vt lisa 6).

Vaadeldi, kas üht tüüpi värsiehitusega probeemsete ridade vahel esineb sarnasusi viisi varieerimisel. Peamise erinevusena tõusis esile, et viisitüübis 4R 3-silbilise sõnaga lõppevaid murtud ridu (2+3+3, 3+2+3) üldiselt ei varieerita, viisitüübis 3R aga varieeritakse. Viisirea varieerimist mõjutab mõlemas tüübis 1-silbiline, omaette struktuuri moodustav sõna rea algul, kuid viisi-tüübiga 4R lauldud värssides esineb niisugust värsiehitust tunduvalt sagedamini.

Seega variatsioonid keskenduvad viisitüübis 3R pigem rea lõpuosale, sest varieerimise põhjuseks näikse olevat rea lõpul asuv 3-silbiline sõna; tüübis 4R aga algusosale, kus varieerimist tingivad peamiselt vastuolud 3. meetrumi-üksusel paikneva rõhulise noodi ja rõhutu silbi vahel, kui rea algul asub 3-silbiline struktuur. Kahte viisitüüpi kuuluvate probleemsete ridade laulmise võrdlus tõi esile, et teistest harvemini varieeritakse 8-silbilisi ridu, sagedamini aga suurema silbiarvuga ridu. Viisitüüp 4R varieerub harvemini (54% juhtu-dest) ning viisi põhikuju muutub sealjuures vähem; viisitüüp 3R varieerub väga sageli (90% juhtudest) ning põhikuju muutub rohkem.

4.6.3. 3-silbilistele sõnadele vastavate viisikäikude varieerimise põhjusi

Viisitüüpide 3R ja 4R varieerimise võrdlusel leitud keskse erinevuse – nimelt 3-silbiliste sõnadega lõppevate värsside viisi erineva varieerimise – põhjusi uuriti järgnevalt nii nende viisitüüpide endi kui ka suurema uurimismaterjali põhjal. Esiteks vaadeldi, kas 3-silbilise sõna erinevat varieerimist viisitüüpides 3R ja 4R mõjutab sellele sõnale vastava viisikäigu kuju, nagu on näidanud üks eelnevaid uurimusi (Särg 1998: 127–138). Kontrollitav hüpotees ei leidnud esialgu kinnitust, sest mõlemas viisitüübis vastab rea lõpus asuvale 3-silbilisele sõnale ühesugune viisikäik, seega viisikonturi kuju ei mõjuta antud juhul sellele vastava sõna varieerumist. Sama probleemi (kas 3-silbilise sõna varieerimist mõjutab viisikäigu kuju) uuriti võrdluseks ka suuremas laulumetarjalis, kuhu kuulusid 91 Karksi kihelkonna lauluvariandist eraldatud 3-silbilised sõnad, lauldud 24 erineva viisireaga (tabel 19). 3-silbilistele sõnadele vastavad 3-osa-lised viisikäigud üldistati kontuurideks vastavalt meloodia liikumissuunale, tähistades silpnootide suhtelisi helikõrgusi numbritega 0, 1, 2, alates madalai-mast helist. 3-silbilistele sõnadele vastavate viisikäikude varieerumist ana-lüüsiti, võrreldes viisikontuuride kuju muutusi viisi põhikujuga. Suuremas laulumaterjalis leidis kinnitust asjaolu, et 3-silbilisele sõnale vastava viisikäigu varieerimine on sõltuvuses selle kontuurist ja sõna vältest. Nimelt esmavälte-liste 3-silbiesmavälte-liste sõnade laulmise juures välditakse sõna kokkulangemist viisi-kontuuridega 1-0-0, 1-0-1 ja veidi vähem ka 2-1-0, eelistatakse aga tasapinna-lise ja tõusva algusega viisikontuure 0-0-0, 0-1-0, 0-1-2 ja 1-1-0. Pika esisilbiga 3-silbiliste sõnade kohal asub viisi põhikujus rohkem viisikontuure 0-1-2, 1-0-0 ja 1-0-1 ning pika esisilbiga sõnu varieeritakse laulmisel vähem.

Peamine erinevus lühikese ja pika esisilbiga sõnade laulmisel on viisikäigu laskumiskoht sõnas. Lühikese esisilbiga (I vältes) sõnade puhul eelistatakse viisikontuure, kus laskumine toimub 2. ja 3. silbi kohal ning välditakse lasku-mist 1. ja 2. silbi kohal, pika esisilbiga sõnade puhul eelistatakse teha laskumine 1. ja 2. silbi kohal. Nagu nähtub siinse töö autori varasemast uurimusest, võib selle erinevuse põhjuseks olla eri vältes 3-silbiliste sõnade erinev toon eesti keeles (Liiv 1961: 488–490, vt 1.3.2), mis ilmneb ka mulgi murdes (Särg 1998:

127–138).

Esialgse uurimise järel ilmnes vastuolu ühelt poolt viisitüüpide 3R ja 4R varieerumises ning teiselt poolt 3-osaliste viisikontuuride muutmise seadus-pärasustes – kuigi mõlema viisitüübi põhikujus vastab rea lõpus 3-silbilisele sõnale ühesugune kõver, tingib see varieerimist viisitüübis 3R, kuid mitte viisitüübis 4R. Teisisõnu, vastuseta jääb küsimus, miks lühikese algussilbiga 3-silbiliste sõnade varieerimise seaduspärasus – muuta põhikujus esinevat viisi-kontuuri 1-0-1 – ei kehti viisitüübis 4R. Oletatavaks vastuseks oli, et 3-silbilise sõna varieerimisele avaldavad lisaks viisikäigu kujule mõju ka silpidele vastavate meloodiliste rõhkude väärtused.

Et kindlaks teha, kas värsi lõpus asuva 3-silbilise sõna varieerimisele aval-davad mõju ka silpidele vastavad meloodilised rõhud, arvutati viimaste väärtused viisitüüpides 3R ja 4R ning suuremas Karksi kihelkonnast pärinevas materjalis (tabelid 21, 22). Ilmnes, et 3-silbilise sõna varieerimisele avaldab otsest mõju 6. ja 7. üksusel asuvate meloodiliste rõhkude väärtuste vahe (tabel 22). Reeglina varieeruvad ainult need rea lõpus paiknevad 3-liikmelised laskuvad viisikäigud, kus 7. noodi meloodiline rõhk on tunduvalt suurem (jäädes vahemikku 0,5–2) kui 6. noodi oma. Reeglina ei varieeru need rea lõpus paiknevad 3-liikmelised viisikäigud, kus 7. noodi meloodiline rõhk ei ole oluliselt suurem (mitte rohkem kui 0,2 võrra) kui 6. noodi oma. Nimetatud reeglid kehtivad ainult laskuva algussuunaga kõverates.

Viisirea lõpus asuvate 3-silbiliste sõnade varieerimise kohta Karksi regi-viisides sõnastati eelnevalt toodud seaduspärasuste ühendamisel järgmine reegel. Kui viisirea lõpus asuvale 3-silbilise sõnale vastav viisikäik algab põhi-kujus laskuva liikumisega ja selle 1. silbile vastava noodi meloodiline rõhk on tunduvalt väiksem (rohkem kui 0,2 võrra), kui 2. silbile vastava noodi meloodiline rõhk, siis viisi varieeritakse nii, et 1. silbi meloodiline rõhk saab suurema väärtuse kui 2. silbi oma. Selleks tavaliselt muudetakse 3-silbilisele sõnale vastavat viisikäiku, – kõige sagedamini nii, et sõna kaks esisilpi jäävad laulmisel ühekõrgusele; või harvemini nii, et kõik silbid saavad ühtlaselt las-kuva või tasapindse suuna.

Kirjeldatud varieerimise põhjuseks on arvatavasti vajadus viia laskuvat viisikäiku vastavusse 3-silbilise sõna rõhu ja tooniga probleemsetes ridades – ilmselt seetõttu, et viisi põhikuju ja hariliku värsi vahel välja kujunenud pro-soodiliste ja muusikaliste tunnuste kooskõla on seal vähenenud. Sageli on sõna-rõhk probleemsetes ridades viisi põhikuju sõna-rõhkude suhtes mõnevõrra paigast nihkunud ning tema asukoht raskemini tajutav, ka silpide kestused võivad olla meetrumi mõjul ühtlustunud (vt Ross, Lehiste 2001). Sel juhul arvatavasti kasvab helikõrguse tähtsus keelelise info edastamisel ning laskuva viisikäigu kontuuri ja meloodilisi rõhke püütakse kokku sobitada sõna tooni ja rõhuliste silpide asukohaga. Lühikese ja pika algussilbiga 3-silbiliste sõnade puhul eelis-tatud ja välditud laskumiskontuurid erinevad teineteisest eelkõige viisi laskumiskoha asukoha poolest, rõhutades selle kaudu sõnade fonoloogilist erinevust. Lühikese algussilbiga ehk I vältes sõnade puhul eelistatud viisikon-tuur toob esile hääletooni suhteliselt vähese laskumise 1. ja 2. silbi vahel ning meloodilise rõhu puudumine kontuuri teisel noodil vastab 2. silbi rõhutule staatusele. Pika algussilbiga sõnade puhul regilaulus ei saa otseselt kõnelda vältest, kuid siinse analüüsi tulemuste põhjal vastab nende puhul eelistatud viisikontuur mõnevõrra III vältes sõnade prosoodilistele omadustele. III vältes sõna esisilp on (üli)pikk ja selle meloodia haripunkt asub 1. silbi algul; silbi kestel hääletoon laskub. 2. silp algab madala hääletooniga ja kõne rütmilises kontekstis võib see sageli esineda kui kaasrõhuline silp, mis alustab uut kõnetakti. Pika algussilbiga sõnade puhul eelistatud viisikontuuris meenutab

III-vältelisele sõnale omast tooni viisikontuuri laskumine 1. ja 2. silbi vahel, 2. silbile langevat kaasrõhku aga meloodiline rõhk viisikontuuri 2. noodil.

Kokkuvõttes, viiside varieerimise analüüs tõi ilmsiks värsiehituse, sealhulgas silbipikkuse (ja sellega seostuva välte) mõju regivärsilise rea pikene-misele ja meloodiakontuuri muutustele. (1) Esiteks saime teada, et Karksi regi-värsside hulgas esinevatel 9 meetrilise ühiku pikkuselt (harva ka pikemalt) lauldud ridadel on spetsiifiline värsiehitus, mis lubab neid vaadelda eraldi värsiehituse tüübina harilike ridade ja murtud ridade kõrval. Need on kaheksast enama silbiarvuga värsid, kus leidub üle ühe 3-silbilise sõna (~silbirühma) ning kus teatud positsioonis paikenvad pikad silbid. (2) Teiseks, laulmisel varieeri-takse viisi probleemsetes ridades vastavalt sellele, kui suured vastuolud ilmnevad viisi meloodiliste tunnuste ja sõna prosoodiliste tunnuste vahel, kusjuures eriti laskuva algusega viisikäikudes osutub oluliseks (a) meloodiliste rõhkude ja sõnarõhkude vastavus, kuid ilmselt ka (b) viisikontuuri ja sõnade tooni vastavus. Seega 3-silbilist sõna eelistatakse laulda kas sellise meloodiaga, mis meenutab välteopositsiooni seisukohalt sõna enda tooni ja markeerib kaasrõhu asukohta; või sellise meloodiaga, mis ei meenuta üldse sõna tooni (tõusev viisikäik); kuid mitte niisuguse meloodiaga, mis markeerib teistsuguse vältega sõna prosoodilisi omadusi.