Skandeeritud laulude analüüs

Ühest Greete Jentsi ja ühest Ann Toompalu esitatud laulust (tähistega 550 c, 553 c) välja valitud murtud ridades olid katseisikute hinnangul tugevas

227 Sealjuures mõningaid lühemaid laule analüüsiti tervikuna, pikemate laulude ridadest aga tehti valik. Tavaliselt võeti harilike ridade mõõtmiseks üks terviklik lauluosa umbes sellest kohast, kust olid valitud tajukatses kasutatud murtud read. Murtud read esinesid lauludes sageli üksteisest kaugel.

ülekaalus meetrilised rõhud (vt tabel lisas 3).²²⁸ Mõlemad laulud on tüübist

“Mehetapja” ning esitatud ühe ja sama viisitüübi 7(2) sarnaste versioonidega ja suhteliselt sarnase tekstiga. Viis on kaherealine ja lauljad kordavad värssi laulmisel, seetõttu on eri tekstiridu uurimismaterjalis poole vähem kui viisiridu.

Mõlemalt lauljalt kokku on mõõdetud 68 laulurida, s.t 34 värssi, mida lauldes korratakse.

3.8.5.1 Rõhu moodustajad Greete Jentsi laulus 550 c

Greete Jentsi laulust 550 c on analüüsitud 7 harilikku värssi ja 11 murtud värssi, mis koos kordustega moodustavad kokku 36 laulurida. Seega esinevad viisitüübi 7(2) esimene ja teine viisirida kumbki 18 korda. Ridade värsiehitus on ära toodud tabelis 7. 2+3+3- ja 3+2+3-tüüpi read erinevad peamiselt 3. ja 4.

positsiooni tugevuse poolest, 5. positsioon kaldub mõlemas olema pigem nõrk, sest sinna jääb tavaliselt sõna lõpp või 1-silbiline sõna. Rõhkude moodustajate väärtused Greete Jentsi laulu 550 c harilikes ridades ja murtud ridades on ära toodud joonistel 19, 20 ja 21.

Tabel 7. Greete Jentsi laulust 550 c analüüsitud ridade värsiehitus.

Värsiehituse tüüp Värsiehitus Ridade arv

2+2+4 2+2+4 1

1+1+2+4 2 1+(2)+2+4 3 1+(2)+2+2+2 1

2+3+3 1+(2)+3+3 1

1+1+2+1+3 4

1+1+3+3 2

3+2+3 3+2+3 1

2+1+2+3 3

Toonilise ja meloodilise rõhu väärtused on ühesugused nii harilikes kui mur-tud ridades, sest viisi laulmisel ei varieerita. Rõhud on suuremad tavaliselt tugevatel meetrumiüksustel, kusjuures nende haripunktid asuvad esimese ja teise viisirea 5. noodil.

Dünaamiline rõhk ei muutu alati kooskõlas meetriliste rõhkudega, seetõttu ei saaks vähemalt selle viisi põhjal väita, et rõhulisuse mulje regilaulus tekitab tingimata suurem intensiivsus. Urve Lippus (1977a: 43jj) on teinud sama viisi

228 Lisan siinkohal, et kuulamiskatses olid nii Greete Jents kui Ann Toompalu sellesama viisitüübiga esindatud veel mõningate värsiridadega teistest lauludest, kuid need kõik liigitusid katsetulemuste põhjal rõhutamata ridadega laulude hulka.

harilike ridade põhjal järelduse, et laulja kasutab dünaamikat rõhulisuse vähendamiseks meetriliselt tugevatel üksustel. Greete Jentsil on tõepoolest kalduvus vähendada harilikes ridades 5. ja 7. üksuse, murtud ridades ehitusega 2+3+3 aga 3. ja 6. üksuse intensiivsust. Et need on mõlemat tüüpi ridades kohad, kus paiknevad sõnaalgused, siis näib, nagu laulaks Greete Jents sõnad valjenevalt. Piltlikult laulab Greete Jents 2+3+3 ridu järgmise näite kohaselt, kus suuremad tähed märgivad tugevamat intensiivsust.

Mai

läits

mõt

sa da

pa

ge me

3+2+3-tüüpi (enamasti 2+1+2+3 ehitusega) ridades on rõhutamismaneer omakorda veidi erinev, seal on intensiivsem ka 6. positsioonilt algav sõna.

ku

das

või mi

na a

vi

te

Suhteliselt tugevasti laulab Greete Jents kõigis murtud ridades 2. üksuse, mis võib olla ette nähtud naabruses asuvate tugevate 1. ja 3. üksuse tasakaalustamiseks.²²⁹ Kõigi värsiehitusega ridade kokkuvõttes näib, et laulja ei ei pane dünaamilisi rõhke sõna algussilpidele ega tugevatele meetrumiüksustele, vaid kasutab dünaamikat, et vähendada rõhulisust sõna algustel, v.a 3+2+3-tüüpi rea 6. üksusel.

Kui me nimetaksime skandeerimiseks tugevate meetrumiüksuste dünaami-list rõhutamist igasuguse värsiehitusega ridades, siis ei oleks Greete Jentsi esitus skandeeriv, sest on näha meetriliste rõhkude nõrgendamine harilikes ridades ja kohati murtud ridades. Kui aga nimetaksime skandeerimiseks sõnarõhkude taandamist murtud ridades, siis on Greete Jentsi esitus 2+3+3-ridades skan-deeriv ja (analüüsimaterjalis küll ainult ühesuguse tekstiga esindatud) 3+2+3-ridades vähemalt osaliselt sõnarõhuline. Siiski ei avaldanud intensiivsuse mõõt-me erinev kasutamine erisuguse värsiehitusega ridades kuulajatele mõju, vaid nad pidasid kõiki Greete Jentsi ridu skandeerituks. Järelikult tugevamat mõju 3+2+3-ridadest saadavale kuulmismuljele pidi avaldama muu(d) tegur(id).

Temporaalne rõhk. Harilikes ridades on Greete Jentsil meetriliselt tugev positsioon pikem kui nõrk, kuid murtud ridades laulik vähendab kestussuhete muutmise abil meetrilisi rõhke, võrdsustades tugeva ja nõrga meetrumiüksuse kestust. Ta laulab mõnikord nõrgal meetrumiüksusel paikneva I vältes 3-silbilise sõna algussilbi pikemalt, võrreldes järgsilpidega. Temporaalsest mõõtmest lähtuvalt võib öelda, et Greete Jents laulab osalt sõnarõhke, osalt meetrilisi rõhke nõrgalt esile tõstes.

229 3. üksus on suhteliselt tugevam murtud ridades kui harilikes ridades, sest murtud ridades langevad ainult 3. üksusel kokku meetriliselt ja meloodiliselt tugev noot ning sõnaalgus.

-8,00 -6,00 -4,00 -2,00 0,00 2,00 4,00 6,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 19. Rõhu moodustajad skandeeritud laulu 550 c harilikes ridades, esitaja Greete Jents. Meloodilise rõhu väärtused on arvutatud Thomasseni (1982) mudeli järgi;

dünaamilise rõhu väärtused näitavad intensiivsuse muutumist rea maksimaalse intensiivsuse suhtes detsibellides, kusjuures 0-punktiks on määratud maksimaalsest intensiivsusest 2 dB võrra madalam väärtus; toonilise rõhu väärtused näitavad heli-astmete liikumist toonides, 0-punktiks on määratud alumine tugiheli; temporaalse rõhu väärtused näitavad meetriliste ühikute kestusi detsisekundites. Rõhkude väärtuste määramisest vt lähemalt p 3.8.3.

-8,00 -6,00 -4,00 -2,00 0,00 2,00 4,00 6,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 20. Rõhu moodustajad skandeeritud laulu 550 c murtud ridades, mille värsi-ehitus on 2+3+3, esitaja Greete Jents. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

-10,00 -8,00 -6,00 -4,00 -2,00 0,00 2,00 4,00 6,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 21. Rõhu moodustajad skandeeritud laulu 550 c murtud ridades, mille värsiehitus on 3+2+3, esitaja Greete Jents. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

3.8.5.2. Rõhu moodustajad Ann Toompalu laulus 553 c

Ann Toompalu esitatud jutustavast laulust 553 c analüüsisin 7 harilikku värssi ja 9 murtud värssi, mis koos kordustega moodustavad kokku 32 laulurida; kasu-tatud viisitüübi 7(2) kumbki viisirida esineb 16 korda. Kõigi nimekasu-tatud murtud ridade värsiehitus on taandatav tüübiks 2+3+3 (kuigi põhimõtteliselt saaks 2+1+1+1+3 koostisega ridu vaadelda ka tüübina 3+2+3) (tabel 8). Uuritud lauluridades Toompalu tekst peaaegu kattub Greete Jentsi omaga, välja arvatud väiksed erinevused murtud ridades.

Tabel 8. Ann Toompalu laulust 553 c analüüsitud ridade värsiehitus.

Värsiehituse tüüp Värsiehitus Ridade arv

2+2+4 2+2+2+2 1

1+1+2+4 2

1+(2)+2+2+2 1

1+(2)+2+4 3

2+3+3 1+(2)+3+3 1

1+(2)+2+1+3 2

1+1+3+3 2

2+1+1+1+3 4

Rõhkude moodustajate väärtused Ann Toompalu laulu 553 c harilikes ridades ja murtud ridades on kujutatud joonistel 22 ja 23.

-8,00 -6,00 -4,00 -2,00 0,00 2,00 4,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 22. Rõhu moodustajad skandeeritud laulu 553 c harilikes ridades, esitaja Ann Toompalu. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

-8,00 -6,00 -4,00 -2,00 0,00 2,00 4,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 23. Rõhu moodustajad skandeeritud laulu 553 c murtud ridades, esitaja Ann Toompalu. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

Tabel 9. Skansiooni hindamistulemused Greete Jentsi ja Ann Toompalu esitatud jutus-tavate laulude 550 c ja 553 c murtud ridades. Kõige rohkem eriarvamusi tekitas Ann Toompalu laulu 553 c teine viisirida, kus 6. meetrumiüksusel langesid sõnarõhk ja me-loodiline rõhk kokku.

Laulja Viisi-

rea nr.

skan-deeritud sõnarõhuga hindamata kokku ? vastuse järel

Tooniline ja meloodiline rõhk. Ann Toompalu 2-realine viisiversioon 7(2) erineb Greete Jentsi omast (näide 2) helirea koostise, tonaalsete suhete ja viisirea teise poole liikumise poolest. Ann Toompalu viisiversioonis asuvad esimeses viisireas toonilised ja meloodilised rõhud 5. ja 7. üksusel nagu ka Greete Jentsil, kuid teises viisireas langeb Ann Toompalu versioonis kõrge viisinoot ja meloodiline rõhk erandlikult kokku 2. (10.), s.t nõrga meetrumi-üksusega. Meloodiline rõhk läheb teises viisireas mõnevõrra lahku teistest näitajatest ja on suhteliselt tugev ka 4. ja 6. üksusel. Selle viisiversiooni funktsionaal-harmoonilise iseloomu tõttu võib 2. ja 4. üksusel paiknevate viisinootide rõhku tugevdada ka nende suhe laulu tugiheliga. Nimelt kuuluvad teises viisireas 2., 4. ja 5. üksusel asuvad noodid tugihelile laadiliselt vastanduvasse rühma, samal ajal kui 1., 3., 6., 7. ja 8. üksusel asuvad helid kuuluvad tugiheli rühma. Seega kulgeb teise viisirea algupoolel meetrumist lahknev laadirütm, kus paarisarvulisi üksusi võib pidada rõhuliseks. Sellest hoolimata hinnati laul kuulajate enamiku arvamusel skandeerituks.²³⁰

Dünaamiline rõhk. Ann Toompalul langevad 1. viisireas enam-vähem kokku meetrilised, meloodilised ja dünaamilised rõhud nii harilikes kui murtud ridades. 2. viisireas on murtud ridades väga nõrgalt lauldud kriitiline 5.

meetrumiüksus ja sellevõrra tugevamalt järgnev kriitiline 6. üksus, kuid need umbkaudu 1 dB piires kõikuvad dünaamilised erinevused jäävad arvatavasti

230 Et teada saada, kas kuulajate arvates meloodiline rõhk kasvõi natukenegi tõstis esile 6. positsioonil asuvat sõna esisilpi ja nõrgendas meetriliste rõhkude domineerimise muljet, uurisin hindamise üksmeelsust selles reas; tulemused on toodud tabelis 9.

Ilmneb, et just Ann Toompalu laulu 553 c teine viisirida (kus meloodilised rõhud ei lange kokku meetriliste rõhkudega) on kõigi teiste skandeeritud laulude seas saanud teistest veidi rohkem vastukäivaid hinnanguid: kokku 117-st hinnangust on 19 juhul märgitud, et lauldakse sõnarõhkudega, 9 juhul on lisatud arvamusele küsimärk ja 3 juhul jäetud otsustamata. Võrdluseks olgu öeldud, et sama laulu 1. viisirea puhul märgiti 12 korda sõnarõhkude domineerimist ja üks kord jäeti hindamata. Greete Jentsi lauluvariandis aga arvati mõlema reapoole kohta antud 234 hinnangu seas ainult 6 korda, et valitsevad sõnarõhud, 6 korda lisati küsimärk ja 2 korda jäeti hindamata.

tähelepanuta. Seega dünaamilise rõhu kasutamise abil Ann Toompalu 1. viisi-reas skandeerib, 2. viisiviisi-reas aga otseselt mitte. Suurema osa hinnangute põhjal valitseb Ann Toompalu laulus siiski skansioon, kuid enam kõhklusi tekitas hindamisel just 2. viisirida. Kui suure ja väikese kirja abil veidi liialdada nõrku erinevusi, siis piltlikult laulab Ann Toompalu murtud read intensiivsuse poolest umbes järgmiselt.

Mai

läits

ai

ta

da ma ga me, Mai läits ai

tada

maga

me

Temporaalne rõhk. Nagu ka Greete Jentsil, on Ann Toompalul harilike ridade laulmisel tugev meetrumiüksus pikem kui nõrk. Ann Toompalu tõstab murtud ridade kriitilises piirkonnas (5.–7. üksusel) sõnarõhke esile 3-silbilise sõna lühikese algussilbi pikendamisega ja sellele eelneva silbi lühendamisega, seega temporaalse mõõtme põhjal otsustades laulab ta mitteskandeerivalt.

3.8.5.3. Kokkuvõte skandeeritud laulude kohta

Skandeeritud lauludes langevad mitme rõhu moodustaja – kuid alati mitte kõigi – kõrgemad väärtused meetriliselt tugevatele üksustele. Greete Jentsi laulu põhjal ei saa väita, et rõhulisuse mulje regilaulus tekitaks alati suurem intensiivsus. Greete Jentsi viisiversioonis asuvad meetriliselt tugevatel ja rõhulisena tajutud üksustel tavaliselt meloodilised ja toonilised rõhud, kuid dünaamiline rõhk on harilike ridade 5.–7. üksusel nõrgem kui 4., 6. ja 8.

üksusel. Laulja esitusmaneeri kohaselt on sageli dünaamiliselt nõrgemalt rõhutatud sõnade algused, esile tõuseb aga viimase sõna algus 3+2+3-tüüpi ridades. Greete Jentsi esitust võib pidada harilikes ridades ja 2+3+3-tüüpi ridades pigem skandeerivaks, kuid 3+2+3-tüüpi ridades otseselt mitte. Kõikides murtud ridades vähendab Greete Jents temporaalse mõõtme abil meetrilisi rõhke, lähendades laulmisel tugeva ja nõrga meetrumiüksuse kestuste väärtusi.

Sellest hoolimata määrati kõik Greete Jentsi read – sõltumata värsiehituse ja laulmise erinevustest – üsna üksmeelselt skandeerituks.

Ann Toompalu viisiversiooni viisirõhkude asukoht ning dünaamiline ja temporaalne rõhutamine soodustasid 1. viisireas pigem meetriliselt tugevate üksuste esiletõusmist, kuid 2. viisireas otseselt mitte. Sellest hoolimata domi-neerib tajukatse põhjal kogu laulus skandeerimise mulje, kuid kõige rohkem kõhklusi esineb 2. viisirea hindamisel, kus katseisikud tajusid küll sõnarõhkude ja meetriliste rõhkude vastuolusid, kuid arvatavasti ei pannud kuigivõrd tähele väikse amplituudiga (u 1 dB) intensiivsuse erinevusi.

Im Dokument NING TEKSTI (Seite 128-136)