Rõhutamata laulude analüüs

Skandeerimise hindamiseks korraldatud kuulamiskatses ei tekkinud üksmeelset arvamust 7 laulust pärinevate murtud ridade kohta (vt tabel 3). Nende seast valisin lähemaks uurimiseks 3 laulu, millest kaks on laulnud Greete Jents ja ühe Kadri Kukk. Kokku analüüsisin 49 rida rõhutamata lauludest, sealhulgas 36 harilikku ja 13 murtud rida.

3.8.6.1. Rõhu moodustajad Greete Jentsi karjaselauludes 2050 d, 2069 a, 2069 b.

Kuulamiskatses anti vastukäivaid hinnanguid 4 murtud reale, mis olid valitud Greete Jentsi esitatud kahest karjaselaulust, hoolimata sellest, et need olid esitatud sama viisiga, millega skandeerituna kuuldud jutustav laul 550 c (vt p 3.8.5.1). Et tegemist oli küllalt väikese ridade arvuga lühikestest lauludest, võt-sin lisaks tajukatses kasutatud lauludele vaatluse alla veel ühe samasuguse viisi ja tekstiga karjaselaulu, mille Greete Jents oli lindile laulnud vahetult enne katses kasutatud karjaselaulu.²³¹ Seega on Greete Jentsilt analüüsitud kolm karjaselauluvarianti (2050 d, 2069 a, 2069 b), lindistatud 10 a. hiljem kui eel-pool analüüsitud laul (550 c), nimelt 1971. a.

Greete Jentsilt valitud rõhutamata laulude uurimismaterjalis on kokkuvõttes 14 harilikku värssi ja 4 murtud värssi, mis laulmisel koos kordustega teeb 36 laulurida (vt tabel 10). Seega kordub kumbki viisipool 18 korda, laulude oma-vahelise sarnasuse tõttu on palju sõnateksti poolest ühesuguseid ridu, kõigi murtud ridade värsiehitus on tüübist 2+3+3. Greete Jentsi esitatud karjase-lauludes mõõdetud rõhulisuse näitajad harilikes ja murtud ridades on graafiliselt kujutatud joonistel 24 ja 25.

Tabel 10. Greete Jentsi lauludest 2050 d, 2069 a, 2069 b analüüsitud ridade värsiehitus.

Värsiehituse tüüp Värsiehitus Ridade arv

2+2+4 2+2+4 2

2+2+2+2 8

1+1+2+4 4

2+3+3 2+3+3 3

1+1+3+3 1

231 Kuna tajukatse andmetel Greete Jentsi esitusmaneer ühe laulu jooksul ei muutunud, siis tõenäoliselt ei muutunud see ka siis, kui ta esitas järgemööda kaht täpselt sama viisiga ja lähedase teemaga karjaselaulu.

-1,5 -1 -0,5 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 24. Rõhu moodustajad rõhutamata laulude 2050 d, 2069 a, 2069 b harilikes ridades, esitaja Greete Jents. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

-2 -1 0 1 2 3 4 5

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 25. Rõhu moodustajad rõhutamata laulude 2050 d, 2069 a, 2069 b murtud ridades, esitaja Greete Jents. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3.

Tooniline ja meloodiline rõhk. Greete Jentsi karjaselaulud on lauldud sama viisiga, mis skandeerituna hinnatud jutustav laul, seetõttu asuvad ka toonilised ja meloodilised rõhud täpselt samades kohtades (vrd 3.8.5.1) ning kuulajate hinnangute erinevus ei saa tulla siin viisirõhkude erinevusest.

Dünaamiline rõhk. Dünaamilised rõhud on 1971. a. esitatud karjase-lauludes erinevad, võrreldes 1961. a. helisalvestatud jutustava lauluga, kus laulja üldse rõhutas tugevamini ja energilisemalt (vrd 3.8.5.1). Karjaselauludes järgib intensiivsuse graafik laulu struktuuri, olles nõrgem ridade algul ja tõustes nende keskosas, kus laulja tugevdab 3. ja 5. meetrumiüksust. Jutustavas laulus vaadeldud vastuolu dünaamilise rõhu ja teiste rõhkude liikumises ning 6.

meetrumiüksuse esiletõusu ei ole karjaselaulude puhul näha.²³² Murtud ridades ei järgi intensiivsuse näitaja järjekindlalt mingeid rõhke ning kuulajate vastused jagunevad peaaegu täiesti võrdselt skansiooni ja mitteskansiooni vahel.

Temporaalne rõhk. Nagu sama viisitüübiga esitatud jutustava laulu puhul, on harilikes ridades meetriliselt tugev üksus pikem kui nõrk. Murtud ridades aga laulab Greete Jents rõhulise meetrumiüksuse lühemana kui pikema, taastades regilaulule omased kestussuhted alles viimases meetrumirühmas. Seega on kuulajad rõhutamata ridade hulka määratud niisugused 2+3+3-tüüpi read, kus 5.

ja 6. meetrumiüksus ei vastandu teineteisele rõhu poolest (nagu skandeeritud 2+3+3-tüüpi reas) ning on säilitatud I vältes sõna algussilpide keeleomased kestussuhted.

3.8.6.2. Rõhu moodustajad Kadri Kuke laulus 381 j

Kadri Kukel polnud katses ühtegi laulu, milles suurem osa ridu oleks tajutud skandeerituna. Üks laul määrati sõnarõhuliseks ja ülejäänud neljast laulust pärinevate ridade (kokku 10) puhul jagunevad kuulajate arvamused umbes pooleks.

Nimetatud lauludest valisin lähemaks uurimiseks 1960. a salvestatud karjaselaulu 381 j viisitüübiga 3R, milles on 13 värssi, sealhulgas 5 murtud rida.

Viis on 1-realine, s.t igale lauldud värsireale järgneb refrään (näide 2), teksti ei korrata. Harilikes ridades esineb paar viga kvantiteedireeglite vastu, murtud ridades on need alati täidetud. Andmed ridade värsiehituse kohta on toodud tabelis 11. Rõhkude moodustajad Kadri Kuke laulu 381 j harilikes ja murtud ridades on kujutatud joonistel 26 ja 27.

Tooniline ja meloodiline rõhk. Viisitüübi 3R põhikujus, mida Kadri Kukk kasutab kõigis harilikes ridades, langevad meloodilised rõhud (ja osalt ka toonilised rõhud) kokku kesksete meetriliste rõhkudega. Murtud ridade lõpus viis varieerub, nii et 6. ja 7. üksus omandavad meloodilise rõhu poolest vastu-pidised rõhusuhted, võrreldes harilike ridadega: 6. üksus muutub järgnevast tugevamaks ja viisikäigus tõuseb esile 3-silbilise sõna algussilp.

232 Intensiivsuse langus 2. viisireas pärast 6. meetrumiüksust on tingitud arvatavasti pigem struktuuriühiku lõpust kui laulja taotlusest nõrgendada 7. üksust.

-5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6

1 2 3 4 5 6 7 8

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 26. Rõhu moodustajad rõhutamata laulu 381 j harilikes ridades, esitaja Kadri Kukk. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3. (Erandlikult on dünaamilise rõhu näitajatele liidetud 3.)

-6 -4 -2 0 2 4 6

1 2 3 4 5 6 7 8

meetrilised üksused

rõhu moodustajate väärtused

meloodiline rõhk tooniline rõhk (toon) temporaalne rõhk (ds) dünaamiline rõhk (dB)

Joonis 27. Rõhu moodustajad rõhutamata laulu 381 j murtud ridades, esitaja Kadri Kukk. Graafiku koostamise kohta vt lähemalt joonis 19 ja p 3.8.3. (Erandlikult on dünaamilise rõhu näitajatele liidetud 3.)

Tabel 11. Kadri Kuke laulust 381 j analüüsiutd ridadevärsiehitus.

Värsiehituse tüüp Värsiehitus Ridade arv

Harilikud read 2+2+4 1

2+2+2+2 3

(1)+(1)+2+2 1

(1)+(1)+4 1

(1)+2+1+1+2 2

Murtud read 2+3+3 2+3+3 3

(1)+3+3 2

Dünaamiline rõhk. Intensiivsuskõver järgib üldjoontes helikõrgust ning tõstab seega esile meetrilisi rõhke, kui need langevad kõrgematele nootidele. Murtud ridades on intensiivsuskõver veidi vähem sõltuv helikõrgusest: intensiivsus ei tõuse 7. meetrumiüksusel, kuigi laulja kõrgendab varieerimisel 7. nooti, võrrel-des viisi põhikujuga.

Temporaalne rõhk. Harilikes ridades on meetriliselt tugev positsioon lauldud nõrgast veidi pikemana, kuid murtud ridades on kestused peaaegu võrdsed, lühenedes üldiselt rea lõpu suunas. Temporaalsete suhete võrdsustu-mine peaks kaasa tooma meetriliste rõhkude nõrgenemise.

3.8.6.3. Kokkuvõte rõhutamata laulude kohta

Otsustades Greete Jentsi ja Kadri Kuke laulude põhjal, kus keskne tooniline ja meloodiline rõhk asuvad 5. positsioonil, vähendas skansiooni muljet see, kui laulja 2+3+3-ehitusega ridades säilitas silpide keeleomased kestussuhted ning nõrgendas 5. meetrumiüksust või tõstis 5. üksuse kõrval ka 6. üksust esile – dünaamilise rõhu või meloodilise rõhu abil.