Täiendava tähtaja määramise ja nõude ulatusega seotud erisused

Kui reeglina eeldab ostja poolt kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamine, et möödunud on müüjale rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendav tähtaeg (VÕS § 115 lg 2 ls 1), siis sõltuvalt müüja poolt rikutud kõrvalkohustusest võib täiendava tähtaja andmine olla kokkusobimatu rikutud kohustuse olemusega. Eelkõige tuleb see kõne alla selliste müüja kõrvalkohustuse puhul, mis ei ole kõrvalsoorituskohustused. See tähendab, et kui võlgnetava soorituskohustuse korral saab ostja põhimõtteliselt alati edukalt määrata müüjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks – nt müügi-eseme dokumentide üleandmiseks, müügimüügi-eseme paigaldamiseks, kasutuskoolituse läbiviimiseks vms –, siis muu kui soorituskohustuse rikkumisel seisneb ostja poolt müüjale tehtud etteheide enamasti selles, et müüja ei võta piisavalt arvesse ostja huvisid, eelkõige ei täida mingist teost hoidumise kohustust (nt rikub konkurentsi-keeldu või konfi dentsiaalsuskokkulepet) või rikub kaitsekohustusi. Selliste kohustuste rikkumisel ei tule täiendava tähtaja andmine olemuslikult kõne alla – kuna täien-dava tähtaja andmise eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus kokkulepitud soorituse tegemiseks ning soorituse tegemisega rikkumine kõrvaldada, siis muu kui sooritus kohustuse rikkumise korral ei saa rikkumist ja sellega kaasnenud negatiiv-seid tagajärgi täiendava tähtaja jooksul olematuks muuta (nt lendu lastud ärisaladust ei saa enam tagasi kutsuda või konkurentsikeelu rikkumist ei saa enam olematuks muuta). Selliste kohustuste näol on enamasti tegemist kestvuskohustustega, mida tuleb pidevalt (jooksvalt) täita.⁷⁷⁰

Saksa õiguses on olukord, kus rikkumise olemusest tulenevalt ei tule täiendava tähtaja andmine kõne alla, lahendatud selliselt, et sellisel juhul tuleb võlausaldajal täiendava tähtaja määramise asemel võlgnikku hoiatada (BGB § 281 lg 3).⁷⁷¹ See-juures ei ole hoiatamise eemärk mitte ära hoida juba aset leidnud rikkumist, vaid väl-tida võlgniku poolt rikkumiste toimepanemist või jätkamist tulevikus.⁷⁷² Hoiatuseks loetakse võlausaldaja sellist pöördumist, millest nähtub võlausaldaja soov võlgniku poolt rikkumine lõpetada.⁷⁷³ Sellist liiki kohustuste rikkumine toob endaga kaasa

770 Vt Saksa õiguses Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 160.

771 Vrdl ka BT-Drucks 14/7052, S. 185.

772 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 53.

773 Vt ka BeckOK/Unberath, § 281, Rn 31.

täitmise osalise võimatuse⁷⁷⁴ – osas, milles võlgnik on rikkunud kohustust, ei ole rikkumist enam võimalik kõrvaldada – ning see võib anda võlausaldajale õiguse lepingust taganeda või nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel (vrdl BGB 282,

§ 324).

Üks olulisemaid hoiatuse kasutusalasid puudutab olukordi, kus esineb oht võlg-niku poolt rikkumise tulevikus toimepanemiseks, nt kestvusvõlasuhtele iseloomu-like järjestikuste tarnete korral, kus müüja jätab kohustuste ositi täitmise puhul tarne teosta mata või annab vaatamata ostja tehtud hoiatusele ostjale üle lepingutingimustele mittevastava kauba. Sellisel juhul võib hoiatusejärgne mittekohane täitmine anda ost-jale aluse loobuda võlgniku edasistest sooritustest.⁷⁷⁵ Kui võlgnikul on aga võimalus rikkumine ka tagasiulatuvalt kõrvaldada, tuleb võlausaldajal anda võlgnikule rikku-mise kõrvaldarikku-miseks täiendav tähtaeg ning hoiatuse regulatsioon ei tule kõne alla.⁷⁷⁶ Üldiselt tuleb nõustuda BGB § 281 lg 3 regulatsiooni ja Saksa õiguskirjanduses esindatud seisukohtadega: olukorras, kus rikkumise kõrvaldamiseks täiendava täht-aja andmine ei tule rikkumise iseloomu arvesse võttes kõne alla, saab võlausaldtäht-aja poolt võlgniku hoiatamist pidada koheseks viisiks, millega võlausaldaja saab juh-tida võlgniku tähelepanu rikkumise olulisusele ning anda seeläbi võlgnikule viimane võimalus oma tegutsemise korrigeerimiseks ja edasistest rikkumistest hoidumiseks.

Selline hoiatus täidab täiendava tähtaja andmisega sarnaseid eesmärke – eelkõige on sellel võlgniku hoiatamise ning talle viimase võimaluse tagamise funktsioon; teiselt poolt peab see aga tagama võlausaldajale kindluse, et kui võlgnik vaatamata viimase võimaluse saamisele (hoiatuse tegemisele) rikkumiste toimepanemist ei lõpeta, on tal õigus vabaneda võlgnikuga seotusest ning nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel või lepingust taganeda.

Eeltoodust tulenevalt tuleks autori hinnangul kaaluda VÕS § 115 lg 2 de lege ferenda täiendamist teise lausega järgmiselt:

„Kui tulenevalt kohustuse rikkumise iseloomust ei tule täiendava tähtaja andmine kõne alla, asendab täiendava tähtaja andmist hoiatus.”

3.3.2.2 Nõude ulatusega seotud piirangud ja kahju arvestamine

Ostja õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ei piirdu müüja põhikohustuste ja asja lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustuse rikkumise juhtumitega. Ostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel põhimõtteliselt iga müüja kohustuse rikkumise korral, tingimusel, et see on kooskõlas rikkumise iseloomu ja nõude ulatust piiravate sätetega. Teisisõnu – seadus ei piira võlausaldaja õigust nõuda kahju hüvi-tamist täitmise asemel tulenevalt sellest, kas rikutud on kõrval- või põhikohustust.

Ka VÕS-i regulatsiooni eeskujuks olevas BGB § 281 kirjanduses märgitakse, et säte kohaldub kõigile võlasuhetest tulenevatele soorituskohustustele, sõltumata sellest, kas tegemist on mittetäitmise, osalise mittetäitmise või mittekohase täitmisega ning

774 Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 161; MüKO 7/Ernst, § 281, Rn 42; MüKo/Ernst, § 323, Rn 81.

775 Staudinger/Schwarze, § 281. Rn B 53.

776 Vt Krause, S. 301.

hõlmatud on kõik soorituskohustused: põhi- ja kõrvalkohustused, vastastikused ja ühepoolsed kohustused.⁷⁷⁷

Kõrvalkohustuste kõrvalsoorituskohustusteks ja kaitsekohustusteks liigitamisel on oluline tähendus ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamisel. Nii saab ostja müüja poolt kõrvalsoorituskohustuste rikkumisel reeglina probleemivabalt nõuda kahju hüvitamist kõrvalsoorituskohustuse täitmise asemel. Nt kui müüjal on kohustus müügiese paigaldada või viia läbi müügieseme kasutamiskoolitus, võib ostja müüja poolt kohustuste täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmisel vastava soorituse (teenuse) tellida kolmandalt isikult ja sellega kantud kulud hiljem müüjalt sisse nõuda (VÕS § 115 lg 2). Sama kehtib nt müüja poolt asja juurde kuuluvate dokumentide üleandmata jätmisel: kuna korrektsete dokumentide olemasolu on enamasti vajalik asja täiemahuliseks ekspluateerimiseks (nt uusehitise ostmisel selle elektri-, gaasi-, toru- jms töid kajastav dokumentatsioon; autol registreerimistunnistuse olemasolu;

erinevad sertifi kaadid ja tunnistused selle kohta, et müügiesemel on teatud omadused) ja hilisemaks edukaks võõrandamiseks, võib ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude raames nõuda müüjalt sisse dokumentide soetamisele kantud kulud (nt auto registreerimistunnistuse vms dokumentide riigilõivukulu; ehitise dokumentatsiooni koostamiseks eksperdile makstav tasu jms). Samuti ei ole reeglina problemaatiline selliste kõrvalsoorituskohustuste nagu monteerimiskohustuse või müügieseme osas kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse täitmise asemel kahjunõude esitamine – kõiki selliseid kõrvalsoorituskohustusi ühendav tunnus on, et selliseid sooritusi saab müüja asemel teha võlgnik ise või kolmas isik.

Sellise kõrvalsoorituskohustuse mittetäitmisel, osalisel täitmisel või mittekohasel täitmisel saab ostja kahju arvestada sarnastel põhimõtetel nagu müüja poolt põhi-kohustuste täitmata jätmisel, osalisel täitmisel või asja lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustuse rikkumisel.⁷⁷⁸ Kõrvalsoorituskohustuse mittetäitmisel saab ostja nõuda kõrvalsoorituse väärtuse või soorituse asendustäitmise kulude (nn asendus-tehingu kulu analoogia) hüvitamist (nt müügieseme paigaldamiskulude hüvitamist), samuti peaks ostjal olema võimalik arvestada kahju sellise väärtuste vahena, mis oleks müüja soorituse väärtus (tervikuna) selle kohasel täitmisel ja milline on müüja soorituse väärtus (tervikuna) kõrvalsoorituskohustuse täitmata jätmisel; müüja poolt kõrvalsoorituskohustuse osalisel täitmisel (eeldusel, et sooritus on osadeks jao tatav) saab ostja nõuda eelkõige soorituse täitmata osa väärtuse hüvitamist või selle asendus-täitmisele kantud kulude hüvitamist (nt peab müüja tegema müügieseme kasutus-koolituse ostja töötajatele ja koolitus tuleks teostada kolmes grupis, millest leiab aset ainult üks); kõrvalsoorituskohustuse mittekohasel täitmisel saab ostja nõuda kõrvalsoorituskohustuse mittekohasuse kõrvaldamise kulude hüvitamist (nt mitte-kohase müügieseme paigaldamise puuduste kõrvaldamise kulud), samuti kogu müüja soorituse kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe hüvitamist. Kuna tavapära-selt kõrvalsoorituskohustuste väärtust müügilepingus eraldi kokku ei lepita, on kahju arvestamine kohase ja mittekohase või täitmata soorituse väärtuste võrdlemise teel

777 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 3; vt ka MüKo/Ernst, § 281, Rn 10 ff; Erman/H.P. Wester-mann, § 281, Rn 4.

778 Vt ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4, näidete osas ka ptk 1.3.2.

üldjuhul komplitseeritud. Seega on reeglina ostja jaoks kõige otstarbekam ja mugavam arvestada kahju lähtuvalt nn asendustäitmise või puuduste kõrvaldamise kuludest.

Oluliselt keerulisem on olukord aga juhul, kui müüja rikub mõnda sellist kõrval-kohustust, mille täitmine saab kõne alla tulla üksnes tema enda poolt. Sellisteks kohustusteks saab lugeda nt lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse teavitada ostjat kõigist olulistest asjaoludest (VÕS § 14 lg 2), samuti iga muu sar-nase informatsiooni andmise, selgitamiskohustuse või koostöökohustuse.⁷⁷⁹ Sarnased raskused ostja nõude sisu ja ulatuse osas kerkivad juhul, kui müüja rikub muud kui soorituskohustust, nt kaitsekohustusi või mõnda teost hoidumise kohustust (nt kon-fi dentsiaalsuskohustust või konkurentsi osutamise keelu kohustust). Selliste kohus-tuste rikkumisel ei saa võlausaldaja reeglina nõuda kahju hüvitamist kitsalt rikutud kõrvalkohustuse täitmise asemel, kuna kõrvalkohustuse täitmise asemel kahjunõude esitamine ei ole rikutud kohustuse iseloomust tulenevalt võimalik.

Eeltoodu ei tähenda, et muu kui soorituskohustuse rikkumisel ei saa ostja nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel. Esiteks, kui tegemist on soorituskohustuse täitmist toetava kõrvalkohustuse rikkumisega, omab selline rikkumine reeglina vahetut mõju soorituskohustusele, mille täitmist see peab tagama, tuues üldjuhul kaasa sooritus-kohustuse rikkumise (nt rikub müüja müügieseme säilitamis- või ladustamis kohustust, mistõttu saab müügiese kahjustada või hävineb⁷⁸⁰). Sellisel juhul saab ostja nõude-õiguse sisu ja ulatuse osas võtta aluseks kõrvalkohustuse rikkumise mõju sooritus-kohustusele. Samuti võib sellise kohustuse rikkumine anda aluse nõuda kahju hüvi-tamist täitmise asemel juba enne soorituskohustuse sissenõutavaks muutumist, kuna sellise kohustuse rikkumisega võib kaasneda oluline oht, et võlgnik tule vikus kohus-tusi ei täida (nt rikub müüja üldist koostöökohustust mitte võõrandada müügi eset kolmandale isikule või saab müügiese enne selle üleandmist hoiustamise käigus kah-justada või hävib).⁷⁸¹ Seega on soorituskohustuse täitmist tagavate kõrvalkohustuste rikkumise tagajärg reeglina põhi- või kõrvalsoorituskohustuse või asja lepingutingi-mustele vastavuse tagamise kohustuse rikkumine. Vastavalt tuleks kahju arvestada mutatis mutandis põhimõtetel, nagu müüja poolt kohustuste täitmata jätmisel, osalisel täitmisel või mittekohasel täitmisel.⁷⁸² S.o kuna sellisel juhul seisneb ostja jaoks müüja rikkumine lõppastmes põhikohustuse rikkumises või asja lepingutingimustele vas-tavuse tagamise kohustuse rikkumises, siis tuleks nõude sisu ja ulatuse osas mutatis mutandis lähtuda rikkumise lõplikust mõjust ostja jaoks.

Näide: 10.01 lepivad O ja M kokku 4. sajandist eKr pärineva Egiptuse vaasi müügis. M peab andma vaasi O-le üle 01.02 ja kuni sinnamaani tuleb M-l oma kulul kanda hoolt vaasi hoiustamise ja säilimise eest. 20.01 teavitab M O-d, et vaas on saanud hoones puhkenud tulekahju tõttu kahjustada/hävinenud/M on müünud vaasi

779 Koostöökohustuse täitmise asemel kahjunõude esitamise võimalikkuse kohta vt Staudinger/

Schwarze, § 281, Rn 4.

780 Vt Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 3.

781 Vt Saksa õiguses Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 24, § 280 Rn 65 ff; Staudinger/

Schwarze, § 281, Rn 3; Nomos Komm/Dauner-Lieb, § 281, Rn 4; Dauner-Lieb (2001), S. 312 ff;

samuti Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B3; vt ka ptk 2.7.

782 Vt ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4.

parema hinnaga O2-le. M-i kõrvalkohustuse – vaasi säilitamise/lepingutruuduse kohustuse – rikkumine annab O-le võimaluse nõuda kohe (s.o enne nõude sissenõu-tavaks muutumist 01.02) kahju hüvitamist kogu täitmise asemel (VÕS § 115 lg 2–4 ja VÕS § 223 koosmõjus VÕS § 117), kuna on ilmne, et M rikub oluliselt müügi-lepingut. Kui M-i rikkumise tulemus on aga vaasi kahjustumine ja O ei soovi M-i täit-misest loobuda, realiseerub M-i kohustuse rikkumine lõppastmes selles, et müügiese (vaas) ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul tuleb O-l arvestada kahju lähtuvalt asja lepingutingimustele mittevastavusest.⁷⁸³

Teiseks tuleb märkida, et kaitsekohustuse rikkumine reeglina soorituskohustuste täitmist vahetult ei kahjusta ega ohusta,⁷⁸⁴ mistõttu puudub võlausaldajal reeglina vajadus võlgnetav mitterahaline täitmine (kohustus) kahjunõudega asendada.⁷⁸⁵ Nt kui müüja rikub lepinguga hõlmatud kaitsekohustust mitte kahjustada tööstusseadmete mahalaadimisel ja paigaldamisel ostja ruume (omandit), siis ei too selline kaitse-kohustuse rikkumine kaasa müüja soorituskohustuste – nt asja üleandmine ja paigal-damine – rikkumist, küll aga võib anda ostjale õiguse nõuda omandi kahjustamisest põhjustatud kulude hüvitamist (nt ruumide põranda ja seinte endise konditsiooni taastamise remondikulu hüvitamine).⁷⁸⁶ Samas võib müüja poolt kõrvalkohustuste rikkumine olla niivõrd intensiivne või kohatu, et lõhub pooltevahelise usaldussuhte, mistõttu ostjalt ei saa edaspidi mõistlikult eeldada müüjaga täitmissuhte jätkamist.

Seda isegi juhul, kui võlgnik ei ole rikkunud soorituskohustusi või ei ole need veel sissenõutavaks muutunud. Selliste juhtumite alla kuuluvad nt koosseisud, kus võlgnik põhikohustuste täitmise ettevalmistamisel või nende täitmisel kahjustab võlausaldaja õigushüvesid (nt omandi kahjustamine, isikuandmete avaldamine, võlausaldaja või tema lähedaste solvamine) või käitub võlausaldaja suhtes ebalojaalselt.⁷⁸⁷

Veelgi keerulisem on ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude arvestamine juhul, kui müüja rikub lepingust tulenevat kaitsekohustust või muud kõrvalkohustust, mille sisu ei ole põhi- või kõrvalsoorituskohustuse toetamine ning mis ei too otse-selt kaasa lepinguga võetud soorituskohustuste rikkumist. Näiteks kahjustab müüja kauba ostjale üleandmisel ostja omandit (nt müüja sõiduk tagurdab vastu ostja lao-hoone seina, mistõttu saab lao-hoone tugevaid kahjustusi). Müüja on küll valmis kah-justada saanud kauba asemel tarnima ostjale uue kauba, kuid keeldub kategooriliselt

783 Vt ptk 3.2.4, näidete osas ka ptk 1.3.2.

784 Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 23; vt ka Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 3, Rn B 182;

MüKo/Ernst, § 282, Rn 1; Nomos Komm/Dauner-Lieb, § 281, Rn 4.

785 MüKo/Ernst, § 282, Rn 1.

786 Lepinguliste kaitsekohustuste sisu ja ulatus sõltub eelkõige poolte kokkuleppest, millele kohal-dub lepinguvabaduse põhimõte (VÕS § 5). Vastavasisulise kokkuleppe puudumisel tuleb võlausal-daja absoluutsetele õigushüvedele tekitatud kahju reeglina lahendada deliktiõiguse sätete järgi; vt Sein (2007), lk 138 jj; VÕS Komm I/Sein, § 127, lk 441; Volens (2011), lk 289 jj, sh lepinguliste ja deliktiliste nõuete eristamise kohta; vt ka VÕS Komm III/Käerdi/Tampuu, § 1044, lk 637; VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 659–661.

787 Vt Saksa õiguses BeckOK/Unberath, § 282, Rn 2; Jauernig/Stadler, § 282, Rn 4; asjaolu, et Eesti õiguses tuleb sellised kahjud pooltevahelise kokkuleppe puudumisel reeglina lahendada deliktiõiguse regulatsiooni alusel, ei tähenda siiski, et selliste asjaolude esinemisel ei võiks kõne alla tulla kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamise teel võlgniku sooritusest loobumise õigus nt VÕS § 115 lg 3 alt 3 alusel.

hoone remondikulude hüvitamisest. Kahtluseta saab ostja sellisel juhul nõuda kahju hüvitamist täitmise kõrval,⁷⁸⁸ samas aga puuduvad seaduses sätted, mis reguleeriks kaitse kohustuste rikkumisel ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamise tingimusi ja ulatust. Teine näide: müüja käib enne põhikohustuste täitmist hooletult ringi ostja ärisaladuseks olevate andmetega, mistõttu lekivad need ostja konkurendile.

Kolmas näide: müügilepingu sõlmimise järgselt, kuid enne kauba tarnimist, tuleb pooltel kooskõlastada transpordiga seotud asjaolud. Selle käigus nähvab müüja esin-daja N ostja töötajale A, et tema pagulaste ega neegritega koostööd ei tee, mingu need tagasi Aafrikasse ning ostja saatku A asemel mõni tõupuhas isend – alles siis saavad nad N-i hinnangul lepingu täitmisega seotud detaile täpsustama hakata.

Kuidas sellisel juhul ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõuet arvestada või millistel tingimustel ja ulatuses nõuet üldse lubada, on keeruline küsimus. Kuna kaitse kohustuste rikkumine reeglina müüja põhikohustuste ja müügieseme lepingu-tingimustele vastavuse tagamise kohustusele vahetut mõju ei oma, samuti ei takista see muude kõrvalkohustuste täitmist, ei teki ostjale reeglina sellist kahju, mille hüvi-tamist saaks nõuda täitmise asemel. Samas võib kaitsekohustuste rikkumine lõhkuda pooltevahelise usaldussuhte, mistõttu ei saa ostjalt edaspidi eeldada müüjaga täitmis-suhte jätkamist.

Saksa õiguses on sellised koosseisud reguleeritud BGB §-s 282, mille järgi võib võlausaldaja üldiste kahju hüvitamise nõude eelduste täidetuse korral nõuda võlg-nikult ka kahju hüvitamist täitmise asemel, kui võlausaldajalt ei saa edaspidi mõist-likult eeldada soorituse tegemist võlgniku poolt.⁷⁸⁹ Seejuures märgitakse, et tegemist on väärtusotsustusega, mis nõuab võlgniku ja võlausaldaja huvide kaalumist lähtuvalt üksikjuhtumi asjaoludest ja üldisest hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest. Mh on oluline võlgniku rikutud kohustuse iseloom ja raskus, samuti kas ja kui palju ohustab rikkumine lepingu eesmärgi saavutamist ning võlgniku enda suhtumine rikkumisse.⁷⁹⁰ Kui võlgnik rikub kohustusi jätkuvalt, sh nt peale võlausaldaja poolt võlgniku hoia-tamist, tuleb seda lugeda võlgniku jaoks raskendavaks asjaoluks ja see võib anda täiendava õigustuse nõude esitamiseks.⁷⁹¹ Võlausaldaja nõude ulatuse juures lähtu-takse seejuures põhimõttest, et nõue puudutab reeglina üksnes seda võlgniku soorituse osa, mis võlgnikul on kohustuse rikkumisel võlausaldajale veel täitmata, s.o kuulub edaspidi täitmisele.⁷⁹² Seejuures saab nõude ulatusele mutatis mutandis kohaldada sätteid, mis reguleerivad müüja poolt kohustuste mittetäitmist, osalist täitmist või mittekohast täitmist.⁷⁹³

Kuna VÕS ei näe võlgniku kõrvalkohustuste rikkumise juhtudeks võlausaldaja nõude sisule ja ulatusele ette erisätteid, tuleb lähtuda VÕS § 115 üldpõhimõtetest.

Nagu eelnevalt märgitud, võib müüja kõrvalkohustuste rikkumised jagada kolmeks:

788 Vt ka VÕS Komm I/Varul, § 76, lk 226; VÕS Komm I/Kull, § 2, lk 10, vt ka Volens (2011), lk 291; vrdl sarnaselt Saksa õiguses MüKo/Ernst, § 282, Rn 1; Reischl, S. 250.

789 Vt ka Schulze/Schulze, § 282, Rn 3.

790 Vrdl BeckOK/Unberath, § 282, Rn 3; MüKo/Ernst, § 282, Rn 6; AnwKom BGB/Dauner-Lieb,

§ 282, Rn 7; vt ka BT-Druck 14/7052, S. 186.

791 BT-Drucks 14/6040, S. 142

792 Vt Jauernig/Stadler, § 282, Rn 7.

793 MüKo/Ernst, § 282, Rn 12; Jauernig/Stadler, § 282, Rn 7; HK /Schulze, § 282, Rn 4.

kõrvalsoorituskohustuste rikkumine, põhi- või kõrvalsoorituskohustust toetavate kohustuste rikkumine ja kaitsekohustuste rikkumine. Kõrvalsoorituskohustuse ja põhi- või kõrvalsoorituskohustuse täitmist toetava kohustuse rikkumisel saab nõude ulatuse osas lähtuda tagajärjest, mida kohustuse rikkumine omab müüja põhi- või kõrvalsoorituskohustusele või müügieseme lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustusele. Küll aga ei anna see vastust küsimusele, kas ja millistel tingimustel saab ostja nõuda müüja kõrvalkohustuse rikkumisel kahju hüvitamist kogu müüja täitmise asemel, s.o loobuda müüja täitmisest tervikuna.

Ainukeseks võlausaldaja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude ulatust regu-leerivaks sätteks VÕS-s on § 115 lg 4 ls 1, mille järgi võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse osalisel täitmisel nõuda kahju kogu täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Osalise täitmise keskne tingimus on, et võlgniku sooritus on osadeks jaotatav ja võlgniku täitmine seisneb kohustuse kvanti-tatiivses mittetäielikus täitmises.⁷⁹⁴ Mitte ühegi eelnevalt käsitletud kõrval kohustuse rikkumisel ei saa reeglina rääkida osalise täitmise juhtumist ja müüja poolt kvanti-tatiivse osalise soorituse tegemisest. See aga saab tähendada üksnes üht – võlgniku (müüja) poolt kõrvalkohustuse rikkumisel saab võlausaldaja (ostja) nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel, kui sellise võimaluse näeb ette kahju hüvitamise täitmise asemel nõude üldregulatsioon. Kuna VÕS § 115 lg 2 ja 3 nõude ulatusele muid piiranguid ei sea, siis võib võlausaldaja (ostja) võlgniku (müüja) kõrvalkohus-tuse rikkumisel nõuda oma äranägemisel kas kahju hüvitamist kogu täitmise asemel või üksnes piiratult.⁷⁹⁵

Eeltoodu on kooskõlas ka VÕS § 116 lg 2 p-ga 5, mis lubab võlausaldajal (ostjal) lepingust taganeda, kui teine lepingupool (müüja) ei täida ükskõik millist kohus-tust täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta seda ei tee.⁷⁹⁶ Kohustuste puhul, mil täiendava tähtaja andmine ei tule nende iseloomust tulenevalt kõne alla, asendab täiendavat tähtaega hoiatus.⁷⁹⁷ Võttes arvesse, et VÕS lähtub kohustuse rikkumise ühtsest mõistest, eristamata, kas tegemist on põhi- või kõrvalkohustuse (sh nt kaitse-kohustuse) rikkumisega, võib võlausaldaja (ostja) kõigi võlgniku (müüja) rikkumiste täiendava tähtaja jooksul kõrvaldamata jätmisel lepingust taganeda.⁷⁹⁸ Oleks ebaloogi-line ja põhjendamatu, kui võlausaldaja ei saaks sellisel juhul nõuda võlgnikult kahju hüvitamist kogu täitmise asemel. Täiendavalt kinnitab võlausaldaja kahju kogu täit-mise asemel nõude õigustatust VÕS § 223 regulatsioon, mille järgi võib ostja lepin-gust taganeda (ja nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel), kui müüja ei kõrvalda mis tahes asja lepingutingimustele mittevastavust mõistliku aja jooksul ostja poolt sellest

794 Osalise täitmise mõiste kohta vt täpsemalt ptk 3.1.1, samuti võrdlevalt Staudinger/Schwarze,

§ 281, Rn B 155 f, Rn C 12 ff; Palandt/Grüneberg, § 281, Rn 36, 40–41; MüKo 7/Ernst, § 281,Rn 142 ff; vt ka VÕS Komm I/Kõve, § 115, joonealune märkus 215; VÕS Komm I (2016)/Kõve,

§ 115, joonealune märkus 1720.

795 Vt ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4.

796 Sarnaselt Sein (2013), S. 18–19.

797 Vt ptk 3.3.2.1. Sarnaselt VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 595.

798 Reeglina ei ole võlausaldaja lepingust taganemise ulatus piiratud ka tulenevalt VÕS § 116 lg-st 3, kuivõrd viimane kohaldub üksnes ositi täitmise mitte aga osalise või mittekohase täitmise juhtumitele, vt täpsemalt ptk 4.4.3.3.2.

teavitamisest. Ka viidatud sättest tuleneb, et ostjal on õigus taganeda müügilepingust – s.o lõpetada täitmissuhe tervikuna – igakordselt, kui müüja täiendava tähtaja jooksul ükskõik millist asja lepingutingimustele mittevastavust ei kõrvalda (sõltumata müüja rikkumise olulisusest). Seega on tulemus, kus ostja võib nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel ka juhul, kui müüja rikkumine seisneb mõne kõrvalkohustuse rikkumises, kooskõlas VÕS-i üldosa ja müügilepingu regulatsiooniga ostja õigusest loobuda müüja täitmisest (sooritusest) tervikuna. Nõudes kahju hüvitamist kogu täit-mise asemel, arvestatakse kahju nagu müüja kohustuste mittetäittäit-misel, s.o ostja võib nõuda müüja soorituse väärtuse tervikuna hüvitamist, asendustehingule kantud kulude hüvitamist või hinnavahe hüvitamist.⁷⁹⁹ Kui müüja on ostjale täitmisena midagi üle andnud, tuleb tal see müüjale tagastada (VÕS § 115 lg 4 ls 2).

Äärmiselt küsitav on, kas selline de lege lata regulatsioon on mõistlik. See on aga küsimus õiguspoliitilisest otsustusest, millest tuleb eristada küsimust kehtiva regu-latsiooni tõlgendamisest. Õiguspoliitiliselt on autori hinnangul küsitav, kas tulemus, kus võlausaldaja võib igakordselt täiendava tähtaja (või hoiatuse) edutul möödumisel nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel, võtab piisavalt arvesse võlgniku ja võla-usaldaja huvide tasakaalustamise vajadust. Autori hinnangul on kehtiv regulatsioon ebaõnnestunud ja vajaks muutmist. Seejuures oleks autori hinnangul kohane võtta eeskuju BGB §-de 281 ja 282 regulatsioonist, mis eristab selgelt võlausaldaja õigust nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel ja üksnes piiratult. Samuti sätestab BGB § 282 regulatsiooni, millal võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel võlgniku poolt muu kui soorituskohustuse rikkumisel. Autori hinnangul oleks loogiline ja mõistlik, kui kõrvalkohustuse rikkumisel oleks võlausaldaja õigus nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel piiratud. Kehtiv regulatsioon oma dogmaatikas sellist tõlgendust aga ei võimalda (vt ülal). Vastavalt pakub autor välja muuta VÕS

§ 115 lg 4 regulatsiooni de lege ferenda järgmiselt:⁸⁰⁰

„Kui kohustus on osadeks jaotatav ja võlgnik on täitnud kohustuse osaliselt, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kui võlgnik on kohustuse täitnud mittekohaselt, ei või võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise

„Kui kohustus on osadeks jaotatav ja võlgnik on täitnud kohustuse osaliselt, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kui võlgnik on kohustuse täitnud mittekohaselt, ei või võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise

Im Dokument ARSI PAVELTSKahju hüvitamise nõue täitmise asemelostja õiguste näitel (Seite 157-165)