Ostja õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise

3.1.1 Kohustuste osalise täitmise mõiste ja müüja kohustuste osalise täitmisega seotud erisused (VÕS § 115 lg 4 ja § 217 lg 1)

Võlgniku (müüja) kohustuste osalise täitmise mõiste ja sellega seotud nõude maksma-paneku erisuste väljaselgitamine on oluline tulenevalt VÕS §-st 115 lg 4 ls 1, mille järgi saab võlausaldaja (ostja) võlgniku osalisel täitmisel nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi.⁵⁴⁹

Osalise täitmise kesksed tingimused on, et müüja (võlgniku) sooritus on osadeks jaotatav, et müüja on mingi kvantitatiivse osa sooritusest ostjale täitnud ja ostja on soorituse vastu võtnud või sattunud vastuvõtuviivitusse.⁵⁵⁰ Osalise täitmisega ei ole tegemist juhul, kui müüja sooritus ei ole tehniliselt või kokkuleppeliselt osadeks jao-tatav.⁵⁵¹ Seega mitte igasugune müüja kohustuse mittetäielik täitmine ei ole käsitletav osalise täitmisena. Oluline on rõhutada, et osalise täitmisega on tegu üksnes müüja

549 Osalise täitmise mõiste kohta vt ka ptk 2.4 ja ptk 3.1.1. Kuna VÕS § 115 lg 4 ls 1 eeskuju-normiks on olnud BGB § 281 lg 1 ls 2, on regulatsiooni tõlgendamisel kohane pöörduda Saksa õiguse poole.

550 Kuna VÕS § 115 lg 4 ls 1 eeskujunormiks on olnud BGB § 281 lg 1 ls 2, on mõiste tõlgenda-misel kohane pöörduda Saksa õiguse poole; vt Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 155 ff, B 160;

Palandt/Grüneberg, § 281, Rn 36, 40–41; MüKo 7/Ernst, § 281, Rn 142 ff; Schwarze, S. 228, Rn 45.

551 Jauernig/Stadler, § 281, Rn 21; samuti BGH NJW 00, 1256.

(võlgniku) kvantitatiivse mittetäieliku täitmise korral.⁵⁵² Selliselt vastandub osalisele täitmisele (osasoorituse tegemisele) kohustuse mittekohane täitmine, mille sisuks on soorituse kvalitatiivne puudus (mittekohasus)⁵⁵³ ja mille korral on sooritus koormatud kas õigusliku või kvalitatiivse puudusega. Selliselt erineb kohustuse mittekohane täitmine olemuslikult kohustuse osalisest täitmisest.⁵⁵⁴

Osalise täitmise mõiste sisustamisel ei saa nõustuda õiguskirjanduses märgituga, et VÕS § 115 lg 4 ls 1 järgne osalise täitmise mõiste võiks hõlmata mittekohase täitmise juhtumeid.⁵⁵⁵ Võttes arvesse, et VÕS § 115 lg 4 ls 1, mis opereerib osalise täitmise mõistega, otsene eeskujuallikas BGB § 281 lg 1 ls 2 näeb üheselt ette, et osaline täitmine hõlmab üksnes kvantitatiivset mittetäielikku täitmist ja mittekohase täitmise juhtumitele see ei kohaldu,⁵⁵⁶ ei ole osalise täitmise mõiste laiendamine mit-tekohase täitmise juhtumitele kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga. VÕS § 115 lg 4 teine lause aga reguleerib üksnes tingimusi, millal võlausaldaja (ostja) saab osalise täitmise puhul nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel. Seega ei ole lg 4 teise lause eesmärk sätestada osalise täitmise mõistet, vaid üksnes kahju hüvitamise kogu täitmise asemel nõude esitamise tingimusi osalise täitmise korral. Ühtlasi tuleneb sellest, et VÕS § 115 lg 4 ls 1 tõlgendamisel BGB-KE §-le 283 viitamine ning sellest tõlgendusabi otsimine ei ole korrektne. Teisisõnu, kuna BGB-KE § 283 ei ole VÕS

§ 115 lg 4 ls 1 allikas, ei saa sellest teha ka mingeid järeldusi VÕS-i kontekstis.⁵⁵⁷ Laiemas tähenduses saab osalisest täitmisest rääkida ka juhul, kui võlgnikul (müü-jal) on lepingust tulenevalt mitu iseseisvat põhikohustust ja ta täidab neist üksnes ühe või mõned. Näiteks lepivad pooled kokku õlitsisterni tarnimises ja paigaldamises, samuti hiljem selle müüja poolt mahamonteerimises, tsisternide tagasivõtmises ning nende utiliseerimises. Samuti võivad müüjal (võlgnikul) lisaks põhikohustustele olla ka kõrvalsoorituskohustused, nt tuleb müüjal anda ostjale üle kokkulepitud kemikaalid ja lasta teha müügieseme suhtes erapooletu analüüs ning anda sertifi kaat ühes kaubaga üle ostjale.⁵⁵⁸ Seevastu ei saa osaliseks soorituseks reeglina lugeda olukorda, kus võlgnikul (müüjal) on võlasuhtest tulenevalt mitu põhisoorituskohustust ning võlgnik satub viivitusse või jätab täitmata neist ühe. Nii ei saa nt müügilepingu puhul lugeda müüja osaliseks soorituseks olukorda, kus müüja täidab üksnes asja üleandmiskohus-tuse või võimaldab ostjale omandi, jättes aga teise põhikohusüleandmiskohus-tuse täitmata.⁵⁵⁹

552 Vt nt Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 155 ff, Rn C 12 ff; Palandt/Grüneberg, § 281, Rn 36, 40–41; MüKo 7/Ernst, § 281, Rn 142 ff.

553 MüKo/Ernst, § 281, Rn 123; MüKo/Krüger,§ 266, Rn 3 ff; Müko 7/Ernst, § 281, Rn 142 ff.

554 Schwarze, S. 227–228, Rn 45.

555 Vt VÕS Komm I/Kõve, § 115, lk 395; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 597. Vt ka selgi-tusi ptk-s 2.4.

556 Vt nt Palandt/Grüneberg, § 281, Rn 36, 40–41; MüKo 7/Ernst, § 281, Rn 142 ff; Staudinger/

Schwarze, § 281, Rn B 155 ff, Rn C 12 ff; MüKo/Krüger, § 266, Rn 3 ff; MüKo/Ernst, § 281, Rn 123.

557 Vt VÕS Komm I/Kõve, § 115, lk 391 ja 395. Eksitus on tõenäoliselt tingitud sellest, et VÕS

§ 115 lg 4 ls 1 ja ls 2 allikad on erinevad, mistõttu ei ole tehtud üldistus õige.

558 Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 326.

559 Emmerich, S 299, Rn 64; Jauernig/Stadler, § 281, Rn 21; vt ka BGH NJW 2000, 1256;

NJW-RR 2005, 10 (12).

Eelkõige omab osalise soorituse ja mittekohase täitmise eristamine praktilist tähendust selliste lepingute puhul, milles on kombineeritud mitu erineva iseloomuga ja sageli ka pikaajalist kohustust, samuti kui tegemist on mitme omavahel seotud lepinguga. Nt sõlmivad pooled restorani müügilepingu, millega kaasneb müüjale pikaajaline kohustus varustada ostjat õllega kokkulepitud tingimustel.⁵⁶⁰ Sellisel juhul ei ole (põhi)kohustused omavahel sellises tihedas olemuslikus seoses, et neid ei saaks käsitleda eraldiseisvatena ja nõude ulatuse kontekstis tuleks kohaldada kohustuse osalise täitmise kohta käivaid reegleid.⁵⁶¹ Mh tähendab see, et ostja võib nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ka ühe mittetäidetud või mittekohaselt täidetud kohustuse (osasoorituse) asemel, kuna selliseks piiratud ulatuses kahju hüvitamise täitmise ase-mel nõude esitamiseks on ostja (võlausaldaja) alati õigustatud.⁵⁶² Kui ostja (võlausal-daja) soovib sellisel juhul nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise asemel (s.o kõigi soorituste asemel), võib ta seda teha üksnes juhul, kui ta on osalise soorituse – s.o kui müüja (võlgnik) täidab üksnes mõne mitmest kohustusest – täitmise vastu kaotanud huvi.⁵⁶³ Sellisel juhul saab võtta aluseks kvantitatiivse osalise täitmise regulatsiooni põhimõtted.⁵⁶⁴

Kui erinevad kohustused (või lepingud) moodustavad aga ühtse terviku ja neid ei saa asjaoludest ning poolte huvidest lähtuvalt käsitleda kui osadeks jaotatavaid kohustusi, ei saa ostja (võlausaldaja) müüja ühe kohustuse täitmata jätmisel reeg-lina taganeda või nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel üksnes ühe kohustuse (või lepingu) osas ja selline õigus eksisteerib tal üksnes tervikuna. Seevastu ühe kohustuse mittekohast täitmist tuleks käsitleda kui terviku mittekohast täitmist.⁵⁶⁵

Osalise täitmisega on tegu ka juhul, kui müügilepingu ese koosneb mitmest iseseis-vast asjast ja müüja täidab kohustuse mõne asja suhtes (nt müüdud mööblikomplekti puhul annab müüja õigeaegselt üle diivani, kuid rikub kohvilaua ja tugitooli üleand-mise kohustust⁵⁶⁶). Müüja poolt liigitunnustega eseme kvantiteedipuudusega tehtud sooritus tuleks aga pea alati lugeda osaliseks täitmiseks.

Küsitav on siiski, kas VÕS-i üldosa sätete järgi osaliseks täitmiseks kvalifi t-seeruvat müüja osalist täitmist saab osalise täitmisena käsitleda ka müügilepingu regulatsiooni kontekstis või tuleb selline täitmine lugeda asja lepingutingimustele mitte vastavuseks. Eelkõige puudutab see müüja kvantitatiivset mittetäielikku täit-mist (kvantitatiivne defi tsiit). Nimelt sätestab VÕS § 217 lg 1 ls 1, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Selliselt determineerib VÕS § 217 lg 1 asja lepingutingimustele mittevastavusena ka ebaõiges koguses seisneva müüja rikkumise ehk võrdsustab soorituse kvantitatiivse puudujäägi asja lepingutingimusele mittevastavusega. Seega

560 Vt Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 327.

561 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 161.

562 Seda muidugi eeldusel, et ka kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamise üldised eeldu-sed on täidetud. Vt MüKo/Ernst, § 281, Rn 12; Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 334.

563 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 161; MüKo/Ernst, § 281, Rn 140; Soergel/Benicke/ Hellwig,

§ 281, Rn 335.

564 MüKo/Ernst, § 281, Rn 140; Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 335.

565 Vrdl Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 335–337.

566 Vt ka Looschelders (2010), Rn 625, Rn 257 ff.

on lepingutingimustele mittevastava täitmisega tegu ka nt juhul, kui müüja tarnib kokkulepitud kümne veinikasti asemel üheksa.

Mõneti üllatavalt ei ole müüja soorituse kvantitatiivne puudujääk kui asja lepingu-tingimustele mittevastavuse üks esinemisvorme leidnud käsitlemist kodumaises õiguskirjanduses ega Riigikohtu praktikas. Asja lepingutingimustele mittevastavusena käsitletakse üksnes müügieseme faktiliste omaduste või õigusliku seisundi puudusi.⁵⁶⁷ Autori hinnangul tuleb müüja soorituse kvantitatiivne (koguseline) puudus lugeda müügilepingu regulatsiooni kontekstis üheks asja lepingutingimustele mittevastavuse juhtumiks. Sellise tõlgenduse kasuks räägivad kaks keskset argumenti. Esiteks tuleneb see vahetult VÕS § 217 lg 1 sõnastusest, mis nõuab asja lepingutingimustele vasta-vuse hindamise juures, et müügiese vastaks eelkõige (ehk eeskätt, kõige enam, eriti⁵⁶⁸) kokkulepitud kogusele. Teiseks: regulatsiooni, mis võrdsustab kvantiteedipuuduse asja lepingutingimustele mittevastavusega, eeskujuks saab pidada BGB § 434 lg 3,⁵⁶⁹ mille järgi ei vasta müügiese lepingutingimustele mh juhul, kui müüja kohustuse rikkumine seisneb aliud-soorituses või osadeks jaotatava kohustuse puhul osalises täitmises. Sellist regulatsiooni õigustatakse BGB kirjanduses eelkõige põhjendusega, et see aitab ennetada keerulisi piiritlemis- ja tõlgendusprobleeme ning ühtlustab ostja õigusi müüja erinevat liiki rikkumiste korral.⁵⁷⁰ Ka CISG-i art 35 lg 1 järgi on lepingu-tingimustele mittevastava sooritusega tegu juhul, kui müüja üleantud kogus ei vasta kokkulepitule, s.o kui müüja annab üle kas kokkulepitust vähem või rohkem kaupa.⁵⁷¹

Müüja poolt ebaõiges koguses tehtud soorituse võrdsustamine asja lepingu-tingimustele mittevastavuse juhtumitega tähendab, et müüja sellisele rikkumisele tuleb kohaldada asja lepingutingimustele mittevastavuse regulatsiooni (VÕS

§ 217 jj). Eelkõige tähendab see, et ostja poolt õiguskaitsevahendite kasutamise ja müüja vastu tuse osas tuleb kohaldada müügilepingu regulatsiooni erinorme ja VÕS-i üldosa normid vastavas osas kohaldamisele ei kuulu.⁵⁷² Käesoleva töö puhul on eel-toodu oluline eelkõige pidades silmas VÕS § 223 ja § 222 lg 5–6 regulatsiooni. S.o kuna VÕS § 223 näol on tegemist VÕS § 116 suhtes eriregulatsiooniga, ei pea ostja müüja soorituse kvantitatiivsel mittetäielikul täitmisel määrama kahju hüvitamise täitmise asemel nõude tekkimiseks täiendavat tähtaega, vaid piisab, kui esinevad VÕS

§-s 223 kirjeldatud asjaolud.⁵⁷³

Eeltoodust eraldiseisvana tuleks aga käsitleda juhtumeid, kus pooled on kokku leppinud mitmes iseseisvas põhikohustuses ja müüja täidab üksnes ühe või mõne neist.

567 Vt nt VÕS Komm II/Käerdi, § 217, lk 41 jj.

568 Vt Eesti keele seletav sõnaraamat, http://www.eki.ee/dict/ekss/. Kohtud peavad seaduse tõl-gendamisel lähtuma maksimaalselt seaduses sätestatust, üksnes sellisel juhul on tagatud, et hea usu põhimõttega opereerimine ei riku isikute õigust õiguspärasele ootusele ja õiguskindlusele, vtTsÜS Komm/Kull, § 138, lk 416.

569 VÕS Komm II/Käerdi, § 217, lk 41.

570 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn A 29; vt ka Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 33.

571 Vt ka MüKoHGB/Benicke, art 35, Rn 3; StaudingerCISG/Magnus, art 35, Rn 9; CISG art 35 lähtub sarnaselt VÕS §-le 217 asja lepingutingimustele mittevastavuse ühtsest mõistest ja sellega on hõlmatud nii kvaliteedi- kui ka kvantiteedipuudused, samuti aliud-sooritus ja pakkimisvead, vt Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 35, Rn 4.

572 VÕS Komm II/Käerdi, Sissejuhatus §-de 217–228 juurde, lk 32 jj; vt täpsemalt ptk 3.2.

573 Vt selle kohta täpsemalt ptk 3.2.3; Sein (2012), lk 719 jj.

Sellisel juhul ei saa autori hinnangul rääkida soorituse kvantitatiivsest (koguselisest) puudujäägist VÕS § 217 lg 1 ls 1 tähenduses, mistõttu ei tohiks sellistele juhtu mitele laieneda ka asja lepingutingimustele mittevastavuse regulatsioon.⁵⁷⁴ Eelnevalt kirjel-datud õlitsisterni tarnelepingu näite puhul ei oleks tsisterni tagasivõtmiskohustuse rikkumine käsitletav müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse juhtumina VÕS § 217 tähenduses ning lepinguga seotud erinevad põhikohustused tuleks lugeda iseseis vateks kohustusteks ja leping tervikuna osadeks jaotatavaks VÕS § 115 lg 4 tähenduses.

Kui erinevad kohustused (või lepingud) moodustavad aga ühtse terviku ja neid ei saa asjaoludest ning poolte huvidest lähtuvalt käsitleda kui osadeks jaotatavaid kohustusi, tuleks müüja rikkumine lugeda mittekohaseks täitmiseks ja nõude ulatuse osas tuleks lähtuda VÕS § 115 lg 1 põhimõtetest.⁵⁷⁵

3.1.2 Nõude ulatusega seotud piirangud ja kahju arvestamine

Eelnevalt analüüsiti müüja osalise täitmise mõistet ja leiti, et müüja poolt eba õiges koguses müügieseme üleandmist tuleb käsitleda asja lepingutingimustele mitte-vastavusena VÕS § 217 tähenduses. Ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude ulatusele laienevate piirangute kontekstis toob see kaasa tulemuse, et VÕS § 115 lg-e 4 regulatsioon ei ole sellisel juhul kohaldatav ja nõude ulatuse piirangute osas tuleb lähtuda põhimõtetest, mis laienevad müüja poolt lepingutingimustele mittevas-tava asja üleandmisele.⁵⁷⁶

Kui müüja osaline täitmine seisneb ühe või mitme iseseisva põhikohustuse täitmata jätmises või selliste kohustuste mittekohases täitmises,⁵⁷⁷ tuleks autori hinnangul ostja nõude ulatuse piirangute osas lähtuda VÕS § 115 lg 4 ls 1 sätestatud põhimõtetest.

Sarnasele tulemusele on jõutud ka Saksa õiguses, kus märgitakse, et kui võlausal-daja soovib mitme iseseisva põhikohustuse olemasolul nõuda kahju hüvitamist kogu täitmise (s.o kõigi soorituste) asemel, võib ta seda teha üksnes juhul, kui ta on osa-lise soorituse, s.o müüja poolt mitmest kohustusest üksnes mõne täitmise vastu huvi kaotanud.⁵⁷⁸ See tuleneb arusaamast, et kuna iseseisvate põhikohustuste korral on müüja sooritused osadeks jaotatavad, peaks ostjal olema õigus nõuda kahju müüja kogu täitmise (s.o müüja kõigi soorituste) asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi (VÕS § 115 lg 4 ls 1). Seega tuleb sellisel juhul nõude ulatuse piirangute osas lähtuda VÕS § 115 lg 4 ls-s 1 sätestatust mutatis mutandis.⁵⁷⁹ Lihtsustatult kokku võetuna – müüja poolt ühe kohustuse mittetäitmisel saab ostja nõuda müüjalt kas konkreetse kohustuse väärtuse hüvitamist või rikutud kohustuse

574 Vt näidete kohta ptk 2.4

575 Vt ptk 2.4.

576 Vt selle kohta ptk 3.2.4, samuti ptk 2.4.

577 Vt näidete kohta ptk 2.4.

578 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 161; MüKo/Ernst, § 281 Rn 140; Soergel/Benicke/Hellwig,

§ 281, Rn 335.

579 MüKo/Ernst, § 281, Rn 140; Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 335.

osas asendustehingu tegemisele kantud lisakulude hüvitamist.⁵⁸⁰ Ühe iseseisva põhi-kohustuse mittekohasel täitmisel võib ostja omal valikul nõuda kas kahju hüvitamist kogu rikutud põhikohustuse täitmise asemel või üksnes piiratult, s.o puudutavalt selle rikutud põhikohustuse mittekohasust.⁵⁸¹ Viimasel juhul saab ostja nõuda müüjalt kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe hüvitamist või soorituse mittekohasuse kõrvaldamiseks kantud või tulevikus kantavate kulude hüvitamist.⁵⁸²

Ostja õigus nõuda kahju hüvitamist müüja kõigi iseseisvate põhikohustuste täit-mise asemel tuleb aga kõne alla üksnes juhul, kui müüja ühe kohustuse mittetäittäit-mise või mittekohase täitmisega kaotab ostja huvi ka müüja ülejäänud soorituste vastu (VÕS § 115 lg 4 ls 1). Viimast tuleb aga hinnata lähtuvalt VÕS § 115 lg 4 ls 1 üld-põhimõtetest.⁵⁸³

3.2 Ostja õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel