Müüja kõrvalkohustused

Kui eelnevalt käsitleti ostja õigust nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel müüja põhikohustuste ja asja lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustuse rikkumisel, siis käesolevas peatükis keskendutakse ostja õigusele nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel juhul, kui müüja rikub müügilepingust tulenevaid kõrvalkohustusi.

Seadus kõrvalkohustuste mõistet ei sätesta. Üks võimalik viis põhi- ja kõrval-kohustuste eristamiseks on, et kõrvalkõrval-kohustustena kvalifi tseeruvad kõik müüja kohustused, mida ei saa seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt lugeda müüja põhi kohustuseks.⁷⁴³ Võttes arvesse, et VÕS lähtub kohustuse rikkumise ühtsest mõistest,⁷⁴⁴ eristamata võlausaldaja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, kas rikutud on põhi- või kõrvalkohustust, ei oma põhi- ja kõrvalkohustuste täpne piiritlemine reeglina suuremat praktilist tähendust.⁷⁴⁵ Edaspidi loetakse müüja kõrvalkohustusteks kõiki selliseid müüja kohustusi, mis ei ole müüja põhikohustused ega kohustuseks tagada müügieseme vastavus lepingutingimustele.⁷⁴⁶

Tüüpilised müüja kõrvalkohustused on sätestatud müügilepingu regulatsiooni (VÕS 11. ptk) §-des 210–212, 215, 216, 229 ja 232.⁷⁴⁷ Eristada võib järgmisi müüja kõrvalkohustusi:

• müüja täiendavad kohustused asja vedamisel (VÕS § 210);

• müüja kohustus anda ostjale üle asja juurde kuuluvad dokumendid (VÕS § 211);

• müüja teatamiskohustus (VÕS § 212);

• müüja kohustus kanda lepingu sõlmimise ja täitmise kulud (VÕS § 215);

• müüja kohustus kanda asjaga seotud kulud ja koormised (VÕS § 216);

• müüja kohustus anda teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232).

Lisaks eeltoodud müüja kohustustele on pooled vabad kokku leppima täienda vates kõrvalkohustustes, samuti võivad sellised täiendavad kõrvalkohustused tuleneda lepingu sõlmimise asjaoludest, tegevusalast või pooltevahelisest tavast ja praktikast, lepingueelsetest läbirääkimistest, lepingu eesmärgist ja olemusest jne (vrdl VÕS § 24 ja § 29).

Üldiselt võib müüja kõrvalkohustused jagada kõrvalsoorituskohustusteks ja kaitse-kohustusteks.⁷⁴⁸ Kõrvalsoorituskohustusteks on sellised müüja kohustused, mille sisu on enamasti mingi sellise teo (soorituse) tegemine, mis tagab põhikohustuste täitmist või toetab ostjal põhikohustustest saadava hüve täiemahulist nautimist.⁷⁴⁹ Nii võib

743 Vrdl ka VÕS Komm II/Käerdi, § 208, lk 6.

744 Vt ptk 1.1.3.

745 Vrdl ka VÕS Komm I/Kull, § 2, lk 10.

746 Kõrvalkohustustest käesoleva töö tähenduses tuleb eristada VÕS ptk-s 8 sätestatud kõrval-kohustusi, nagu käendus, garantii, käsiraha ja leppetrahv, mis on oma olemuselt täitmise tagatised.

747 VÕS Komm II/Käerdi, § 208, lk 6.

748 Vt Saksa õiguses Looschelders (2012), S. 7–8; Palandt/Weidenkaff, § 433, Rn 22.

749 Vt ka Jauernig/Mansel, § 241, Rn 9; kõrvalsoorituskohustuste ja kaitsekohustuste kohta p õhjalikult MüKo 7/Bachmann, § 241, Rn 46 ff.

müüjal olla kõrvalkohustus teostada nt müügiesemeks olevale autole üle vaatus, regist-reerida auto registris ostja nimele või tagada muude vajalike dokumentide vormista-mine; muu müügieseme puhul võib müüjal olla nt seadmete kasutamise koolituse läbiviimise kohustus, tööstusseadmete tarnimisel masinate monteerimis- ja paigal-damiskohustus, asjakohane nõustamiskohustus,⁷⁵⁰ müügieseme suhtes kindlustus-lepingu sõlmimise kohustus jms. Üksikjuhtumil võib kõrvalsoorituskohustuste piiritlemine asja lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustusest olla keeruline, nt müügieseme kasutusõpetuse või vastavasisulise koolituse andmise kohustuse või müügieseme paigaldamiskohustuse korral.⁷⁵¹

Kuna poolte kõrvalkohustused võivad tulla ka lepingu sõlmimise asjaoludest, lepingu esemest ja iseloomust, samuti põhineda üldisel hea usu põhimõttel,⁷⁵² on nt Saksa kohtud ja õigusteooria müüjale kõrvalkohustuste (juurde) tõlgendamisel olnud võrdlemisi paindlikud, lugedes kõrvalkohustuste hulka nt ostja nõustamis- ja selgitamiskohustuse⁷⁵³, ostja olulistest asjaoludest teavitamise kohustuse⁷⁵⁴, informat-siooni andmise kohustuse (nt kinnisasjade puhul selle piiride, koormatiste ja sellega seotud lepingute selgitamine⁷⁵⁵), ostja kõrvalmõjude eest hoiatamise kohustuse, nõustamiskohustuse ja müügieseme valvamise ning hoidmise kohustuse, koostöö-kohustuse jms.⁷⁵⁶

Kõrvalsoorituskohustustest tuleks eristada müüja kaitsekohustusi,⁷⁵⁷ mis tekivad seaduse alusel (nt VÕS § 2 lg 2) või poolte kokkuleppel, samuti võivad need põhineda lepingu sõlmimise asjaoludel, tuleneda lepingu esemest vms.⁷⁵⁸ Erinevalt põhi- ja kõrvalsoorituskohustustest ei ole kaitsekohustuste otsene eesmärk võlgniku poolt soorituse läbiviimise tagamine ja võlausaldaja jaoks varalise olukorra parendamine (s.o täitmishuvi tagamine), vaid need teenivad eelkõige teise lepingupoole muude õiguste ja õigushüvede kaitsmise huvi ning on suunatud võlgniku varalise ja kehalise n-ö terviklikkuse säilitamisele ning õigushüvede kahjustamisest hoidumisele.⁷⁵⁹

750 Schlechtriem (2000), lk 11–12.

751 Vt ka MüKo/Westermann, § 433, Rn 58; Schlechtriem (2000), lk 12; Palandt/Weidenkaff,

§ 433, Rn 22.

752 Vt nt Saksa õiguses BeckOK/Faust, § 433, Rn 44 ff; Looschelders (2012), S. 7–8, Rn 24;

Palandt/Weidenkaff, § 433, Rn 22.

753 Jauernig/Berger, § 433 Rn 23; kõik müüja selgitused seoses müügiesemega peavad vastama tõele ja selle rikkumisel võib olla tegemist pettusega, vt MüKo/Westermann, § 433, Rn 59; BGH NJW 2004, 2301; BGH NJW 1991, 1674.

754 BGH NJW, 2011, 3640; BGH NJW 2012, 846; BGH NJW ,2013, 1807.

755 Palandt/Weidenkaff, § 433, Rn 25.

756 Palandt/Weidenkaff, § 433, Rn 30.

757 Vt VÕS Komm I/Kull, § 2, lk 10; VÕS Komm I (2016)/Kull, § 2, lk 14–16; vt Saksa õiguses kaitsekohustuste kohta põhjalikult Canaris (1983), S. 84 ff.

758 Vt ka VÕS Komm I/Kull, § 2, lk 10; VÕS Komm I (2016)/Kull, § 2, lk 14–15; VÕS Komm I/Varul, § 76, lk 226; kaitsekohustuste nimetus on tinglik ning varieerub erinevate autorite puhul, vt Brox/Walker, S. 11, Rn 11; Fikentscher/Heinemann, S. 26, Rn 37. Kaitsekohustuste mõiste kasutamise kasuks räägib VÕS § 2 lg 2 ja BGB § 241 lg 2 sõnastus.

759 Vt selle kohta Saksa õiguses Joussen, S. 13, Rn 40; Brox/Walker, S. 11, Rn 12; Medicus/

Lorenz, S. 64, Rn 122; Fikentscher/Heinemann, S 26, Rn 37; MüKo/Ernst, § 282, Rn 1.

Saksa õiguses leitakse, et lepingupooltel eksisteerib üldine kohustus teise poole õigushüvesid ja vara mitte kahjustada.⁷⁶⁰ Millised kaitsekohustused võlasuhte raa-mes eksisteerivad, tuleb kindlaks määrata üksikjuhtumi tõlgendamise teel.⁷⁶¹ Kaitse-kohustuste sisu ja ulatus sõltub mh võlasuhte sisust ja intensiivsusest.⁷⁶² Mida suure-mad on võimalused teise poole mõjutamiseks, mida suurem on poolte vahel valitsev usaldussuhe või tehingu ohtlikkus, seda intensiivsem on ka kaitsekohustuste võrk.⁷⁶³ Üks kaitsekohustuste tunnus on, et nende täitmise osas puudub võlausaldajal reeglina iseseisev täitmisnõue, kuna üldjuhul ei ole tegemist võlgniku soorituskohustustega.⁷⁶⁴

Lõpetuseks võivad müüja kõrvalkohustused seisneda ka lepingujärgsetes kohus-tustes, mis jäävad poolte vahel kehtima ka peale põhikohustuste täitmist.⁷⁶⁵ Õigus-kirjanduses leitakse, et lepingujärgsete kohustuste täitmisega seotud kõrgendatud vastutusstandard on õigustatud tulenevalt asjaolust, et lepingulise suhte korral astu-vad pooled vabatahtlikult erilisse vahetumasse kontakti, võttes arvesse suurenenud usalduse teise poole õiguste, õigushüvede ja huvide osas, niivõrd kui need on ohus-tatud võlgniku poolt soorituse teostamisel.⁷⁶⁶ Üldiselt võib lepingujärgsed kohustused jagada ehtsateks, mille osas on võlausaldajal õigus kasutada kõiki õiguskaitsevahen-deid, sh nt nõuda täitmist ja kahju hüvitamist täitmise asemel (nt konfi dentsiaalsuse või konkurentsikeelu kokkulepped; koostöö- ja selgitamiskohustus), ja ebaehtsateks, mille sisu on enamasti hoolsus-, kaitse- ja selgitamiskohustused.⁷⁶⁷ Millised lepingu-järgsed kohustused poolte vahel eksisteerivad, tuleb kindlaks määrata üksikjuhtumi tõlgendamise teel, mh võttes arvesse lepingu sõlmimise asjaolud, poolte lepinguga seotud huvid jms; mh võivad sellised kohustused tulla üldisest hea usu põhimõttest.⁷⁶⁸ Lepingu täitmise järgsete kohustuste kindlaksmääramisel tuleb otsida vastust küsi-musele, kas poolte huvi oli pakkuda kaitset ka selliste asjaolude ilmnemisega seotud teise poole õigushüvede kahjustumise eest (vrdl VÕS § 127 lg 2). Kui on aga tegemist sellise riisiko realiseerumisega, mida lepingulised suhted ei hõlma, tuleb võlgniku vastutuse küsimus lahendada deliktiõiguse regulatsiooni järgi.⁷⁶⁹

Kokkuvõtvalt: lisaks põhikohustustele ja asja lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustusele kaasnevad müüjale müügilepingu sõlmimisega ka erinevad kõrvalkohustused. Sellised kõrvalkohustused võib jagada kõrvalsoorituskohustusteks,

760 BGH NJW 2008, 2245; Jauernig/Mansel, § 241, Rn 10.

761 Fikentscher/Heinemann, S 26, Rn 37.

762 Brox/Walker, S. 13, Rn 13; Medicus/Lorenz, S. 65, Rn 123.

763 Fikentscher/Heinemann, S. 27, Rn 37.

764 Vt ka VÕS Komm I/Kull, § 2, lk 10; VÕS Komm I (2016)/Kull, § 2, lk 14–16; vt Saksa õigu-ses Brox/Walker, S. 11, Rn 11; Jauernig/Mansel, § 241, Rn 10; kaitsekohustuse allumist täitmis-nõudele ei saa äärmuslikel juhtudel siiski välistada, samuti võib võlausaldajal eksisteerida õigus-tatud huvi esitada tegemata jätmise (hoidumis-) nõue, vt Medicus/Lorenz, S. 65, Rn 123, Rn 509;

Fikentscher/Heinemann, S. 28, Rn 40.

765 Vt ka Volens (2011), lk 287 jj; vt Saksa õiguses põhjalikult MüKo/Ernst, § 280, Rn 113 ff.

766 Vt ka Fikentscher/Heinemann, S. 27, Rn 38.

767 Vt ka Volens (2011), lk 287 jj; vt Saksa õiguses MüKo/Ernst, § 280, Rn 113 ff.

768 Vrdl Saksa õiguses Staudinger/Schwarze, § 280, Rn C 19; MüKo/Ernst, § 280, Rn 114.

769 Vt Sein (2007), lk 138 jj; Volens (2011), lk 289 jj, sh lepinguliste ja deliktiliste nõuete erista-mise kohta; vt ka VÕS Komm III/Käerdi/Tampuu, § 1044, lk 637; Käerdi (2006), S. 106 ff, S. 167 ff, S. 181–182, S. 253 ff.

kaitsekohustusteks ja lepingu täitmise järgseteks kohustusteks. Milline on müüja kõrvalkohustuste sisu, tuleb kindlaks määrata üksikjuhtumi asjaoludest tulenevalt, võttes mh arvesse lepingu sõlmimise asjaolud, lepingu eseme, lepingueelsed läbi-rääkimised, poolte äratuntavad huvid jms. Kuna VÕS ei erista ostja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, kas müüja rikub põhi- või kõrvalkohustust, annab iga müüja kohustuse rikkumine ostjale õiguse pöörduda õiguskaitsevahendite poole.

3.3.2 Täiendava tähtaja määramise ja nõude ulatusega seotud erisused