Kahju ettenähtavus ja rikutud kohustuse kaitse-eesmärk

hüvitamisele üksnes juhul, kui sellise kahju ärahoidmine oli selle kohustuse eesmärk, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.⁴³⁴ Riigikohus on märki-nud, et igasuguste kahjude hüvitamine ei pruugi vastata pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele, mistõttu tuleb kohtul kahjuhüvitise väljamõistmisel igakordselt ära näidata, millise rikutud kaitsenormi esemesse väljamõistetud kahju jääb: kohus peab märkima lepingulise kohustuse või sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus hindab.⁴³⁵ Sellise hinnangu andmine on õiguse kohaldamise, mitte aga asjaolude tuvastamise küsimus ning kohus peab seda tegema ex offi cio.⁴³⁶

Täiendava piirangu võlausaldaja kahju hüvitamise nõude ulatusele näeb ette VÕS

§ 127 lg 3, mille kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.⁴³⁷ Sealjuures ei ole oluline, mida võlgnik nägi või pidi

lepingu-432 Mittekohase täitmise puhul VÕS § 115 lg 4 järgne piirang ei kohaldu, vt ptk 3.2.4.

433 Vt ostja nõude ulatuse kohta ptk 2.4. Kahju arvestamise kohta vt ptk 1.3.2.

434 RKTKo 3-2-1-106-11, p 10–12; sarnaselt RKTKo 3-2-1-53-06, p 13; vt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi kohta põhjalikult Sein (2007), ptk 2; samuti Sein (2005), p 51 ff.

435 Vt ka RKTKo 3-2-1-174-10, p 12, samuti RKTKo 3-2-1-106-11, p 10, p 12; märkimist väärib, et ka Riigikohus ise enamasti sellist kohustust ei täida.

436 RKTKo 3-2-1-174-10, p 11 jj.

437 Kas kahju peab olema võlgniku jaoks ettenähtav, määratletakse tavalise arusaama või konk-reetset lepingut puudutavate asjaolude, näiteks poolte poolt vahetatud informatsiooni või nende varasema käitumise ja praktika põhjal, vt VÕS Komm I (2016)/Sein § 127, lk 662–663; sarnaselt ka PICC Comm, art 7.4.4, p 272, samuti MüKoHGB/Mankowski, art 74, Rn 25; vt kahju ette-nähtavuse põhimõtte kohta põhjalikult Sein (2007), ptk 3.

rikkumise tagajärjena ette nägema, vaid ka see, mida samal alal tegutsev mõistlik isik pidi ette nägema.⁴³⁸ Selline kahjunõude ulatuse piirang lähtub teesist, et pooltel peab olema võimalik lepingu sõlmimise hetkel kalkuleerida ja hinnata endale lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske.⁴³⁹ Kui kahju on tekitatud tahtlikult või tulenevalt raskest hooletusest, vastutab võlgnik ka ettenähtamatu kahju eest (VÕS § 127 lg 3).

Eelnevast tulenevalt on ka ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude kon-tekstis vaja hinnata, kas ostja kahju kuulub VÕS § 127 lg 2–3 järgi hüvitamisele.

Üldistatuna võib väita, et reeglina täitmise asemel esitatud kahjunõude kontekstis kahju hüvitatavuse küsimus probleeme ei tekita – selline kahju peaks alati kuuluma hüvitamisele. Seda tulenevalt sellise kahjunõude eesmärgist ja esemest: täitmise ase-mel kahju vahetuks ülesandeks on tagada ostjale (võlausaldajale) müüja (võlgniku) kohustuse täitmisega silmas peetud täitmishuvi (positiivse huvi) realiseerumine.

Müügilepingu puhul on ostja keskne huvi lepingutingimustele vastava müügieseme suhtes omandi ja valduse saamine (VÕS § 208, § 217), millega seotud ostja varalist positsiooni täitmise asemel kahjunõue silmas peabki. Selliselt on kahjuhüvitis, mis asendab müüja soorituskohustust ja tagab võlausaldajale täitmishuvi realiseerumise, kantud samast eesmärgist ja huvist, mida pidi täitma müüja kohane sooritus natuuras.

Selline kahju on ühtlasi ostja jaoks kõige vahetum müüja kohustuste rikkumisest tekkinud negatiivne tagajärg, olles igale mõistlikule isikule ettenähtav. Teisipidi – müüja poolt kokkulepitud soorituse tegemise ja selle lepingutingimustele vastavuse tagamise kohustus on suunatud just sellise kahju vältimisele, mis seondub soorituse ärajäämise, selle defi tsiidi või mittekohasusega. Utreeritult võib isegi väita, et kui võlausaldaja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esemeks olev kahju ei kuuluks rikutud kohustuse kaitse-eesmärgist või kahju ettenähtavuse põhimõttest tulenevalt hüvitamisele, kaotaks kahju täitmise asemel nõude regulatsioon suuresti oma tähen-duse. Selline tulemus oleks aga vastuolus regulatsiooni sisu ja eesmärgiga.

Sarnasele tulemusele on jõudnud ka Riigikohus, märkides n-ö üldreeglit loovas lahendis, et kohustuse täitmise asemel arvestatud kahju on eelduslikult hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ja ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).⁴⁴⁰ Samuti on Riigikohus lugenud ostja poolt puuduste kõrvaldamisele ja paran-damisele kantud kulud hüvitatavaks: puudusega lepingueseme kahjustuste ja puuduste kõrvalda miseks kantud kulutused (konkreetsel juhul ebakvaliteetse puitehitise seen-kahjustuse tõrje kulu) on käsitletavad VÕS § 127 lg 2 järgse kaitse-eesmärgiga kaetud ja ettenähtava kahjuna.⁴⁴¹

438 RKTKo 3-2-1-179-15, p 30; RKTKo 3-2-1-178-13, p 12.

439 VÕS Komm I/Sein, § 127, lk 441; Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 1.

VÕS § 127 lg 3 regulatsiooni eeskujusätete järgi on määrav, et võlgnik pidi ette nägema kahju tekkimise võimalust ja kahju iseloomu (tüüpi), mitte aga selle ulatust, välja arvatud juhul kui kahju ulatus toob kaasa olukorra, kus kahju oma iseloomult on transformeerunud teist liiki kahjuks; vrdl PICC Comm, p 7.4.4, p 271; Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 50; Chengwei, ch 14; Honnold/Flechtner, Art. 74, Rn. 406; StaudingerCISG/Magnus, art 74, Rn 34; MüKoHGB/

Mankowski, art 74, Rn 23; Brunner, art 74, Rn. 12.

440 RKTKo 3-2-1-106-11, p 10; sarnaselt RKTKo 3-2-1-100-15, p 24.

441 RKTKo 3-2-1-89-12, p 18; RKTKo 3-2-1-5-12, p 33; RKTKo 3-2-1-100-15, p 24; vrdl ka RKTKo 3-2-1-71-14, H. Jõksi ja V. Kõve eriarvamuse p 4; sarnaselt CISG-s, vt Schlechtriem/

Tulemusele, et täitmise asemel arvestatava kahju näol on tegemist kõige tüüpi-lisema hüvitamisele kuuluva kahjuga, on jõutud ka õiguskirjanduses.⁴⁴² Seejuures ei oma tähendust, kuidas võlausaldaja (ostja) kahju arvestab.⁴⁴³ Ostjal on õigus arvestada kahju võlgnetava soorituse lepingujärgse ostuhinna ja turuhinna vahena, samuti õigus nõuda asendustehingule kantud lisakulude hüvitamist. Eeltoodut toetab ka VÕS § 135 regulatsioon, mis näeb ostjale sellise õiguse ette lepingust taganemise korral.⁴⁴⁴

Seega peaks kohustuse täitmise asemel esitatud kahju kuuluma alati hüvita misele.

Seda sõltumata sellest, kas ostja (võlausaldaja) nõuab kahju hüvitamist täitmise asemel tulenevalt müüja (võlgniku) kohustuste mittetäitmisest, osalisest täitmisest või mitte-kohasest täitmisest.⁴⁴⁵ Kui ostja kantud kulu on turuhindadega võrreldes ebamõistlik, võib kõne alla tulla hüvitise vähendamine VÕS § 139 järgi. See aga ei tähenda, et ostja peab eelistama kõige odavamat asendustätimist:⁴⁴⁶ ostjal on õigus tellida puuduste kõrvaldamine või teha asendustehing usaldusväärse lepingu partneriga, vältimaks täiendavate riskide võtmist.

Turutingimustel tehtud asendustehingu puhul võib kahjuhüvitise piiramine tulla kõne alla üksnes turuhindade äärmiselt suure ja ootamatu tõusu korral ning tingi-musel, et lepingupooled ei võinud lepingu sõlmimisel seda mõistlikult ette näha.⁴⁴⁷ Puuduste kõrvaldamise kulu ei pruugi aga olla ettenähtav, kui see on ebamõistlikult kõrge (ebaproportsionaalne) arvestades lepingu hinda ja kauba väärtust.⁴⁴⁸

Ostja õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel tähendab mh, et müüja ei saa esitada ostja kahjunõudele vastuväidet, et puuduste kõrvaldamise nõude asemel tuleks ostjal kasutada mõnda müüjat vähem koormavat õiguskaitsevahendit, nt alandada hinda. Kohus ega müüja ei saa teha ostjale etteheidet, millise õiguskaitsevahendi

Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 24, Rn 52; Kröll/Gotanda, art 74, Rn 18; Secretariat Commen-tary 1978 Draft, art 70, para. 6 ff; vt ka OGH CISG-online 643; Ferrari/Saenger, art 74, Rn 10;

MüKoCISG/Huber, art 74, Rn 27; Bianca/Bonell/Knapp, Anm. 3.12; Honsell/Schöne/Koller, art 74, Rn. 13; Bamberger/Roth/Saenger, art 74, Rn. 5.

442 VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 663–665; Sein (2007), ptk 5; sarnaselt CISG-s MüKoHGB/Mankowski, art 74, Rn 27 ff.

443 Vrdl VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 663–665; sarnaselt CISG-s MüKoHGB/Mankowski, art 74, Rn 27 ff.

444 Ostja õiguse kohta nõuda hinnavahe hüvitamist vt täpsemalt ptk 5.

445 Kui tekitatud kahju liik (iseloom) on ettenähtav, vastutab võlgnik kogu põhjustatud kahju eest, sõltumata kahju ulatusest, vt RKTKo 3-2-1-124-11, p 16; VÕS Komm I/Sein, § 127, lk 441–442;

VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 662–663; sarnaselt PICC Comm, 7.4.4, p 271–272; Schlecht-riem/Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 50; Honnold/Flechtner, art 74, Rn 406; StaudingerCISG/

Magnus, art 74, Rn 34; MüKoHGB/Mankowski, art 74, Rn 23. Nii on nt Riigikohus märkinud, et kui võlgnik kahjustas väärispuidust ust, on võlausaldajal õigus nõuda ka selle taastamise kulude hüvitamist ning kahjuhüvitis ei piirdu tavalisest materjalist ukse väärtuse hüvitamisega, vt RKTKo 3-2-1-124-11, p 16. Arusaamatult ja teisiti RKTKo 3-2-1-84-14 p-s 17, kus Riigikohus on leidnud, et ettenähtav peab olema ka kahju ulatus.

446 Vrdl ka VÕS Komm I/Sein, § 132, lk 468; VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 701.

447 Vrdl ka VÕS Komm I/Sein, § 135, lk 477–478; VÕS Komm I (2016)/Sein, § 135, lk 716–717;

vt võrdlevalt CISG-i kohta nt Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 75, Rn 8; MüKoHGB/

Mankowski, art 75, Rn 11.

448 Vt CISG-i kontekstis MüKoCISG/Huber, art 74, Rn 35; Kröll/Gotanda, art 74, Rn 10;

StaudingerCISG/Magnus, art 74, Rn 41.

kasuks ta otsustab.⁴⁴⁹ Seda eelkõige põhjusel, et erinevatel õiguskaitsevahenditel on erinev eesmärk, mistõttu peab võlausaldaja olema oma valikutes vaba.⁴⁵⁰

Kokkuvõtvalt saab märkida, et müüja poolt kohustuste mittetäitmisel, osalisel täitmisel või mittekohasel täitmisel saab ostja nõuda ärajäänud soorituse väärtuse hüvitamist, samuti kohase ja mittekohase soorituse väärtuste vahe hüvitamist⁴⁵¹ või mittekohase täitmise puuduste kõrvaldamisele kantud kulude hüvitamist.⁴⁵² Ostja võib nõuda ka selliste lisakulude hüvitamist, mis talle on tekkinud seoses müüja kohus-tuste osalise või täieliku täitmise asemel sõlmitud asendustehingule. Ostjal on õigus nõuda nii parandamiskulude kui ka hinnavahe hüvitamist sõltumata sellest, kas ta tege likkuses kavatseb puudused kõrvaldada või asendustehingu teha.⁴⁵³

Ostja õiguse osas nõuda muude kahjude hüvitamist tuleb lähtuda VÕS-i kahju hüvitamise regulatsiooni üldpõhimõtetest. See tähendab, et kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamine ei piira võlausaldaja õigust nõuda rikkumisest põhjustatud saamata jäänud tulu hüvitamist, kui see on kooskõlas rikutud normi kaitse-eesmärgi (VÕS § 127 lg 2) ja saamata jäänud tulu hüvitamise põhimõtetega (VÕS § 128 lg 4).⁴⁵⁴ Kas saamata jäänud tulu näol on tegemist kahjuga täitmise kõrval või täitmise asemel, tuleb lahendada ptk-s 1.3.1 käsitletud kriteeriumide järgi.