Heastamine

Reeglina võib ostja (võlausaldaja) nõuda müüjalt (võlgnikult) kahju hüvitamist täitmise asemel üksnes rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja edutul möödumisel (VÕS § 115 lg 2 ls 1).⁴⁷⁷ Selliselt tagab seadus täiendava tähtaja regu-latsiooni kaudu müüjale (võlgnikule) täiendava võimaluse kõrvaldada rikkumine oma

475 Vt selle kohta põhjalikult MüKo/Ernst, § 281, Rn 97 ff.

476 RKTKo 3-2-1-126-13, p 13, samuti RKTKo 3-2-1-145-14, p 27.

477 Vt ptk 2.2 ja 2.3.

vahenditest ja teenida välja kogu ostuhind (vastusooritus).⁴⁷⁸ Täiendava tähtaja insti-tuudi kõrval sätestab VÕS § 107 veel ka heastamise regulatsiooni, mille eesmärk on samuti võimaldada võlgnikule kõrvaldada rikkumine oma vahenditest ning blokeerida aju tiselt võlausaldaja jaoks täitmist lõpetavate õiguskaitsevahendite kasutamine.⁴⁷⁹ Kaitstes võlgniku õigust rikkumine oma vahenditest kõrvaldada, dubleerib heastamise regulatsioon täiendava tähtaja instituudiga silmas peetud võlgniku kaitsmise eesmärki.

Seega eksisteerib Eesti õiguses paralleelselt nii võlgniku (müüja) õigus rikkumine heastada kui ka võlausaldaja (ostja) kohustus määrata võlgnikule rikkumise kõrvalda-miseks täiendav tähtaeg.

Märkimisväärne on, et ükski VÕS-i õiguskaitsevahendite regulatsiooni välja-töötamise eeskujuks olnud regulatsioonidest (CISG, PECL, PICC ja BGB) ei näe ette lahendust, kus täiendava tähtaja ja heastamise instituut eksisteerivad paralleelselt, olles samale eesmärgile suunatud. VÕS-i lahendus täiendava tähtaja ja heastamise regulatsiooni paralleelsest kehtivusest on äärmiselt küsitav, tekitades pigem segadust.

Regulatsioon on seda küsitavam, et VÕS § 223 järgi võib ostja nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ja lepingust taganeda ka müüjale täiendavat tähtaega määramata.⁴⁸⁰

Võrdlevõiguslikult tuleb märkida, et BGB, millel VÕS-i kahju hüvitamise täitmise asemel nõude regulatsioon põhineb, heastamise instituuti ette ei näe ning võlgniku huvide kaitse saavutatakse täiendava tähtaja regulatsiooni kaudu.⁴⁸¹ See tähendab, et võlgniku õigus kõrvaldada rikkumine oma vahenditest saavutatakse läbi võlausaldaja poolt võlgnikule rikkumise kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramise kohustuse.⁴⁸²

Teiselt poolt regulatsioonid, mis sisaldavad heastamise instituuti (CISG, PECL, PICC), ei omista täiendavale tähtajale VÕS-s ja BGB-s ette nähtud funktsioone.⁴⁸³ Seega on autori hinnangul äärmiselt küsitav, kas VÕS-i lahendus täiendava täht-aja ja heastamise instituudi paralleelselt eksisteerimisest on tegelikkuses vtäht-ajalik ja õigustatud.⁴⁸⁴ Kõik võlgniku huvide kaitsmisega silmas peetud kesksed eesmärgid on saavutatavad kas ühe või teise instituudi kaudu.

Müüja heastamisõiguse sisu ja kasutamise tingimuste juures on oluline, et heas-tamisõiguse realiseerumiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaal-sed tingimumateriaal-sed. Olulisim formaalne tingimus on, et õigus heastada tekib müüjal üksnes juhul, kui ostja ei ole heastamise pakkumise ajaks lepingust taganenud ega

478 Vt täiendava tähtaja instituudi eesmärkide kohta ptk 1.2.

479 Vt VÕS Komm I/Kõve, § 107, lk 341; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 107, lk 502; vt heastamise regulatsiooni eesmärgi kohta ka Pavelts/Sein, p 149 ff; Sein (2013), S. 17–18. Täiendava tähtaja ja heastamisõiguse võrdluse osas vt Höffmann, § 4, § 6 II, III, samuti Schroeter, S. 28 ff; heastamise eemärgi kohta CISG-s põhjalikult Schneider, p 69–103, samuti Schlechtriem/Schwenzer/Müller-CHen, art 48, Rn 1–2; heastamisest võrdlevõiguslikult Sivesand, p 106 ff.

480 Vt ptk 3.2.3. Sarnase õiguse näeb tellijale ette ka VÕS § 647.

481 Vt ptk 1.2.

482 Ka VÕS-i täiendava tähtaja instituudi aluseks olev BGB ei tunne heastamise regulatsiooni.

Heastamisega silmas peetud eesmärgid saavutatakse täiendava tähtaja andmise kohustuse kaudu, vt Höffmann, S. 16 ff.

483 CISG-s, PECL-s ja PICC-s on täiendava tähtaja ülesanne eelkõige anda ostjale õigus lepingust taganeda, kui müüja ei kõrvalda kohustuste mittetäitmises seisnevat rikkumist ka täiendava tähtaja jooksul, vrdl CISG art 47 ja art 49, PECL art 8:106 ja PICC art 7.1.5.

484 Vt ka Pavelts/Sein, p 150; vrdl Sein (2013), S. 17 ff.

nõudnud kahju hüvitamist täitmise asemel. Kuna sellisel juhul on täitmissuhe vasta-vas osas lõppenud, puudub müüjal ka õigus täitmist (heastamist) pakkuda.⁴⁸⁵ Teine heastamis õiguse tekkimise keskne tingimus on, et müüjal tuleb ostjat heastamise soovist teavitada (VÕS § 107 lg 2). Vastasel juhul heastamise õigust ei teki ja müüjale heasta misega seotud kaitset ei kaasne. Reeglina peab võlgnik (müüja) teavitama võla-usaldajat (ostjat) heastamise soovist viivitamata pärast kohustuse rikkumisest teada-saamist ning esitama ühes heastamise avaldusega piisavalt täpse kirjelduse, kuidas ta plaanib rikkumise kõrvaldada. Vastasel juhul ei ole võlausaldajal võimalik otsustada heastamisest keeldumise õiguse üle.⁴⁸⁶

Müüja õigus rikkumine heastada, s.o kõrvaldada mittetäitmine, osaline täitmine või mittekohane täitmine oma vahenditest, eksisteerib üksnes juhul, kui on täidetud ka VÕS §-s 107 lg 2 sätestatud heastamise materiaalsed eeldused. Mitte igasuguse kohustuste täitmise pakkumisega ei kaasne müüjale heastamise õigust. Õigus heas-tada on müüjal juhul, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, sellega ei põhjustata müüjale põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja ostjal puudub õigustatud huvi heastamisest keelduda (VÕS §-s 107 lg 2 p 1–3).⁴⁸⁷ Samuti tekib müüjal heastamise õigus juhul, kui ostja, kellel on küll õigus heastamisest keelduda – s.o kui ei ole täidetud VÕS § 107 lg 2 p 3 sätestatud heastamise tingimus ja müüja õigus heastada tegelikkuses puudub –, ei teavita müüjat heastamisest keeldumisest mõistliku aja jooksul heastamise pakkumise saamisest.⁴⁸⁸

Küsitav on, kas müüja, kes on pakkunud heastamist VÕS § 107 lg 2 p 1 ja 2 nõu-deid rikkudes või pakub heastamist hilinenult, saab heastamisega kaasneva kaitse, kui ostja ei teavita müüjat heastamisest keeldumise kohta mõistliku aja jooksul heas-tamise pakkumise saamisest (vrdl eelmine lõik). Autori hinnangul tuleks siin asuda seisukohale, et kui heastamise pakkumine ei vasta müüjale teada olevatest asjaoludest tulenevalt VÕS § 107 lg 2 p-de 1 ja 2 tingimustele või on heastamise pakutud viis ja tingimused ebamõistlikud, ei peaks müüja saama heastamisega kaasnevat kaitset ka juhul, kui ostja heastamisest keeldumisest müüjat õigeaegselt ei teavita. Sellisel juhul ei vääri müüja heastamisega kaasnevat kaitset ega peaks hiljem saama heastamise pakkumisele tuginevalt vaidlustada ostja poolt täitmissuhet lõpetavate õiguskaitse-vahendite kasutamist.

Kui müüjal on VÕS § 107 lg-st 1 või 2 tulenevalt õigus kohustuse rikkumine heastada, ei või ostja heastamise perioodil – mõistliku aja jooksul heastamise teatest saamisest – kasutada heastamisõigusega vastuolus olevaid õiguskaitsevahendeid.

Teisi sõnu, võlausaldaja (ostja) ei saa heastamise perioodil kasutada täitmissuhet

485 Erandiks on siin ostja poolt hinna alandamine, mille korral müüja õigus heastada ei lõpe. Vt selle kohta Sein (2012), lk 720–722; Kalamees (2013), lk 709 jj; erinevalt nt PICC art 7.1.4 lg 2, kus võlgniku õigust heastada ei piira asjaolu, et võlausaldaja on eelnevalt lepingust taganenud.

Vt kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamise ja lepingust taganemise tulemusena täitmis-nõude lõppemise kohta ptk 4.2 ja ptk 4.4.3.2 ning 4.4.3.5.

486 VÕS Komm I/Kõve, § 107, lk 343; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 107, lk 505.

487 Vt VÕS § 107 lg 1 p 1–3 kohta täpsemalt VÕS Komm I/Kõve, § 107, lk 342–343; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 107, lk 503–505.

488 Vrdl ka CISG art 48 lg 2, selle kohta vt Achilles, art 48, Rn 9; StaudingerCISG/Magnus, art 48, Rn 42.

lõpetavaid õiguskaitsevahendeid, nagu taganeda lepingust, nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel või alandada hinda.⁴⁸⁹ Ostja õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel taastub heastamisõiguse lõppemisel või heastamise ebaõnnestumisel (VÕS

§ 107 lg 3). Sellisel juhul võib ostja valida, kas ta nõuab kahju hüvitamist kogu täit-mise asemel või üksnes piiratult.⁴⁹⁰ Kogu täitmise asemel kahjunõude esitamisel tuleb ostjal tagastada müüjale viimase poolt üleantu (VÕS § 115 lg 4 ls 2).⁴⁹¹ Kui müüja täiendava tähtaja jooksul rikkumised kõrvaldab, lõpeb ostja õigus kasutada täitmis-suhet lõpetavaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel:

sellisel juhul on võlgnik rikkumise kõrvaldanud ja alus õiguskaitsevahendi kasuta-miseks reeglina puudub. Ostja õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist müüja heastamine ei suutnud ära hoida või ei kõrvaldanud (eelkõige viivituskahjus seisnev kahju täitmise kõrval), müüja heastamine ei lõpeta (vrdl ka VÕS § 107 lg 4).

Õiguskirjandusest ja kohtupraktikast ei nähtu selget vastust küsimusele, milline on täiendava tähtaja ja heastamise omavaheline suhe. VÕS-i kommentaarides märgitakse, et müüja poolt heastamise pakkumine võib ajaliselt kattuda ostja antud täiendava tähtajaga.⁴⁹² Küsitav on, kas müüja saab heastamise pakkumisega välistada ostja täiendava tähtaja määramise õiguse. Sellist tõlgendust ei saa autori hinnan-gul pidada õigeks, kuna sellise juhul saaks müüja heastamise pakkumisega ostjaga manipuleerida ja lükata heastamise perioodi võrra edasi ostja õigus määrata täiendav tähtaeg. Ostja jaoks tähendaks see aga, et tema õigus minna täitmisnõudelt üle kahju hüvitamise täitmise asemel nõudele või lepingust taganeda pikeneb mitte üksnes täiendava tähtaja, vaid ka heastamise perioodi võrra. Võttes arvesse, et nii täiendava tähtaja kui ka heastamisõiguse eesmärk suuresti kattuvad, ei peaks müüja saama heas-tamise pakkumisega kunstlikult pikendada rikkumise oma vahenditest kõrvaldamise perioodi. Müüja ei tohiks saavutada tulemust, et talle on tagatud topeltperiood rikku-miste kõrvaldamiseks (heastamise + täiendava tähtaja periood). Heastamise perioodil täiendava tähtaja määramine ei riku võlngiku õigusi, kuna heastamisega on talle tagatud n-ö viimane võimalus rikkumised oma vahenditest kõrvaldada. Seda enam, et heastamise ja täiendava tähtaja periood ei tohiks oluliselt erineda. Kokkuvõtvalt, müüja heastamise pakkumine ei tohiks välistada ostja õigust määrata müüjale rikku-mise kõrvaldarikku-miseks täiendav tähtaeg. Küll aga ei või ostja lepingust taganeda ega nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel enne, kui on möödunud nii heastamise kui täiendava tähtaja toime (vrdl VÕS § 107 lg 3, VÕS § 114 lg 4).

Küsitav on, kas olukorras, kus müüja ei ole heastamise perioodil rikkumist kõrvaldanud, tuleb täiendavat tähtaega eelnevalt mitte määranud ostjal anda müüjale veel kord täiendav tähtaeg (VÕS § 114). Autori hinnangul tuleks üldjuhul sellist täiendava tähtaja määramise kohustust e itada.⁴⁹³ Kuna heastamise ebaõnnestumine

489 Sarnaselt VÕS Komm I/Kõve, § 107, lk 344; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 107, lk 506–507.

490 Vrdl ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4 ja ptk 3.3.2.2.

491 Vt ostja tagastamiskohustuse kohta täpsemalt ptk 4.5.

492 VÕS Komm I/Kõve, § 114, lk 390; mõnevõrra teisiti VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 114, lk 589, kus märgitakse, et heastamise ebaõnnestumine võib anda aluse lugeda lepingurikkumine oluliseks ja leping lõpetada. Vrdl VÕS § 223 ja § 647.

493 Sarnaselt VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 107, lk 507.

annab ostjale mõistliku põhjuse eeldada, et müüja ei täida kohustust ka edaspidi, võib ostja VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 4 järgi nõuda koheselt kahju hüvitamist täitmise asemel (samuti lepingust taganeda).⁴⁹⁴ Kui müüja rikkumine seisneb asja lepingutin-gimustele mittevastavuses, on ostjale selline õigus tagatud tulenevalt VÕS §-st 223 (koosmõjus VÕS § 116 lg 2 p-ga 4 ja § 115 lg-ga 3).⁴⁹⁵

Lõpetuseks tuleb märkida, et Riigikohtu praktika heastamise ja täiendava täht-aja instituudi omavahelisest suhtest on ebaselge ja vastuoluline, kuid senini on see puudutanud eelkõige õigust lepingust taganeda.⁴⁹⁶ Vastuoluline Riigikohtu praktika üksnes kinnitab, et heastamise ja täiendava tähtaja instituudi omavaheline suhe on komplitseeritud ja nende paralleelse eksisteerimise vajalikkus äärmiselt küsita.