Asja lepingutingimuste mittevastavusele tuginemine

VÕS-i õiguskaitsevahendite regulatsiooni üldosa ei näe võlausaldajale ette üldist õigust lõpetavat tähtaega, mille möödumisel kaotab võlausaldaja õiguse tugineda võlgnikupoolsele rikkumisele. Võlausaldaja nõudeõiguste maksmapanek, sh õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel, on piiratud üldise nõude aegumise regulat-siooniga (TsÜS § 146 jj).⁶⁴⁶ Lepingust taganemise kui kujundusõiguse osas näeb VÕS

§ 118 lg 1 ette, et õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai taganemisõigusest teada või pidi sellest teada saama.⁶⁴⁷ Hinna alandamisele, mis on samuti kujundus-õigus, seadus õigust lõpetavat tähtaega aga ette ei näe.⁶⁴⁸ Ükski viidatud regulatsioo-nidest ei piira aga võlausaldaja õigust võlgniku rikkumisele tugineda.

Eeltoodust näeb olulise erisuse ette VÕS § 220 lg 1, mis sätestab ostjale üldise kohustuse teavitada müüjat mõistliku aja jooksul asja lepingutingimustele

644 Vt VÕS § 220 lg 1 ja lg 3 ning § 221 lg 1; samuti ptk 3.2.2.2.

645 Vt ka VÕS Komm II/Käerdi, § 218, lk 50–51.

646 Vt kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumise kohta täpsemalt ptk 2.6.5.

647 Säte ei piira võlausaldaja õigust tugineda kohustuse rikkumisele, vaid sätestab ajalised piirid üksnes taganemisõigusele. Selliselt näeb VÕS § 118 lg 1 ette taganemisõigust lõpetava tähtaja.

VÕS § 118 lg 2 järgi on taganemine aga tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik sellele tugineb.

648 Vaatama vastavasisulise regulatsiooni puudumisele on RKTKo 3-2-1-156-11, p-s 22 leidnud, et hinna alandamisele on analoogia korras kohaldatav VÕS § 118 lg 2 lepingust taganemise kohta sätestatu, s.o hinna alandamine on tühine, kui täitmise (s.o puuduse kõrvaldamise) nõue on aegu-nud ja võlgnik sellele tugineb. Millele tuginevalt selline analoogia on lubatav, Riigikohtu otsusest paraku aga ei nähtu. Autori hinnangul on Riigikohus väljunud õiguse mõistmise piiridest, astudes sisuliselt seadusandja rolli ning asunud kehtestama normistikku, mida seadus ette ei näe. Sel-line õiguskindlust murendav praktika on taunitav; vt hinna alandamise tähtaja osas ka Kalamees, (2013), lk 77 jj.

mittevastavusest pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teavitama müüjat asja lepingutingi mustele mittevastavusest teada saamisest kahe kuu jooksul (VÕS § 220 lg 1 ls 2). Lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse teavitamise kohustusele peab majandus- või kutsetegevuse raames lepingu sõlminud ostja ka asja lepingu-tingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 220 lg 2).

Puudustest õigeaegselt teavitamata jätmisel on keskne tähendus ostja õigustele:

kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimus-tele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimuslepingutingimus-tele mittevasta-vusele tugineda (VÕS § 220 lg 3). S.o ostja ei või vastavas osas müügieseme puu-dusele tugineda ja kasutada müüja suhtes õiguskaitsevahendeid.⁶⁴⁹ Kui teavitamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevasta-vusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 220 lg 3 ls 2).

Periood, mille jooksul ostjal tuleb müüjat puudustest teavitada, sõltub sellest, kas ostja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku või muu ostjaga.

Kui VÕS § 219 kohaselt on majandus- või kutsetegevuses tegutseval ostjal asja üle-vaatamise kohustus, siis ülejäänud ostjatel selline kohustus puudub. Asja ülevaata-mise kohustus ja müüja puudustest teavitamine on vahetus seoses: asja ülevaataülevaata-mise kohustuse hetkest hakkab kulgema mõistlik aeg, mille jooksul ostjal tuleb müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitada.⁶⁵⁰ S.t alates hetkest, mil ostja poolt müügieseme ülevaatus aset leidis või oleks pidanud aset leidma, hakkab professio-naalse ostja jaoks kulgema tähtaeg, mille jooksul ta peab mõistlikult tuvastatavatest puudustest müüjat VÕS § 220 lg 1 tähenduses teavitama.⁶⁵¹

Millistest puudustest teavitamise tähtaeg professionaalse ostja jaoks asja üle-vaatamiskohustuse täitmisega kulgema hakkab, sõltub sellest, kuhu tõmmata piir asja ülevaatamiskohustuse sisu ja hoolsuse osas. Riigikohus on märkinud, et asja ülevaatamiskohustus ei eelda, et ostja laseb asja lepingutingimustele vastavuse kind-lakstegemiseks teha ekspertiisi, palkab selleks asjatundja või teeb selleks muid eba-mõistlikke kulutusi või pingutusi.⁶⁵² Piisab, kui ostja asja väliselt ja tavapäraselt üle vaatab, s.o näitab üles mõistlikku tavapärast hoolsust. Ostjalt ei saa eeldada, et tal peaksid olema asja ülevaatamiseks ja puuduste tuvastamiseks eriteadmised.⁶⁵³ Samuti ei pea ostja eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav müügiese.

Sellest tuleneb, et ostja kaotab puudusele tuginemise õiguse üksnes selliste puuduste osas, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades avastada.⁶⁵⁴ See tähendab ühtlasi, et varjatud puuduste korral, mida ostja ei võinuks asja temalt

649 Vt ka VÕS Komm II/Käerdi, § 220, lk 56.

650 VÕS Komm II/Käerdi, § 220, lk 54–56.

651 VÕS Komm II/Käerdi, § 220, lk 54.

652 RKTKo 3-2-1-50-06, p 19.

653 RKTKo 1-50-06, p 19; asja ülevaatamiskohustuse sisu ja ulatuse kohta vt ka RKTKo 3-2-1-115-04, p 25; RKTKo 3-2-1-60-15, p 13.

654 RKTKo nr 3-2-1-50-06, p 19; vt ka RKTKo 3-2-1-131-05, p 13.

eeldatava hoolsusega väliselt üle vaadates avastada, ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õigust ei kaota. Varjatud puudustest tuleb ostjal müüjat teavitada mõistliku aja jooksul alates puudustest teada saamisest või teada saama pidamisest. Seejuures võib ostjalt eeldatav hoolsus varieeruda sõltuvalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest, pakendi ise-ärasustest jms asjaoludest.⁶⁵⁵

Mõistlik aeg, mille jooksul ostja peab müüjat puudustest teavitama, sõltub konk-reetse üksikjuhtumi asjaoludest, sh lepingu esemest, puuduse olemusest, poolte-vahelisest praktikast, tegevusala tavadest jms.⁶⁵⁶ Kuna tarbijalemüügi korral peab ostja teavitama müüjat puudusest hiljemalt kahe kuu jooksul puudusest teada saamisest, siis ei tohiks ka muu kui tarbijalemüügi korral müüja puudusest teavitamiseks ette nähtud mõistlik aeg olla reeglina pikem.⁶⁵⁷ VÕS § 220 reguleerimise eeskujuks olnud⁶⁵⁸ CISG art 39 järgses kirjanduses ja kohtupraktikas lähtutakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul enamasti ühekuulisest n-ö rusikareeglist.⁶⁵⁹ Kuid ka siin tuleb võtta arvesse konkreetse üksikjuhtumi eripärad, mistõttu asjaoludest tulenevalt võib mõistlik tähtaeg olla nii pikem kui ka lühem.

Lisaks puudusest õigeaegsele teavitamisele tuleb majandus- või kutsetegevuses tegutseval ostjal müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse tuginemise õiguse säilitamiseks puudust (lepingutingimustele mittevastavust) ka piisavalt täpselt kirjel-dada (VÕS § 220 lg 2). Puuduse kirjeldamise kohustus ei tähenda, et ostja peab välja tooma asja lepingutingimustele mittevastavuse põhjuse ja sellega seotud täpsed asjaolud. Piisab, kui ostja kirjeldab puudusi lähtuvalt välisel vaatlusel tuvastatust.⁶⁶⁰ Samuti ei pea ostja puuduste kirjeldamiseks palkama asjatundjat või kasutama spetsia-listi. Piisab, kui ostja kirjeldab puuduse iseloomu ulatuses, milles see on võimalik asja tavapärase välise ülevaatuse tulemusena. See tähendab, et ka professionaalselt ostjalt saab puuduste kirjeldamist eeldada vaid üldiselt.⁶⁶¹

Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingu-tingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingulepingu-tingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 3). Tasakaalustamaks poolte huve, näeb seadus ette järgmised erandid, mil ostjal siiski säilib puudustele tuginemise õigus.

1. Kui ostja poolt asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (s.o esinevad erandlikud asjaolud), võib ostja siiski lepingu tingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 220

655 RKTKo nr 3-2-1-50-06, p 19.

656 Vt sarnaselt sätte eeskujunormiks olnud CISG art 39 kohta, nt Schlechtriem/Schwenzer/

Schwenzer, art 39, Rn 16; MüKoHGB/Gruber, art 39, Rn 6 ff.

657 VÕS Komm II/Käerdi, § 220, lk 56.

658 VÕS Komm II/Käerdi, § 220, lk 55.

659 Vrdl nt CISG-i kirjandus, kus rusikareegliks on kuni üks kuu, nt MüKoHBG/Benicke, art 39, Rn 8–9; Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 39, Rn 17; vt ka BGH CISG-online 475 (BGH WM 2000, 481).

660 VÕS Komm II/Käerdi, § 220, lk 56.

661 Vt töövõtulepingu regulatsiooni järgse VÕS § 644 lg 2 osas RKTKo 3-2-1-60-15, p 13.

lg 3 ls 2). Sätestatud erand ei ole kohaldatav, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja rikub lepingutingimustele mittevastavuse kirjeldamise kohustust.

Samuti tuleneb sättest, et muid õiguskaitsevahendeid (nt lepingust taganeda või nõuda kohustuse täitmist) ostja kasutada ei saa. Samuti ei saa ostja nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Säte ei piira ostja õigust nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel, seda nii piiratult kui ka kogu müüja soorituse asemel tervikuna.⁶⁶² 2. Ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta

lepingutingimustele mittevastavuses t õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingu-tingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 1–2).

Ka eelkirjeldatud erand kehtib üksnes asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise, mitte aga puuduse kirjeldamise kohustuse rikkumise puhuks. Erinevalt VÕS § 220 lg 3 ls 2 erandist ei ole VÕS § 221 lg 1 järgi puudusele tuginemise õiguse säilimisel ostja õiguskaitsevahendite valikuõigus piiratud.

3.2.3 Täiendava tähtaja andmisega seotud erisused ja