Erinevused õiguskaitsevahendite kasutamise eeldustes

Võttes arvesse, et lepingust taganemise eesmärk on lõpetada täitmissuhe ja taastada lepingu sõlmimise järgne, kuid soorituste vahetamise eelne olukord, on taganeda võimalik üksnes kehtivast lepingulisest täitmissuhtest (nt müügileping). Seevastu kahju hüvitamise täitmise asemel nõude võib võlausaldaja esitada nii lepingulise täitmissuhte kui ka mis tahes muu võlasuhte raames.⁹⁸⁰ Nii saavad pooled nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ka nt lepingust taganemise tulemusena tekkinud tagasitäitmiskohustuste täitmise asemel (vt ka VÕS § 115 lg 2 ls 2 alt 1).⁹⁸¹ Juba taga-netud lepingust aga uuesti taganeda ning seeläbi täitmissuhte juurde tagasi pöörduda ei saa.⁹⁸² Seega on lepingust taganemise ja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude rakendusala oluliselt erinev.

Näide: automüüja M pakub sooduskampaania raames kõigile, kes loovutavad talle oma kuni 10 aasta vanuse auto, võimalust omandada uus auto kuni 5000 EUR odavamalt. O näeb suurepärast võimalust ja viib oma vana Ford Fiesta Superi M-le, soovides vastu saada võimalust omandada aastavanune Volvo maastur 50 000 EUR asemel 45 000 EUR eest. Kuna ostetud autol ilmnevad olulised puudused (VÕS § 223,

§ 116 lg 2 p 5), otsustab O lepingust taganeda ning nõuda tasutud 45 000 EUR ja Fordi tagastamist. M lepingust taganemisega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning raha ega autot ei tagasta. Peatselt kaotab O Fiesta tagastamise vastu huvi (VÕS § 115 lg 2 ls 2)⁹⁸³, otsustades nõuda M-lt auto väärtuse 4000 EUR hüvitamist. Täiendavalt tuleb M-l tagastada O-le viimase poolt tasutud ostuhind 45 000 EUR (VÕS § 189 lg 1).

979 Vrdl Saksa õiguses Weiss, S. 3395–3397.

980 Põhimõtteliselt saab kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitada mis tahes eraõigussuhtest tuleneva sellise kohustuse täitmise asemel, mida saab olemuslikult teisendada rahaliseks kohus-tuseks, nt alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise, asjaõigusliku väljaandmisnõude jms raames, vt VÕS Komm I/Kõve, § 115, lk 391–392; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 590 jj; vt ka RKTKo 8-08 p 21; RKTKo 127-08, p 12; RKTKo 65-14, p 14; RKTKo 3-2-1-25-14, p 12. Kahju hüvitamise täitmise asemel nõude rakendusala kohta Saksa õiguses sarnaselt vt Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 20 ff.

981 Vrdl VÕS Komm I/Kõve, § 115, lk 391–392; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 590, lk 597.

982 Taganemine kui kujundusõigus ei ole tagasivõetav, vt RKTKo 43-15, p 10; RKTKo 3-2-1-110-08 p 10-11; RKTKo 3-2-1-129-05, p 37; TsÜS Komm/Kull, § 72, lk 234; VÕS Komm I/Kõve,

§ 101, lk 319, lk 322; VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 188, lk 928. Kriitiliselt selles osas vt ptk 4.7.

983 Ebaõnnestunult ja kehtivat regulatsiooni eiravalt aga RKTKo 3-2-1-130-15, p 10 jj, milles Riigi-kohus on kahju hüvitamise müügieseme tagastamise asemel nõude lahendamisel jätnud arvesse võt-mata VÕS § 115 lg 2 ls 2 sätestatud piirangu, mille järgi saab tagastamise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.

Kirjeldatud näide ilmestab lepingust taganemise ja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude erinevat kohaldamisala. Kui lepingust taganemise korral saaks O nõuda üksnes tasutud raha ja sissemaksena üle antud Fordi tagastamist – selleks tuleks O-l esitada nii raha kui ka auto tagastamise nõue (mitterahalise kohustuse täitmise sooritushagi) –, siis kahju hüvitamise täitmise asemel nõue võimaldab O-l vältida mitte rahaliste nõuete esitamist ning asendada naturaalkohustuse täitmine kahju hüvitamisega. Antud juhul oleks natuuras tagastamise nõue O jaoks ebahuvitav ainu-üksi seetõttu, et mitmeaastase kohtuskäimise tulemusena kaotab auto vaheapealsel perioodil oluliselt väärtust, mistõttu tuleks O-l kas kannatada hinnalangusest tingitud kahju või esitada vastavas osas täiendav kahju hüvitamise nõue (VÕS § 189 lg 1 ja

§ 115 koosmõjus).⁹⁸⁴ Vältimaks sellist mitmekordset ja kurnavat kohtuskäimist ongi O otsustanud nõuda M-lt Fiesta tagastamise asemel selle väärtuse hüvitamist. Seega erinevalt lepingust taganemisest tagab kahju hüvitamise täitmise asemel nõue võla-usaldajale õiguste kaitsel olulise paindlikkuse ja dünaamika.⁹⁸⁵

Olulised erinevused on ka lepingust taganemise ja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude maksmapaneku ulatuse osas. Kahju hüvitamist täitmise asemel võib võlausaldaja nõuda kas kogu täitmise asemel või üksnes piiratult.⁹⁸⁶ Esitades nõude kogu täitmise asemel, lõpeb nõude esitamisega võlgniku (nt müüja) õigus ja kohustus lepingust tulenevad kohustused täita tervikuna⁹⁸⁷ ning võlausaldajal (nt ostjal) tuleb talle lepingu täitmisena saadu tagastada (VÕS § 115 lg 4 ls 2).⁹⁸⁸ Ostja võib aga esitada kahju hüvitamise täitmise asemel nõude ka üksnes piiratult, nõudes näiteks müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse korral puuduste kõrvaldamise kulude või kohase ja mittekohase müügieseme väärtuse vahe hüvitamist. Müüja poolt mõne kõrvalkohustuse rikkumisel võib ostja nõuda ka üksnes kõrvalkohustuse asendus-täitmisele kantud kulude hüvitamist (nt müügieseme dokumentatsiooni koostamise kulude hüvitamist).⁹⁸⁹ Sellisel juhul lõpeb pooltevaheline täitmissuhe üksnes esitatud nõude ulatuses – müüja ei saa edaspidi pakkuda rikkumise kõrvaldamist ja ostjal ei ole enam kohustust võtta müüja täitmisena pakutut vastu.⁹⁹⁰

Erinevalt kahju hüvitamise täitmise asemel nõudest ei saa aga lepingust taganemise teel lõpetada pooltevahelist täitmissuhet üksnes piiratult. S.o lepingust taganemine lõpetab pooltevahelise täitmissuhte tervikuna, tuues kaasa kogu saadu tagastamise kohustuse.⁹⁹¹ Üksnes erandina võib tulla kõne alla osaline lepingust taganemine ja sedagi tingimusel, et tegemist on ositi täitmise juhtumiga ja et poolte sooritused on osadeks jaotatavad (VÕS § 116 lg 3).⁹⁹² Nii ei saa ostja näiteks asja lepingutingi-mustele mittevastavuse korral taganeda lepingust üksnes puudutavalt müügieseme

984 Vt kahju hüvitamise täitmise asemel nõude eeliste kohta täitmisnõude ees ptk 1.4.

985 Sarnaselt võiks alusetu rikastumise või väljaandmisnõude võlausaldaja loobuda huvi kaotuse korral üleantu natuuras tagastamisest ja asendada selle kahju hüvitamise nõudega; vt ka ptk 1.4.

986 Vt ka ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4 ja ptk 3.3.2.2.

987 Vt ptk 4.2.2.

988 Vt ptk 4.5.

989 Vt ptk 3.2.4 ja ptk 3.3.2.2.

990 Vt ptk 4.2.2.

991 Vt ptk 4.4.3.5.

992 Vt täpsemalt ptk 4.4.3.3.2.

puudust (nt ostetud autol ilmnevate lubamatute mõlkide või liigse kütusetarbimise osas) või näiteks müüja poolt mõne kõrvalkohustuse rikkumisel (nt jätab müüja üle andmata müügieseme dokumentatsiooni või ei tee lubatud müügieseme kasutamis-koolitust) üksnes vastava kõrvalkohustuse suhtes. Kuna lepingust taganemine on reeg-lina võimalik üksnes tervikuna, siis peab ostja lepingust taganemise eelselt otsustama, kas ta soovib puudustega müügieseme endale jätta – sellisel juhul tuleb tal kasutada muid õiguskaitsevahendeid (eelkõige nõuda täitmist, alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel) – või sellest loobuda. Seega funktsioneerivad lepingust taganemise õigus ja kahju hüvitamise täitmise asemel nõue põhimõtteliselt erinevalt.

Kui eelnevalt kirjeldatud müüja rikkumiste puhul saab ostja nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ka kitsalt üksnes rikutud kohustust puudutavalt (eelkõige nõudes rikku mise kõrvaldamise kulude hüvitamist) ning ülejäänud osas jääb täitmissuhe püsima, siis lepingust taganeda saab ostja üksnes tervikuna. Seega on kahju hüvita-mise täithüvita-mise asemel nõue võlausaldaja jaoks oluliselt paindlikum, andes võlausal-dajale võimaluse loobuda võlgniku täitmisest kas piiratult ja tervikuna.

Olgu eeltoodu kokkuvõtteks esitatud järgmine näide: M müüb O-le kolm tonni rauamaaki hinnaga 50 000 EUR. Rauamaagi üleandmisel ilmneb, et see ei vasta kokku lepitud kvaliteeditingimustele. O-l on võimalik puudused kõrvaldada, lastes seda B-l töödelda spetsiaalsete kemikaalidega. Nõudes rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja edutul möödumisel kahju hüvitamist täitmise asemel, saab O jätta maagi endale ning nõuda M-lt müügieseme lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud kulutuste 15 000 EUR hüvitamist (VÕS § 115 lg 1–3 koosmõjus VÕS § 127 lg-ga 1). O saab oma kahju hüvitamise nõude (15 000 EUR) tasaarvestada müüja ostuhinna tasumise nõudega (50 000 EUR). M-i jaoks on tulemuseks, et tema lepingust oodatud kasum väheneb algselt planeeritud 25 000 EUR-lt 10 000 EUR-le, s.o 15 000 EUR võrra. O saavutab aga lepinguga silmas peetud varalise olukorra, kandes kokku lepingutingimustele vastava rauamaagi omandamiseks 50 000 EUR (M-le 35 000 EUR ostuhind ja B-le 15 000 EUR puuduste kõrvaldamiseks).

Kui O aga otsustab täiendava tähtaja edutul möödumisel lepingust taganeda (VÕS

§ 116 lg 2 p 5, § 223), tuleb tal saadud maak M-le täielikult tagastada. O-l puudub võimalus taganeda lepingust piiratult, kuna tegemist ei ole ositi täitmise juhtumiga, samuti ei ole M-i sooritus jaotatav kohaselt ja mittekohaselt täidetud osadeks (kvali-teedidefi tsiit puudutab M-i täitmist tervikuna). Nüüd sõlmib O M2-ga asendustehingu ostuhinnaga 60 000 EUR, nõudes M-lt asendustehingule kantud lisakulu 10 000 EUR hüvitamist (VÕS § 135 lg 1). Sellisel juhul kaotab M lepingust loodetud kasumi 25 000 EUR täielikult, kuna leping jääb täitmata. Täiendavalt tuleb tal hüvitada O-le 10 000 EUR ulatuses kahju. Kuna M ei saa lepingu esemeks olnud rauamaaki müüa ka kellelegi teisele, siis on tema jaoks tehingust oodatu ning tegelikult realiseerunud varaline bilanss –35 000 EUR (25 000 EUR omakulu + 10 000 EUR kahjuhüvitis O-le). Eelnev näide ilmestab, et lepingust taganemisel ja kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamisel võivad olla oluliselt erinevad tagajärjed nii võlgniku (müüja) kui ka võlausaldaja (ostja) jaoks.

Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kahju hüvitamist täitmise asemel nõue on lepingust taganemisega võrreldes oluliselt laiema kasutusalaga. Samuti on tegemist märkimis-väärselt paindlikuma ja mitmekesisema õiguskaitsevahendiga, võimaldades