Kahju arvestamine

Ostja poolt kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et talle on müüja kohustuste rikkumise tõttu tekkinud või tekib tulevikus kahju.⁴¹³ Ilma kahju tekkimiseta ei saa rääkida kahjunõude esitamisest.⁴¹⁴ Kui müüja rikub lepingulist kohustust, on kahju hüvitamise eesmärk asetada ostja olukorda, milles ta oleks olnud, kui müüja oleks lepingut korrektselt täitnud (VÕS § 127 lg 1). Selliselt kaitseb lepinguline kahju hüvitamise nõue eelkõige võlausaldaja positiivset huvi ehk täitmishuvi (nn positiivne kahju).⁴¹⁵ Kahju ulatuse arvestamisel lähtutakse diferentsihüpoteesi põhimõttest.⁴¹⁶ Järgnevalt analüüsitakse, kuidas võib ostja kahju hüvitamise täitmise asmel nõude raames tüüpiliselt kahju arvestada.

Müüja poolt kohustuste mittetäitmisel on ostja kahju hüvitamise täitmise ase-mel nõude sisu müüja ärajäänud soorituse väärtuse rahas kompenseerimine lähtu-valt soorituse turuhinnast.⁴¹⁷ Selliselt asetatakse ostja kahju hüvitamise teel varaliselt olukorda, milles ta oleks olnud müüja poolt kohustuste kohasel täitmisel: kui müüja oleks kohustused täitnud, oleks ostja varaline seisund müüja kohase soorituse väärtuse võrra suurem. Kui ostja teeb müüja soorituse asendamiseks asendustehingu, on ostja

412 Vrdl Saksa õiguses Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 176 ff; BeckOK/Unberath, § 280, Rn 67.

413 RKTKo 3-2-1-5-12, p 27.

414 Vt kahju tekkimisega seotud problemaatika kohta ka RKTKo 1-38-15, p 19; RKTKo 3-2-1-14-02.

415 Positiivse ja negatiivse kahju, samuti normatiivse ja reaalse kahju eristamise kohta vt VÕS Komm I/Sein, § 127, lk 438–440; VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 657–658; samuti RKTKo 3-2-1-106-03, p 14.

416 Vt ka ptk 4.4.3.1, samuti RKTKo 3-2-1-100-13, p 13; RKTKo 3-2-1-36-15, p 22; võrreldakse kahjustatud isiku varalist olukorda peale kahju tekitanud sündmuse aset leidmist sellise hüpotee-tilise varalise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust poleks toi-munud, vt VÕS Komm I/Sein, § 127, lk 437–438; VÕS Komm I (2016)/Sein, § 127, lk 656–657;

vrdl Kull/Käerdi/Kõve, lk 263–266.

417 Vt ptk 1.3.2, vt ostja hinnavahe nõude ja selle arvestuse kohta põhjalikult ptk 5; vt ka BeckOK/

Unberath, § 281, Rn 34; BeckOK/H. Schmidt, § 325, Rn 6; Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 240 ff; Müko 7/Ernst, vorb § 281, Rn 3, Rn 13, Rn 40; Staudinger/Schwarze, § 280, Rn E 99;

Schwarze, § 25, Rn 17; vrdl ka VÕS Komm I/Sein, § 127, lk 443–444; VÕS Komm I (2016)/Sein,

§ 127, lk 664–665.

nõude sisu asendustehingule kantud kulu, s.o kulu, mis ostjal tuleb kanda selleks, et saavutada lepingu eesmärk. Nii väärtuse hüvitamise nõude kui ka asendustehingule kantud kulu hüvitamise nõudmisel saab ostja oma kahjunõude tasaarvestada oma-poolse müüja ees eksisteeriva ostuhinna tasumise kohustusega, mille tulemusena reali-seerubki ostja jaoks olukord, milles ta oleks olnud siis, kui müüja oleks kohustused kohaselt täitnud.⁴¹⁸ Asendustehingu tegemisel seisneb ostja jaoks lõppastmes kahju lepingujärgse ostuhinna ja asendustehingule kantud (kõrgema) ostuhinna diferentsis,⁴¹⁹ muul juhul aga lepingujärgse ostuhinna ja müüja soorituse väärtuse vahes.⁴²⁰

Autori hinnangul peaks ostjal põhimõtteliselt olema õigus arvestada kahju nii abstraktselt kui ka konkreetselt.⁴²¹ Asjaolu, kas ostja on tegelikkuses asendus tehingu teinud ja sellele lisakulu kandnud või mitte, ei tohiks omada tähendust (vrdl ka VÕS § 135 lg 2).⁴²² Nii peaks ostjal olema kahju hüvitamie kogu täitmise asemel nõude raames õigus arvestada kahju lepingujärgse ostuhinna ja müügieseme turu-hinna vahena. Nt kui lepingujärgne ostuhind on 10 000 EUR, kuid kauba turuhind on 12 000 EUR, peaks ostjal olema õigus arvestada kahju abstraktselt ja nõuda 2000 EUR hüvitamist.⁴²³ Sealjuures ei tohiks müüja saada esitada vastuväidet, et ostja jaoks oli müügi ese kasutu⁴²⁴ või et ostjal puudub soov asi edasi võõrandada.⁴²⁵ Selline tulemus on kooskõlas ka diferentsihüpoteesi põhimõttega – müüja poolt kohustuste kohasel täitmisel oleks ostja varaline seis eeltoodud näite puhul 2000 EUR võrra suurem, mistõttu ostjale kasulikust tehingust tekkinud varanduslik kasu tuleks müüjal hüvi-tada. Ostja saab arvestada kahju ka konkreetselt ja nõuda nt asendustehingule kantud lisakulu hüvitamist.⁴²⁶

Kahju konkreetselt arvestamisel ei ole oluline, kas ostja (võlausaldaja) nõuab juba kantud kulutuste või tulevikus kandmisele tulevate kulutuste hüvitamist. Esimesel juhul on tegemist sellise kahjuga, mille ostja (võlausaldaja) on müüja (võlgniku) vastu kahjunõude (tagasinõude) esitamise hetkeks juba kandnud või mille osas on tal tekkinud kulu kandmise kohustus kolmanda isiku ees. Teisel juhul võib ostja

(võla-418 Vrdl Saksa õiguses Schwarze, § 25, Rn. 18; eeltoodu ei piira ostja õigust nõuda muu kui täit-mise asemel tekkinud kahju hüvitamist, vt ptk 5.2.3.5 ja ptk 5.2.4.4. Ostja vastusooritukohustuse püsimajäämise osas vt ptk 4.4.

419 Sarnaselt ka Saksa õiguses, kus puudub VÕS § 135 sätte analoog ja kahju arvestatakse BGB 249 jj järgi lähtuvalt üldsätetest, vt Schwarze, § 25, D Rn 17; MüKo/Ernst, vorb § 281, Rn 58.

Ostja hinnavahe nõude osas vt täpsemalt ptk 5.

420 Vrdl ka VÕS § 135 lg 2; Saksa õiguses vt MükO 7/Ernst, vorb § 281, Rn 26. Ostja hinnavahe nõude osas vt täpsemalt ptk 5.

421 Vrdl Saksa õiguses Staudinger/Schwarze, § 280, Rn E 71 ff; MüKo/Ernst, vorb § 281, Rn 24 ff ja 40 ff; Palandt/Grüneberg, § 281, Rn 17, 30 ff; BGH NJW 2002, 313; õiguse kohta arvestada kahju abstraktselt vt täiendavalt BeckOK/Unberath, § 281, Rn 39.

422 Vrdl RKTKo 3-2-1-115-04, p 26; RKTKo 3-2-1-55-11, p 14; RKTKo, 3-2-1-139-05, p 12;

RKTKo 3-2-1-75-07, p 13; vrdl ka RKTKo 3-2-1-121-08, p 16.

423 Staudinger/Schwarze, § 280, Rn 77, § 281, Rn B 146; vt ka MüKo/Ernst, vorb § 281, Rn 40 ff; Palandt/Grüneberg, § 281, Rn 26.

424 Staudinger/Schwarze, § 280, Rn E 100.

425 MüKo/Ernst, vorb § 281, Rn 55.

426 Vt asendustehingu ja hinnavahe hüvitamise nõude kohta täpsemalt ptk 5. Võlausaldaja ei saa abstraktselt ja konkreetselt arvestatud kahju kumuleerida.

usaldaja) kahjunõue seisneda tulevikus kantavates kulutustes. Ühtlasi tuleneb sellest, et asendustehingu või puuduste kõrvaldamise kulu ei pea nõude esitamise ajaks olema tingimata juba kantud.⁴²⁷ Seda ei saaks ka eeldada, kuna suuremahuliste tehingute puhul ei pruugi võlgnikul olla vajalikus ulatuses likviidseid vahendeid. Viimane ei tohiks aga vabastada võlgnikku kahju hüvitamise kohustusest.

Müüja poolt rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul kohustuste osalisel või mittekohasel täitmisel sõltub ostja kahjunõude sisu sellest, kas ta nõuab kahju hüvitamist kogu täitmise asemel või üksnes piiratult.⁴²⁸ Kahju kogu täitmise asemel nõude esitamisel saab ostja arvestada kahju nagu müüja poolt kohustuste mitte täitmisel – s.o nõuda müüja soorituse väärtuse, asendustehingule kantud täienda-vate kulude või hinnavahe hüvitamist.⁴²⁹ Kui ostja nõuab müüja osalise täitmise korral kahju hüvitamist üksnes puuduoleva osa suhtes, seisneb müüja kohustuse rikkumine kvantitatiivses sooritusdefi tsiidis ja ostja võib nõuda kvantitatiivse sooritusdefi tsiidi kõrvaldamiseks kantud asendustehingu kulude hüvitamist.⁴³⁰ Ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõue seisneb sellisel juhul algse tehingu ja asendustehingu hinnavahes ehk ostjale tekkinud lisakulus seoses puuduoleva osa kolmandalt isikult omanda-misega. Ostja võib sellise kahju hüvitamist nõuda sõltumata sellest, kas ta on kulud juba kandnud või kannab need tulevikus. Ostja võib nõuda ka müüja kogusoorituse ja osalise soorituse väärtuse vahe hüvitamist. Ostjal peaks olema õigus arvestada kahju ka abstraktselt, s.o nõuda ärajäänud soorituse väärtuse ja selle osa ostuhinna vahe hüvitamist.⁴³¹

Näide: O ostab M-lt 100 alust valget veini Rotkäppchen, kokku hinnaga 120 000 EUR ehk 1200 EUR üks alus. Kuna M tarnib täiendava tähtaja lõpuks O-le üksnes 70 alust, tuleb O-l puuduolevad 30 alust hankida M2-lt turuhinnaga 1500 EUR aluse kohta, kandes sellega seoses kokku kulu 45 000 EUR. Seega tuleb O-l kolme-kümne aluse ulatuses tasuda ühe aluse eest 300 EUR rohkem. O kahjuarvestus on. O kahjuarvestus on järgmine: O on 100 aluse veini omandamiseks (s.o lepingu eesmärgi saavutamiseks) kandnud kokku kulutusi 120 000 + 45 000 EUR, s.o 45 000 EUR rohkem, kui algselt planeeritud. Samas on O-l M-i ees ostuhinna tasumise kohustus summas 120 000 EUR. O saab talle asendustehingu tegemisele kantud 45 000 EUR lisakulu (kahju) tasaarvestada M-i ostuhinna tasumise nõudega, mille tulemusena saab M nõuda O-lt 75 000 EUR tasumist. O-l on tasaarvestamise õigus sõltumata sellest, kas ta puuduolevad 30 alust M2-lt ka tegelikkuses omandab. Kokkuvõttes tuleb O-l kanda 100 aluse Rotkäppcheni omandamiseks 120 000 EUR.Selle erinevusega, et 75 00 EUR tuleb tal tasuda M-le ja 45 000 EUR M2-le.

Müüja poolt ostja määratud täiendava tähtaja jooksul lepingutingimustele mitte vastava asja üleandmisel saab ostja valida, kas ta nõuab kahju hüvitamist kogu

427 Vrdl RKTKo 3-2-1-115-04, p 26; RKTKo 3-2-1-19-13, p 13; RKTKo 3-2-1-55-11, p 14;

RKTKo, 3-2-1-139-05, p 12; viidatud lahendites on Riigikohus leidnud, et kahju hüvitamisena nõutav kulu ei pea nõude esitamise ajaks olema kantud.

428 Vt ptk 2.4.

429 Vt ptk 1.3.2. Vt ostja hinnavahe nõude kohta täpsemalt ptk 5.

430 Vt juustukastide näide ptk 1.3.2.

431 Vrdl VÕS § 135 lg 2, vt selle kohta täpsemalt ptk 5.2.4.

täitmise asemel või üksnes piiratult.⁴³² Nõudes kahju hüvitamist kogu täitmise ase-mel, langeb ostja kahjunõude sisu kokku müüja poolt kohustuste mittetäitmisega (vt eest). Esitades nõude üksnes piiratult, saab ostja nõuda müüjalt kas müügieseme puuduste kõrvaldamise kulu hüvitamist (olenemata sellest, kas need on juba kantud või kuuluvad kandmisele tulevikus) või müügieseme mittekohasusest tingitud kohase ja mittekohase väärtuse vahe kompsenseerimist.⁴³³ Mõlemad sellised nõuded saab ostja tasaarvestada müüja ostuhinna tasumise nõudega. Kui ostja on ostuhinna juba tasunud, saab ostja nõude maksma panna kahju hüvitamise sätete alusel.

Näide: M müüb O-le 5000 EUR eest traktori, mille mootor osutub vigaseks. Puu-duste kõrvaldamise (mootori parandamise) kulu on 1500 EUR, puudusega traktori turuväärtus on aga spetsialisti hinnangul 4000 EUR. O-l on õigus arvestada kahju nii puuduste kõrvaldamise kulu kui ka hinnavahe nõude kaudu. O võib sellised nõu-ded tasaarvestada M-i ees eksisteeriva ostuhinna tasumise kohustusega (5000 EUR).

Kokku võttes saavutabki O enese asetamise varaliselt positsiooni, milles ta oleks olnud, kui M oleks kohustused kohaselt täitnud.

2.5.2 Kahju ettenähtavus ja rikutud kohustuse kaitse-eesmärk