Aegumine

Kuigi ühe ja sama positiivse huvi täitmisele suunatud, on täitmisnõue ja kahju hüvi-tamise täitmise asemel nõue käsitletavad iseseisvate nõuetena. Mh tähendab see, et mõlema nõude aegumist tuleb vaadata eraldiseisvalt. Kuna ostja kahju hüvitamise täitmise asemel nõue põhineb tehingulise kohustuse rikkumisel, tuleb nõude aegumi-sel lähtuda eelkõige TsÜS §-dest 146–147.⁵²⁵ Kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumise juures on keskne küsimusnõude aegumise kulgema hakkamisel. TsÜS § 147 lg 1 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Sama sätte teise lause järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest tuleneb, et kahju hüvitamise täitmise asemel nõue ei saa hakata aeguma enne, kui see on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks.

Millal kahju hüvitamise täitmise asemel nõue tekib – s.o millal võib ostja (võla-usaldaja) nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel –, sätestab VÕS § 115. Sätte lg 2 ls-e 1 kohaselt tekib kahju hüvitamise täitmise asemel nõue reeglina võlgnikule kohus-tuse rikkumiseks antud täiendava tähtaja edutul möödumisel (v.a VÕS § 115 lg 2–3

522 Nõude ulatuse osas eelkõige ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4 ja ptk 3.3.2.2.

523 Eelkõige ptk-s 2.6.1, samuti ostja õiguse osas otsustada nõude ulatuse üle, vt ptk 2.4, ptk 3.1.2, ptk 3.2.4 ja ptk 3.3.2.2.

524 Vt ka TsÜS Komm/Kull, § 138, lk 416.

525 Sarnaselt VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 599–600. Asja lepingutingimustele mittevas-tavusest tulenevate nõuete aegumise kohta vt ptk 3.2.6.

erandid). Selliselt on nõude sissenõutavaks muutumine ja selle aegumise kulgema hakkamine seotud rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja edutu möödu-misega. Tähtajalisi piiranguid, mille jooksul võib võlausaldaja (ostja) võlgnikule (müüjale) täiendava tähtaja määrata ja seeläbi täitmisnõudelt kahju hüvitamise nõu-dele üle minna, seadus ei sätesta.⁵²⁶ Seega võib ostja (võlausaldaja) minna täitmis-nõudelt kahju hüvitamise täitmise asemel nõudele üe kogu täitmisnõude aegumise perioodil.⁵²⁷ Mh tähendab see, et ostja (võlausaldaja) võib kahju hüvitamise täit-mise asemel nõude eeldusena määrata rikkutäit-mise kõrvaldatäit-miseks täiendava tähtaja ka täitmis nõude aegumise viimasel päeval. Sellisel juhul muutub kahju hüvitamise täitmise asemel nõue sissenõutavaks täiendava tähtaja edutul möödumisel. Sellest hetkest hakkab kulgema ka nõude aegumistähtaeg.

Näide: 01.02.16 müüb M O-le haruldase 1920ndate aastate grammofoni Jack-sons. O tasub M-le ettemaksuna pool ostuhinnast, 5000 EUR. Kui M kohustusi ei täida, teatab O, et kollektsionäärina on tal nimelt huvi grammofoni vastu (VÕS § 108 lg 3). Seejärel läheb O ümbermaailmareisile, kust naaseb mõned nädalad enne müügi-lepingust tulenevate nõuete aegumist. 12.01.19 määrab O M-le rikkumise kõrvalda-miseks ja grammofoni üleandkõrvalda-miseks täiendava tähtaja kuni 26.01.19 ja märgib, et kui M ka selle aja jooksul rikkumist ei kõrvalda, kavatseb ta nõuda grammofoni turuväär-tuse 15 000 EUR hüvitamist. M grammofoni 26.01.19 üle ei anna, mistõttu muutub O kahju hüvitamise täitmise asemel nõue 27.01.19 sissenõutavaks (VÕS § 115 lg 2 ls 1). Poole aasta pärast esitab O kohtusse M-i vastu hagi, nõudes asendustehingule kantud kulutuste hüvitamist summas 17 000 EUR (hagi esitamise seisuga grammofoni turuhind). M väidab vastu, et kuna müügilepingu sõlmimisest on möödunud enam kui kolm aastat, on kõik O nõuded aegunud. Kuna O on hobijurist ja on kohtunud ümber maailmareisil K. Larenzi lapselapsega, kellega on mh pidanud tuliseid arutelusid tsiviil õiguslike nõuete aegumise üle, siis teatab ta kohtus, et kuna tema kahju hüvita-mise täithüvita-mise asemel nõue muutus sissenõutavaks alles 27.01.19, siis aegub tema nõue mitte varem kui 27.01.22, mistõttu on hagi esitatud tähtaegselt ja kuulub rahuldamisele.

Sarnasele seisukohale, et kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumist tuleb arvestada eraldiseisvalt täitmisnõude aegumisest, on jõutud ka Saksa õiguses, kus märgitakse, et kahju hüvitamise täitmise asemel nõuet tuleb nõude aegumise seisu-kohast käsitleda täitmisnõudest eraldiseisvana.⁵²⁸ Seda põhjusel, et kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamise näol ei ole tegu täitmisnõude edasikestmisega teises vormis, vaid iseseisva ja algupärase nõudega, mille abil saab võlausaldaja kõrval-dada võlgniku poolt primaarkohustuse rikkumisest tingitud negatiivsed tagajärjed.⁵²⁹ Nii hakkab Saksa õiguse valitseva arvamuse järgi kahju hüvitamise täitmise asemel nõue aeguma võlausaldaja poolt võlgnikule rikkumise kõrvaldamiseks antud täien-dava tähtaja edutul möödumisel. Kui võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist täit-mise asemel ka täiendavat tähtaega määramata, algab kahjunõude aegumine selliste

526 Vt selle kohta ka ptk 2.6.1.

527 Sarnaselt VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 600.

528 Staudinger/Schwarze, § 281, Rn G 1.

529 MüKo/Ernst, § 281, Rn 166.

asjaolude esinemisest.⁵³⁰ See tähendab mh, et täitmisnõude aegumine ei too kaasa juba tekkinud kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumist.⁵³¹ Teiselt poolt ei too aga täitmisnõude esitamine kaasa juba tekkinud kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumise peatumist.⁵³² Kui võlausaldaja esitab aga täitmisnõude olukorras, kus kahju hüvitamist täitmise asemel nõude eeldused ei ole täidetud (s.o nõue ei ole tekkinud), toob täitmisnõude esitamine kaasa ka kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumise peatumise.⁵³³

Autori hinnangul saab eeltoodud seisukohtadega nõustuda ning sellistest kaalutlus-test tuleks lähtuda ka VÕS-i ja TsÜS-i tõlgendamisel.⁵³⁴ See tähendab, et kuna kahju hüvitamise täitmise asemel nõue muutub sissenõutavaks alates selle eelduste täidetu-sest – reeglina täiendava tähtaja edutust möödumitäidetu-sest –, ei saa nõude aegumine hakata varem kulgema. Eelnevalr kirjeldatud näite puhul tähendab see, et O asendustehingu kulu (kahju) nõue kuulub rahuldamisele. Kui võlausaldaja (ostja) võib nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ilma võlgnikule täiendavat tähtaega määramata, hakkab kahju hüvitamise täitmise asemel nõue aeguma mõistliku aja möödudes selliste asja-olude tekkimisest (vrdl VÕS § 115 lg 3 ja VÕS § 223 koosmõjus VÕS § 82).

Seevastu kui ostja (võlausaldaja) kahju hüvitamise täitmise asemel nõue tekib peale täitmisnõude aegumist ja müüja (võlgnik) tugineb nõude aegumisele, ei tohiks ostja (võlausaldaja) saada aegumisega seotud tagajärgi vältida seeläbi, et ei nõua müüjalt mitte täitmist, vaid kahju hüvitamist täitmise asemel.⁵³⁵ Sellise tõlgenduse kasuks räägib eelkõige argument, et müüja (võlgniku) suhtes, kes võib aegumise tõttu keelduda kohustuse täitmisest ja sellele ka tugineb, ei saa täitmisnõuet maksma panna.

Seetõttu ei saa ostja (võlausaldaja) anda müüjale (võlgnikule) ka rikkumise kõrvalda-miseks täiendavat tähtaega ning selle edutul möödumisel heita talle ette rikkumise kõrvaldamata jätmist. Seega ei saa nõude aegumise järgselt antud täiendava tähtaja kontekstis rääkida ka täiendava tähtajaga seotud hoiatusfunktsioonist ja võlgnikule n-ö viimase võimaluse andmisest. Mis kõige olulisem, võlausaldaja (ostja) ei tohiks läbi täiendava tähtaja kunstliku määramise saavutada võimalust panna maksma nõudeid, mis on tegelikkuses aegunud. Eeltoodut toetab ka VÕS § 118 lg 2 eeskuju, mille järgi ei saa võlausaldaja, kes on kaotanud täitmisnõude esitamise õiguse tulenevalt selle aegumisest, lepingust taganeda ja vabaneda seeläbi nõude aegumisega seotud piirangutest ning pikendada võlgniku vastutuse perioodi.

Küsitav on, kas täitmisnõude aegumise peatumine või katkemine mõjutab ka juba tekkinud kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumist. Saksa õiguses reguleerib

530 Vt ka MüKo/Ernst, § 281, Rn 165, Rn 166; sarnaselt on leitud võlausaldajale lepingust taga-nemisest tulenevate nõuete osas, vrdl MüKo/Gaier, § 346, Rn 32–34, samuti Palandt/Ellenberger,

§ 218, Rn 7 ja Staudinger/Kaiser, § 349, Rn 37; Stöber, S. 294; Nomos Komm/Stürner, § 199, Rn 40, Rn 44; osaliselt teisiti Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 345 ff; vrdl ka BGH NJW 1999, 2884, 2886.

531 MüKo/Ernst, § 281, Rn 88, Rn 164 ff.

532 MüKo/Ernst, vor § 281, Rn 3.

533 MüKo/Ernst, § 281, Rn 165a.

534 Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Kõve, vt VÕS Komm I (2016)/Kõve, § 115, lk 600.

535 Sarnasele tulemusele on jõutud ka Saksa õiguses, vt Soergel/Benicke/Hellwig, § 281, Rn 350;

Staudinger/Schwarze, § 281, Rn B 11; Herresthal, S. 566.

sellist olukorda BGB § 213, mille kohaselt nõude aegumise peatumine ja katke mine mõjutab ka nõudeid, mis tuginevad samadele asjaoludele ja eksisteeri vad nõude kõrval või astuvad selle asemele. Kuna TsÜS ega VÕS sarnast nõude aegumise peatumise ega katkemise regulatsiooni ette ei näe ning võttes arvesse, et nõude aegumise kulgema hakkamise osas tuleb täitmise ja kahju hüvitamise täitmise asemel nõuet käsitleda eraldiseisvatena, ei mõjuta autori hinnangul täitmisnõude aegumise peatumine ja katkemine juba tekkinud kahju hüvitamise täitmise asemel nõude aegumist.⁵³⁶

2.7 Nõude esitamine enne kohustuse sissenõutavust