Kahju kindlaksmääramise aeg

Kahju hüvitamise nõude esitamisega kaasnev eraldiseisev keskne küsimus on, millise hetke seisuga tuleb hüvitamisele kuuluv kahju kindlaks määrata. Seejuures tuleb eristada juba kantud kulutuste (kahju) ja tulevikus kantavate kulutuste (kahju) hüvita-mise nõuet. Kui nõude ese on juba kantud kulutuste (nt asendustehingu või puuduste kõrvaldamise kulu) hüvitamine, siis reeglina kahjuhüvitise kindlaksmääramise ja selle ajahetke osas raskusi ei teki: hüvitamisele kuuluv kahju (kantud kulutused) on lõplik ja seega tekkinud kahju ulatus selge.⁴⁵⁵

449 Vt ka RKTKo 3-2-1-100-15, p 24.

450 Vt kahju hüvitamise ja hinna alandamise eesmärgi võrdluse kohta Kalamees (2013), ptk 1.1 ja ptk 3.1. Lepingust taganemise ja kahju hüvitamise eesmärgi kohta vt ptk 4.4.3.

451 Sarnaselt VÕS Komm I /Sein, § 127, lk 442; Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 21–23; MüKoCISG/Huber, art 74, Rn 27; Bianca/Bonell/Knapp, art 74, Anm. 3.12.; Honnold/

Flechtner, art 74, Rn 405; Karollus, S. 156, 223; Schlechtriem (2007), S. 167; Witz/Salger/Lorenz/

Witz, art 74, Rn 18; Ferrari/Saenger, art 74, Rn 10.

452 Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 24, Rn 52; sarnaselt Kröll/Gotanda, art 74, Rn 18, samuti Secretariat Commentary 1978 Draft, art 70, para. 6; Ferrari/Saenger, art 74, Rn 10;

MüKoCISG/Huber, art 74, Rn 27.

453 Vt ka ptk 2.5.3, samuti vrdl VÕS § 135 lg 2; vrdl ka Schlechtriem/Schwenzer/Schwenzer, art 74, Rn 23; Schwenzer/Hachem, S. 94 ff.

454 Vt RKTKo 3-2-1-5-13, p 35–36; saamata jäänud tulu nõude kohta ka ptk 5.1.2.4; nõude tõen-damiskoormise kohta vt RKTKo 3-2-1-157-15, p 13–14; RKTKo 3-2-1-55-11, p 12; RKTKo 3-2-1-94-08, p 12; RKTKo 3-2-1-60-09, p 14.

455 Vt ka RKTKo RKTKo 3-2-1-55-11, p 14; RKTKo, 3-2-1-139-05, p 12; RKTKo 3-2-1-124-11, p 16.

Näide: 2015. a kevadel ostab O M-lt külgkorviga Jawa hinnaga 10 000 EUR.

Varsti ilmneb, et tegemist on uppunud, kuid müügiks üles putitatud sõidukiga. Kahjus-tunud mootori vahetus maksab 5000 EUR. Kuna M keeldub vaatamata O nõudmistele puudusi kõrvaldamast, laseb O sõiduki Z-l remontida (kulu 5000 EUR). Nüüd esitab O M-le kahjunõude puuduste kõrvaldamise kulude kompenseerimiseks. O saab sõi-durõõmu nautida juba juulist 2015, lõplik O kahjunõuet rahuldav kohtuotsus jõustub aga 2018. a jaanuaris.

Kirjeldatud näite puhul ei valmista kahju kindlaksmääramise hetk raskusi, kuna O nõuab juba kantud kulutuste (kahju) hüvitamist. Sarnaselt arvestatakse kahju ka Saksa õiguses. Nii märgitakse õiguskirjanduses, et kui võlausaldaja nõuab juba kantud kahjude hüvitamist (nt asendustehingu või puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist), tuleb kahjuhüvitist arvestada eseme taastamise või asendustehingu tegemise hetkest.⁴⁵⁶ Sama käib sellise saamata jäänud tulu hüvitamise nõude kohta, mis seisneb kindlal ajahetkel aset leidma pidanud tehingu ärajäämisest tingitud kahjus.⁴⁵⁷ Võttes arvesse, et aja jooksul kaotab raha väärtust, saab O arvestada hüvitiselt ka viivitusintresse alates nõude M-le esitamisest (VÕS § 113 lg 2).⁴⁵⁸

Oluliselt keerulisem on olukord juhul, kui O-l ei ole majanduslikult võimalik Z-lt puuduste kõrvaldamist tellida, mistõttu on ta esmalt sunnitud käima M-ga kohut ja alles kahju hüvitamisel saab pöörduda Z-i poole. Seejuures on mootori asendamise kulu 2015. a kevadsuvel (s.o müügieseme üleandmisel) 5000 EUR, 2018. a jaanuaris aga tulenevalt hinnatõusust 7000 EUR. Millises ulatuses saab O nõuda M-lt kahju hüvitamist? Riigikohus on leidnud, et võlausaldaja võib taotleda tulevikus kantavate puuduste (kahjustuste) kõrvaldamise või taassoetamise kulu (kahju) ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga.⁴⁵⁹ Samuti on Riigikohus märkinud, et asja kahjustamise korral võidakse juhul, kui asi on korda tegemata, võtta VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi välja mõistetava hüvitise suuruse kindlakstege misel arvesse ka asja kordategemise kulude suurust asja kahjustamisest hilisemal ajal.⁴⁶⁰

456 Vt MüKo/Oetker, § 249, Rn 315; Palandt/Grüneberg, vor § 249, Rn. 127; AnwKom BGB/

Magnus, vor §§ 249–255, Rn 176; Soergel/Mertens, vor § 249, Rn 50; Staudinger/Schiemann, vor

§ 249, Rn 83; MüKo/Ernst, § 281, Rn 176; vrdl ka BeckOK/Schubert, § 249, Rn 166; BGHZ NJW 1951, 188.

457 BeckOK/Schubert, § 249, Rn 166; vt ka BGH WM 1974, 391.

458 Seadusjärgne viivitusintresside nõudeõigus alates 2015. a juulist kuni kohtuotsuse tegemiseni 2018. a jaanuaris konkreetses summas, sealt edasi kuni kohtuotsuse tegeliku täitmiseni TsMS

§ 367 järgi.

459 RKTKo 3-2-1-101-09, p 15; RKTKo 3-2-1-19-13, p 13; sarnaselt ka RKHKo 3-3-1-27-04, p 25 ja RKHKo 3-3-1-23-10, p 16; RKHKo 3-3-1-33-02, p 13; RKHKo 3-3-1-10-07, p 16; Saksa õiguses sarnaselt, vt Staudinger/Schiemann, vor § 249, Rn 79, 81 ff; MüKo/Oetket, § 249 Rn, 302 ff; tähelepanuväärne on RKHKo lahend 3-3-1-23-10, kus Riigikohus on lubanud hüvitise suuruse juures lähtuda halduskohtu otsuse tegemise seisust olukorras, kus ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli kinnisasja, mille eest hüvitis maksmisele kuulus, turuväärtus langenud ca 50%.

Riigikohus märkis seejuures järgmist (otsuse p 16): „Kuna ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus oli selle tegemise ajal seaduslik ja põhjendatud, jättis ta apellatsioonkaebuse õigesti rahul-damata ja halduskohtu otsuse muutmata.”

460 Vrdl RKTKo 3-2-1-169-10, p 16; RKTKo 3-2-1-124-11, p 16; sarnaselt juba lahendis III-2/1-45/94.

Autori hinnangul tuleks tulevikus kandmisele kuuluva kahju (kulu) kindlaksmäära-misel lähtuda viimase faktilisi asjaolusid tuvastava kohtu poolt otsuse tegemise ajast (Eestis reeglina ringkonnakohus). See tuleneb kaalut lusest, et kahjunõude eesmärk on tagada kahjustatud isikule reaalne võimalus välja mõistetud hüvitisega kahjustu-sed kõrvaldada või soovitud asendustehing teha. See on võimalik üksnes juhul, kui hüvitis lähtub puuduse kõrvaldamise või asendustehingu turuhindadest kohtuotsuse tegemise seisuga. Teisisõnu: väljamõistetud hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi või puudused kõr-valdada. Ka Riigikohus on märkinud, et uue samaväärse asja soetamise kulude kind-laksmääram isel tuleb lähtuda võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisust.⁴⁶¹ Ning määrav on viimase kohtuotsuse tegemise aeg,⁴⁶² mis võib üksikjuhtumil tähendada asja lahendavat teist (või isegi kolmandat) ringkonnakohtu otsust. Kuna turuhinnad võivad ajas oluliselt muutuda, siis peabõigussüsteem sellele adekvaatselt reageerima.

Kirjeldatud külgkorviga Jawa näite kontekstis tähendab see järgmist: kui O-le välja mõistetav kahjuhüvitis lähtuks 2015. a seisust (parandamiskulu 5000 EUR), ei saaks O kohtuotsuse jõustumisel 2018. a mootorratast tegelikult parandada (positiivne huvi jääb saavutamata). Seega ei täidaks 5000 EUR suurune hüvitis 2018. a seisuga oma eesmärki (VÕS § 127 lg 1). Vaatmata asjaolule, et viidatud Riigikohtu lahendites ei käsitleta kahju hüvitamise täitmise asemel nõuet, tuleks autori hinnangul ka täitmist asendava kahju kindlaksmääramisel lähtuda sarnastest põhimõtetest. Seda põhjusel, et kahju hüvitamise eesmärk ei sõltu sellest, kas tegemist on deliktilise või lepingulise nõudega (vt VÕS § 127 lg 1). Tulemusele, et veel kandmata kulude hüvitamise korral tuleb lähtuda viimase faktilisi asjaolusid tuvastava kohtuotsuse tegemise aja seisust, on jõutud ka Saksa õiguskirjanduses,⁴⁶³ kus rõhutatakse, et materiaal õiguslikult on oluline, et kahjuhüvitis tagaks võlausaldajale tegeliku võimaluse rikutud õigused taastada.⁴⁶⁴

Eeltoodust tuleneb, et hüvitamisele kuuluva kahju võib ajas muutuda ja see on seotud kohtuotsuse tegemise ajaga. Nii tuleb vahepealse hinnatõusu korral võlgnikul tasuda suurem hüvitis, hindade langemisel saab võlgnik aga eelise ning vabaneb

461 RKTKo 3-2-1-19-13, p 13; vt ka RKHKo 3-3-1-23-10, p 16: „Kui kahju hüvitamist taotlevale isikule, kelle kaebus jäi halduskohtus rahuldamata, nõude suurendamist kohtumenetluse käigus mitte võimaldada, siis ei ole olukorras, kus vastava vara hinnad on vahepeal tõusnud, võimalik kahju hüvitamise eesmärki saavutada”; sarnaselt RKHKo 3-3-1-10-07, p 16.

462 Nt võib asja mitmekordsel Riigikohtus lahendamisel esimese maakohtu otsuse ja viimase ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg erineda aastates; vrdl kaasomandi jagamisel hüvitise osas RKTKo 3-2-1-70-10, p 13; RKTKo 3-2-1-15-06, p 15; RKTKo 3-2-1-101-13, p 15–17 KOS § 8¹ lg 2 p-s järgse nõude puhul; ühisvara jagamisel sama põhimõte: vt RKTKo 3-2-1-38-10, p 18;

RKTKo 3-2-1-141-09, p 15; vrdl BGB § 249 alusel Saksa õiguses Staudinger/Schiemann, vor zu

§ 249, Rn 79; MüKo/Oetker, § 249, Rn 317; Soergel/Mertens, Vor § 249, Rn 287, 289; Bamberger/

Roth/Schubert,§ 249, Rn 168; Palandt/Grüneberg, Vor § 249, Rn. 127; AnwKom BGB/Magnus, vor §§ 249–255, Rn 180; Jauernig/Teichmann, vor §§ 249–253, Rn 55.

463 BGB § 249 järgi Saksa õiguses vt Staudinger/Schiemann, vor zu § 249, Rn 79; MüKo/Oetker,

§ 249, Rn 317; MüKo/Ernst, vorb § 281, Rn 3 f, Rn 39; Schwarze, § 25, Rn 16; Soergel/Mertens, Vor § 249, Rn 287, 289.

464 MüKo/Oetker, § 249, Rn 311.

vastavalt hüvitamise kohustusest.⁴⁶⁵ Kui kohtuotsuse tegemisel on ilmne, et hüvitise suurus muutub otsuse tegemise ja kohustuse täitmise vahelisel ajal, võib kohus seda otsuse tegemisel arvesse võtta (vrdl TsMS § 233).⁴⁶⁶

Olukord peaks olema eelnevast oluliselt erinev juhul, kui võlgniku kohustuse täitmine on muutunud võimatuks või ei kuulu taastamisväärtus normi kaitse- eesmärgist tulenevalt hüvitamisele. Seda põhjusel, et sellisel juhul ei ole VÕS § 132 eesmärk – võimalus kahjuhüvitise arvel asi taassoetada või parandada – saavutatav.

Näide: 01.06.15 ostab O M-lt 50 000 EUR-ga Konrad Mägi maali „Veneetsia”.

Enne müügieseme O-le üleandmist muutub täitmine võimatuks (nt maal hävineb või müüb M selle kolmandale isikule). Müügilepingu sõlmimisel on maali turuhind 75 000 EUR. Tulenevalt tehingu ärajäämisest on diferentsihüpoteesi järgi O kahju Kohtuotsuse jõustumise seisuga (01.06.18) on aga maali turuväärtus 50 000 EUR.

Kas O nõue kuulub rahuldamisele?

Kui lähtuda sellest, et kahjuhüvitis tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise sei-suga, tuleks O nõue jätta rahuldamata, kuna O-l ei ole kahju tekkinud: O oleks saa-nud ostuhinna 50 000 EUR tasumise vastu samaväärse müügieseme. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb O-l kanda ka kõik M-i menetluskulud (TsMS § 162). Selline tule-mus ei oleks mõistlik ega õiglane. Autori hinnangul tuleks täitmise võimatuse korral arvestada kahju selle tekkimise asja seisuga. Sarnasele tulemusele on jõutud ka Saksa õiguses.⁴⁶⁷

Kokkuvõtvalt saab kahju hüvitamise täitmise asemel nõude arvestamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest: esiteks, kui ostja nõuab juba kantud puuduse kõrvaldamise või asendustehingu kulude (kahju) hüvitamist, tuleb hüvitise arvestamisel lähtuda puu-duste kõrvaldamisele või asenpuu-dustehingu tegemisele kantud kuludest (kahjust). Kui kantud kulud on võrreldes turuhindadega ebamõistlikult kõrged, võib müüja tugineda VÕS §-le 139 ja esitada vastuväite, et kahju on osaliselt tekkinud ostjast endast tingi-tuna. Kulude mõistlikkuse hindamisel tuleb lähtuda puuduste kõrvaldamise või asen-dustehingu kulude kandmise momendist. Vastasel juhul ei ole võrdlusbaasadekvaatne.

Teiseks, kui võlausaldaja ei ole kulusid veel kandnud, tuleb hüvitise kindlaksmäära-misel lähtuda viimase faktilisi asjaolusid tuvastava kohtuotsuse tegemise aja seisust.

Üksnes sellisel juhul saab võlausaldaja kohtuotsusega välja mõistetud hüvitise arvelt ka reaalselt puudused kõrvaldada või asendustehingu teha. Kolmandaks, kui rikkumise kõrvaldamine on võimatu (nt individuaaltunnustega asja hävinemisel), tuleks hüvi-tise kindlaksmääramisel lähtuda kahju tekkimise hetkest (s.o kas asja hävinemise või täitmise muul põhjusel võimatuks muutumise ajast), mitte aga viimase kohtuotsuse tegemise ajast.

Kuigi eelnevalt analüüsiti üksnes kahju hüvitamise täitmise asemel nõuet, saab autori hinnangul käsitletud põhimõtteid laiendada mutatis mutandis ka muudele kahjunõuetele. Seda põhjusel, et kahju hüvitamise eesmärk ja põhimõtted reeglina

465 MüKo/Oetker, § 249, Rn 311; Staudinger/Schiemann, vor § 249, Rn 81.

466 Vt selle kohta võrdlevalt Saksa õiguses MüKo/Oetker, § 249, Rn 317; Soergel/Mertens, vor

§ 249, Rn 287; AnwKom BGB/Magnus, vor §§ 249–255, Rn 180; Bamberger/Roth/Schubert,

§ 249, Rn 168.

467 Vt nt Staudinger/Schiemann, vor §249, Rn 84; BGH NJW 1984, 2570, 2572.

kattuvad. Kas ja millises ulatuses saab käsitletut laiendada täitmise kõrval tekkinud kahjunõuetele – eelkõige täitmisega viivitamisest tingitud erinevatele kahjudele –, sõltub üksikjuhtumi asjaoludest. Oluline on rõhutada, et kahju hüvitamise täitmise asemel nõude esitamine ei piira ühelgi viisil võlausaldaja õigust nõuda täitmise kõr-val tekkinud kahjude hüvitamist: kehtib üldine totaalr eparatsiooni põhimõte, mille järgi tuleb võlgnikul reeglina hüvitada võlausaldajale kõik rikkumisega põhjuslikus seoses olevad kahjud.⁴⁶⁸