Seisused

Inimese seisuslik kuuluvus oli Venemaal jätkuvalt oluline. Seisus tähendas eri-nevaid võimalusi, ehkki ei määranud tingimata ära inimese sotsiaalset posit-siooni, veel vähem varanduslikku olukorda. Oli vaesunud pärilikke aadlikke, kes töötasid näiteks väikeametnikena ning linnadesse asunud jõukaid kauple-vaid talupoegi, kes mingil põhjusel polnud soovinud linnaseisustesse üle minna.

Valitsevaks seisuseks Venemaal oli aadel. Rahvaloenduse avaldatud and-metes on isiklikele aadlikele lisatud ka mitte-aadlikest tšinovnikud. Komide seas olid aadliseisuste esindajad väga haruldased, esindatud tublisti alla riigi keskmise. Arhangelski kubermangu sürjanite hulgas aadlikke polnud. Vologda kubermangu sürjaneist kuulus päriliku aadli hulka 0,005% (3 meest ja 3 naist) ning isikliku aadli hulka 0,02% (12 meest ja 17 naist), see on kokku ehk 4–5 perekonda.¹¹¹

Vaimulike osakaal komide seas oli pisut alla riigi keskmise. Arhangelski kubermangu sürjanitest kuulus vaadeldavasse seisusesse 25, Vologda kuber-mangu sürjaneist 461 (0,4%). Viimane näitaja vastab peaaegu riigi keskmisele.

Nagu öeldud, oli küllalt arvukal sürjani vaimulikkonnal komi kultuuri ja komikeelse kirjasõna arengus oluline roll. Vaimulike osakaal tollases komi haritlaskonnas oli suur, vaimulik kirjandus oli komikeelse kirjasõna pea ainsaks legaalseks eksisteerimiskanaliks. Permikomidel näiteks oma vaimulikkonda polnud. Oli vaid 2 vaimulikuseisusest naist (Perepis, Permskaja, tabel XXIV).

Ilmselt oli tegemist venelastest vaimulike abikaasadega. Jääb selgusetuks, kas permjakisoost vaimulikke polnudki, või olid nad kõik venestunud. Vanausuliste pappe vaimulikuseisusesse ei arvatud, komide seas neid ilmselt leidus.

Aukodanike seisusesse kuulujaid oli sürjanite seas 42, neist 40 Vologda kubermangus. Riigi keskmisele jäädi selle seisuse esindajate osakaalu poolest tublist alla.

Kaupmeheseisuse esindajaid oli sürjanite seas 49, sh 47 Vologda kuber-mangus. Seegi seisus oli komide seas esindatud alla riigi keskmise. Samas ei näita kaupmeheseisuse esindajate osakaal üheselt kaubanduse levikut. Kauban-dus polnud vaid kaupmeeste privileeg, sellega tegelesid ka jõukad talupojad, linnakodanikud ja teiste seisuste esindajad. Nii olid pangandus ja kaubandus peamiseks sissetulekuallikaks 1,02% Arhangelski kubermangu ja 0,22%

Vologda kubermangu sürjanitest (Perepis, Arhangelskaja, tetr. 3, tabel XXII;

Vologodskaja, tetr. 2, tabel XXII). Kaupmeheseisusesse kuulujaid oli nende hulgas aga vastavalt vaid 0,005% ja 0,04%.

Linnakodanike (meštšanje) seisuse esindajaid oli Arhangelski kubermangu sürjanite hulgas vaid 6. Suhteliselt palju oli linnakodanikke aga Vologda kuber-mangu sürjanite seas (3196 inimest ehk 2,8%). Viimane näitaja jäi riigi kesk-misele siiski üle nelja korra alla. Linnakodanike suhteliselt suur osakaal komide

111 Andmeid komide seisusliku jaotuse kohta vaata Perepis, Arhangelskaja, tetr. 3, tabel XXIV; Vologodskaja, tetr. 2, tabel XXIV.

seas siseperifeeria teiste etniliste rühmadega võrreldes oli ilmselt komi rahvus-luse levikut soodustav tegur. Linnakodanike õiguslik seisund ja võimarahvus-lused sotsiaalseks mobiilsuseks olid siiski paremad kui kogukondadena elava rahva omad. Ihunuhtlusest vabastati linnakodanikud 40 aastat varem kui talu-pojad (vastavalt 1863 ja 1903).

Valdav enamik komidest kuulus talupojaseisusesse. Üleriigiliselt moodus-tasid talupojaseisuse esindajad 77,1%, kõik vaadeldud komide rühmad ülemoodus-tasid seda näitajat tublisti. Samas tuleb silmas pidada, et kõik talupojaseisusesse kuuluvad komid polnud sugugi ainult põllumehed, osa neist said oma peamise sissetuleku metsatöödest, kalastusest ja jahist, käsitööst, kaubandusest jms.

Küllalt suur oli talupojaseisuse esindajate osakaal linnades.

Muulaste (inorodtsõ) seisus ehk “mittelähedane elanikkond” vastandus impeeriumi tuumikala paiksele põhielanikkonnale, hõlmates Venemaa rahvaid, kelle kultuur ja elulaad erinesid “normaalsest” sedavõrd, et nad ei sobitunud Vene seisustesüsteemi. Antud juhul on oluline see, et “muulaste” hulka kuulusid ka Arhangelski kubermangu neenetsid. Vologda kubermangu sürjanite seas “muulasi” polnud, Arhangelski kubermangu (Petšoora maakonna) sürjani-keelsest elanikkonnast kuuluvad aga 1918 (8,25%) loendusandmete järgi sellesse seisusesse. Põliste sürjanite kuulumine mittelähedase elanikkonna hulka pole usutav. Ilmselt on tegemist Kolva neenetsitega, kes 19. sajandi jooksul muutusid paikseiks ning võtsid kasutusele komi keele ižma murde, säilitasid aga neenetsi identiteedi (vt Istomin 1999: 19–34). Kuna rahvaloenduse käigus määrati rahvus emakeele alusel, siis pandi nad kirja komidena, pealegi olid nad paiksed.

Tabel 5. Mõnede Vene impeeriumi etniliste rühmade jaotumine seisustesse (%) ¹¹² vaimulikud 00,47 00,82 00,03 00,04 00,01 00,02 00,01 00,04 aukodanikud 00,27 00,44 00,05 00,04 00,03 – 00,04 00,05 kaupmehed 00,22 00,29 00,17 00,02 00,02 – – 00,06 Komid kuulusid ka seisuslikult impeeriumi talupojarahvaste hulka. Kõrgemad seisused (aadel, vaimulikkond, aukodanikud, kaupmehed) olid komide seas esindatud tublisti alla riigi keskmise.¹¹⁷ Üleriigilises plaanis olid komid seisuslikult valitsetav rahvas ning kujuneval sürjani eliidil polnud ilmselt

112 Tabeli aluseks on Nationalitäten, Bd B 1991, tabel 031.

113 Kaasani kubermangu tatarlastest olid 98,12% talupojad, ülejäänud seisused olid esindatud märksa tagasihoidlikumalt kui tatarlastel üldiselt (Perepis, Kazanskaja, tabel XXIV).

114 Sellesse rühma kuuluvad sürja- ja permikomid, karjalased, vepslased, isurid ja soomlased (Nationalitäten, Bd. A 1991: 22). Minu uurimuse seisukohalt on tegemist ebaõnnestunud rühmaga, mille kohta käivaid näitajaid oluliselt mõjutavad rühmas erandiks olevad soomlased. Tegemist on Vene impeeriumis, väljaspool Soome suur-vürstiriiki elavate soomlastega. Nende soomlaste seas on märkimisväärne osakaal Peter-buris elavatel linlastel, kellest omakorda paljud pärinevad Soome suurvürstiriigi aladelt.

Valdavalt on nad luterlased. Ka rahvaloenduse ametlikus üldkokkuvõttes esitatakse erinevate etniliste rühmade jaotumine seisustesse üldistatult, kõik soome-ugrilased (finnõ) on pandud kokku.

115 Sellesse rühma kuuluvad marid, mordvalased, tšuvaššid ja udmurdid (Nationalitäten, Bd. A 1991: 22).

116 Soomes sündinud isikud; eelnevatesse seisustesse mittekuuluvad isikud; isikud, kelle seisus on teadmata.

117 Komide põhiasualal, Vologda kubermangus oli nende jaotumine seisustesse järg-mine: pärilik aadel (0,01%), isiklik aadel ja ametnikud (0,2%), vaimulikud (0,4%), au-kodanikud (0,03%), kaupmehed (0,04%), linnaau-kodanikud (2,78%), talupojad (96,53%), muud (0,19%). (Perepis, Vologodskaja, tetr. 2, tabel XXIV)

põhjust olukorraga rahuloluks. Konflikt agraarühiskondadele omase seisusliku ühiskonna ning industriaalühiskondadele iseloomuliku kodanike õigusliku võrdsuse põhimõtte vahel on Komimaa puhul kirjeldatav etnilistes kategooriates ning sellisena ilmselt komi rahvusluse oluline tõukejõud. Seisusliku ühiskonna kõrgemad positsioonid olid komide asualal valdavalt venelaste valduses, samas kui komid kuulusid reeglina privilegeerimata seisustesse. Hrochi hinnangul on mõne etnilise rühma seisuslik diskrimineerimine rahvuslikku liikumist soodus-tava tegurina isegi olulisem kui keeleline diskrimineerimine. Kuna seisuslikust ühiskonnakorrast saavad kasu ning selle püsimise eest seisavad eeskätt valitseva rahvuse esindajad (antud juhul venelased), siis saab kodanike võrdsete õiguste eest peetav võitlus rõhutud väikerahvaste (antud juhul komid) juures osaks rahvuslikust liikumisest (Hroch 2000: 190, 207–208). Kõige eredamalt tuli see konflikt esile Ust-Sõssolski komide puhul (vt allpool).