Organ juriidilise isiku tegutsemisvõime realiseerijana

Juriidiline isik vajab õiguskäibes osalemiseks ning tehingute tegemiseks tahet, mis toimiks juriidilise isiku huvides ja oleks suunatud juriidilise isiku eesmärkide saavutamisele.

Juriidilisel isikul erinevalt inimesest puudub looduse poolt kaasa antud tahe. Kuivõrd inimene on ainus loomulikku tahet omav ning seda väljendada suutev õigussubjekt, siis on oluline tagada inimese tahte andmine juriidilise isiku käsutusse selliselt, et see tahe oleks suunatud juriidilise isiku üleindividuaalsete eesmärkide saavutamisele.

Seadusandja on määranud juriidilise isiku tahet kujundama ja seda väljendama juriidilise isiku organid. Lisaks organitele võivad juriidilise isiku tahet kujundada ka tema töötajad, käsundisaajad⁶⁷⁸ ja muud kolmandad isikud, kes omavad õigust juriidilise isiku nimel tegutsemiseks, kuid viimaste rakendamine juriidilise isiku huvides realiseerub siiski juriidilise isiku organite kaudu.

Kaasajal kasutatakse organi mõistet kahesuguses tähenduses. Ühelt poolt tähistatakse nimetatud mõistega organit kui institutsiooni (nt juhatus), teiselt poolt aga ka üksikut organi liiget (nt juhatuse liiget)⁶⁷⁹. Organit institutsiooni tähenduses on defineeritud kui juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid viimase eesmärgi raamides.

Organiks kitsas tähenduses on aga konkreetsed isikud, kellele on vahetult pandud juriidilise isiku teatud kohustused⁶⁸⁰. Vastavalt saab rääkida organi mõistest laias ja kitsas tähenduses. Organi liikme tähistamiseks termini “organ” kasutamist saab pidada põhjendatuks üksnes juhul, kui organ on üheliikmeline. Samuti võib nõustuda ainuesindusõigust omava esindusorgani liikme tegevuse käsitlemisega organi tegevusena.

Muudel juhtudel tuleks aga organi mõistet kasutada üksnes organi kui institutsiooni tähenduses ning eristada seda organi liikme mõistest.

678 Saksa BGB §-des 278, 831 on kasutatud juriidilise isiku huvides tegutseva töötaja, käsunditäitja ning juhatuse poolt voitatud muu isiku tähistamiseks termineid “der Erfüllungsgehilfe” (eesti k täitmisabiline) ja

“der Verrichtungsgehilfe” (eesti k sooritusabiline).

679 Vt ka Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 250.

680 Schweizerisches Privatrecht. Weber, S. 154.

Ilma organite olemasoluta ei ole mõeldav juriidilise isiku tegutsemisvõime⁶⁸¹, sh nii teo- kui ka vastutusvõime realiseerimine. Teovõime all peetakse silmas isiku võimet teha kehtivalt tehinguid⁶⁸². Teovõime on tegutsemisvõime üheks alaliigiks vastutusvõime kõrval⁶⁸³.

Shveitsi positiivne õigus on erinevalt Eesti ja Saksa omast expressis verbis fikseerinud, et juriidiline isik on tegutsemisvõimeline üksnes juhul, kui temal on seaduse või põhikirjaga ettenähtud selleks vajalikud organid moodustatud (ZGB art 54). Shveitsi õiguskirjanduses on rõhutatud, et juriidilise isiku tegutsemisvõime eelduseks on nii organite (organisatsiooni) formaalne moodustamine kui ka nende sisuline täitmine isikutega⁶⁸⁴. Sarnast seisukohta on väljendatud ka Saksa õiguskirjanduses⁶⁸⁵. Täpsustavalt tuleb lisada, et organite faktilisest, mitte üksnes formaalsest olemasolust, sõltub küll juriidilise isiku poolt teovõime realiseerimine, kuid mitte tema vastutusvõime ega vastutuse kohaldamine tema suhtes.

Juriidilise isiku dogmaatikasse kuulub nn võõrorgani põhimõte. Võõrorgani põhimõtte kohaselt ei saa juriidilise isiku liikmed ise oma tegevusega tekitada juriidilisele isikule õigusi ning kohustusi⁶⁸⁶, vaid seda on võimalik teostada nende poolt eraldi moodustatavate organite kaudu. Nimetatud organitesse ei pea kuuluma juriidilise isiku liikmed ise.

Võõrorgani põhimõtte eelduseks peetakse üleindividuaalse eesmärgi olemasolu.

Võõrorgani põhimõttele vastandub nn eneseorgani põhimõte, mis on omane juriidiliseks isikuks mitteolevatele isikuteühingutele, eelkõige seltsingule. Eneseorgani põhimõtte kohaselt saavad liikmed oma kogumis, st ühiselt tegutsedes, tekitada juriidilisele isikule õigusi ja kohustusi⁶⁸⁷. Kui isikuteühingute puhul isegi lepitakse põhikirjaliselt kokku sarnane organisatsioon nagu juriidilise isiku puhul, on tegemist siiski üksnes ühingu liikmete tahtest sõltuva organisatsiooniga, mida on võimalik igahetk kõrvaldada. Juriidilise isiku puhul seadusega ettenähtud organeid ei ole võimalik jätta moodustamata, kui seadusest ei tulene sõnaselgelt teisiti⁶⁸⁸. Eneseorgani põhimõte kehtib Eesti õiguses nii seltsingu, kui ka isikuteühinguks oleva kahe juriidilise isiku – täis- ja usaldusühingu suhtes. Võõr- ja eneseorgani eristamine omab tähendust eelkõige juriidilise isiku ja tema liikmete teineteisest sõltuvuse astme määratlemise aspektist.

Juriidilise isiku organid võib jaotada esindusorganiteks ja mitteesindusorganiteks ehk üksnes juriidilise isiku tahet kujundavateks organiteks. Juriidilise isiku teovõime realiseerimise seisukohalt omavad tähendust esindusorganid. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seadusjärgseks esindusorganiks juhatus või seda asendav organ⁶⁸⁹. Juriidilise isiku sisemise tahte kujunemise seisukohalt omavad tähendust aga kõik

681 Tegutsemisvõime kohta vt töö p. 3.1.3.

682 Vt ka Palandt-Heinrichs, Einführung zu § 104, Rn 2.

683 Tegutsemisvõime mõiste ja liikide osas vt töö p. 3.1.4.

684 Schweizerisches Privatrecht. Weber, S. 150.

685 Flume, Die juristische Person, S. 377.

686 Märkus: välistatud ei ole siiski juriidilise isiku vastustus oma liikmete õigusvastaste tegude eest seoses viimaste poolt oma kohustuste rikkumisega juriidilise isiku ees. Vt töö p. 4.2.2.

687 Münchener Kommentar- Reuter, § 26, Rn 2.

688 Vt ka Litschen, S. 177.

689 Juhatust asendavast organist saab Eesti kehtiva õiguse kohaselt rääkida üksnes seoses täis- ja usaldusühinguga, mille puhul tuntakse ühingut esindama õigustatud osanikke.

juriidilise isiku organid, sh nii juhtorganid⁶⁹⁰ kui ka juhtimisorganid⁶⁹¹, tahte väljendamise seisukohalt aga enamasti vaid esindusorganid. Juhtimisorgani liikmed erinevalt juhtorgani liikmetest reeglina isiklikult ei vastuta, kuna juhtimisorgani liikmete kohustused võrreldes juhtorgani liikme kohustustega on oluliselt piiratumad⁶⁹².

Shveitsi õiguskirjanduses on eristatud juriidilise isiku sise- ja välisorganeid. Siseorganite all peetakse silmas neid organeid, mis täidavaid üksnes juriidilise isiku siseseid ülesandeid ning kelle tegevuse mõju ei ulatu väljapoole juriidilist isikut (nt üldkoosolek ja kontrolli teostavad organid). Esindusfunktsioone täitvat organit peetakse aga nii välis- kui ka siseorganiks, kuna viimane täidab nii ülesandeid juriidilise isiku sisesuhetes kui ka esindab juriidilist isikut suhetes kolmandate isikutega⁶⁹³. Shveitsi õiguskirjanduses eristatakse formaalseid ja faktilisi organeid. Formaalsed on need organid, mille moodustamise näeb ette seadus või põhikiri, faktilisteks organiteks on aga need isikud, kes osalevad juriidilise isiku tahte kujundamisel ja viimase ülesannete täitmisel.⁶⁹⁴. Tulenevalt eelnimetatud liigitusest loetakse juriidilise isiku organiteks lisaks seaduses nimetatud juhatusele ja üldkoosolekule ka nt direktor⁶⁹⁵. Praktiline tähendus organi mõiste laiendamisel eelnimetatud viisil on eelkõige seoses vastutuse küsimusega.

Saksa õiguse kohaselt on enamike juriidilise isiku liikide puhul esindusorganiks juhatus⁶⁹⁶, kõrgeimaks organiks aga liikmete üldkoosolek. Saksa õiguskirjanduses avaldatud seisukoha järgselt tuleb juriidilise isiku organiks BGB § 31⁶⁹⁷ tähenduses lugeda ka kõiki teisi põhikirja järgi juriidilise isiku eest tegutsema volitatud ning iseseisvaid pädevust omavaid isikuid⁶⁹⁸. Saksa õiguskirjanduses sarnaselt Shveitsi omale eristatakse nn abstraktseid ja konkreetseid organeid. Abstraktsete organite all on U. John kui juriidilise isiku sisemise organisatsiooni üks tunnustatumaid käsitlejaid silmas pidanud normidega, samuti põhikirjaga ette nähtud organeid. Konkreetse organi all peab ta silmas isikuid, kes täidavad abstraktse organi ülesandeid, sõltumata asjaolust, kas nad on formaalselt viimase liikmeteks või mitte⁶⁹⁹.

Schmidt on liigitanud juriidilise isiku organeid alljärgnevalt: teovõimet realiseeriv organ (nt juhatus), juriidilise isiku tahet kujundav organ (nt üldkoosolek) ja järelvalveorgan (nõukogu)⁷⁰⁰. Juriidilise isiku sisemist tahet kujundavast organist järelvalveorgani eristamine on mõnevõrra problemaatiline, kuna reeglina ei teosta järelevalveorgan mitte üksnes kontrolli teise organi tegevuse seaduslikkuse üle, vaid annab viimasele ka käitumisjuhiseid ning võtab vastu juriidilise isiku tahet kujundavaid otsuseid. Seega võib järelevalveorganit pidada pigem juriidilise isiku tahet kujundava organi alaliigiks.

690 Termini “juhtorgan” mõistetakse Eesti kehtiva õiguse kohaselt juhatust ja nõukogu (vt TsÜS § 31 lg 2).

Seega hõlmab juhtorgani mõiste ka esindusorganit.

691 Termini “juhtimisorgan” all on ÄS tähenduses silmas peetud üldkoosolekut.

692 Juhtimisorgani liikmete isikliku vastutuse võimaluste osas vt töö p. 4.4.4.

693 Schweizerisches Privatrecht. Weber, S. 155-156.

694 Samas, S. 157.

695 Tuor, P.; Schnyder, B. Das Schweizerische Zivilgesetzbuch. 10. Auflage. Zürich, S. 119.

696 GmbH puhul nimetatakse juhatust (saksa k “der Vorstand”) ärijuhiks (saksa k “der Geschäftsführer”).

697 BGB § 31 on üldnormiks juriidilise isiku vastutusele oma organite poolt tekitatud kahjude eest.

698 Flume, Die juristische Person, S. 380.

699 John, S. 74-75.

700 Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 248.

Inglise õiguse kohaselt on ühingu juhtorganiks board of directors (direktorite kogu⁷⁰¹).

Nõukogu kui järelevalveorganit inglise õigus ei tunne. Samas tunneb inglise õigus secretary instituuti, kes teostab juhatuse poolt temale antud teatud tehnilisi ülesandeid.

Secretary ei ole direktorite kogu liikmeks. Direktorite kogu seisundit organina ei ole inglise õigus saksa õigusele omase põhjalikkusega läbi töötanud. Eeltooduks puudub ka vajadus, kuna direktorite kogu tegevusele kohaldatakse laialdaselt esindusõiguse (agency) sätteid⁷⁰².

Tuleb märkida, et üldjuhul peab olema välistatud organi mõiste laiendav tõlgendamine, kuivõrd see võib ohtu seada õiguskindluse põhimõtte, samuti kahjustada juriidilise isiku huve. Eelnimetatud põhimõttest tuleks juhinduda eelkõige õiguskordades, kus organile on omistatud tsiviilõigusliku esindajaga võrreldes erinev õiguslik seisund. Nii juriidilisele isikule kui ka kolmandatele isikutele peab olema üheselt selge ning arusaadav, millise isiku tegutsemist juriidilise isiku huvides on võimalik käsitleda kui juriidiilise isiku organina tegutsemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb pidada võimalikuks üksnes nende üksuste lugemist organiks, mida on seaduses otseselt organina tähistatud. Organi liikmena saab käsitleda vaid neid isikud, kes on vastavalt seadusega ettenähtud korrale määratud või valitud vastava organi liikmeks. Organi liikmeks olemist ning viimasele sellega kaasneva pädevuse kuulumist saab eeldada üksnes nende isikute suhtes, kes on organi liikmena kantud vastavasse avalikku registrisse.

3.2.2. Juriidilise isiku tegutsemisvõime realiseerimist mõjutanud ajaloolised