Juriidilise isiku sisesuhe

Juriidilise isiku senisest käsitlusest nähtub, et juriidiline isik kui isesesvat õigusvõimet omav õigussubjekt saab oma tegutsemisvõimet realiseerida oma organite kaudu. Organid on juriidilise isiku lahutamatuks osaks ning nende käitumine loetakse juriidilise isiku enese käitumiseks. Juriidilist isikut saavad tehingute tegemisel kolmandate isikutega esindada seadusest tulenevalt üksnes esindusorgani liikmed. Esindusorganitesse kuuluvad

747 Schweizerisches Privatrecht. Weber, S. 157.

748 Organi liikme käitumise seoste osas temal lasuvate ülesannetega vt käesoleva töö p. 4.2.2.

iseseisvaks õigussubjektiks olevad isikud, reeglina füüsilised isikud⁷⁴⁹. Esindusorganiks on üldjuhul juhatus⁷⁵⁰. Esindusorgan on samaaegselt juriidilise isiku juhtorganiks, mis täidab temale seadusest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt on alljärgneva analüüsi esemeks esindusorgani liikmete õiguslik seisund juriidilise isiku suhtes.

Eelnimetatud küsimus omab tähendust seoses juriidilise isiku ja tema esindusorgani liikmete kohustuste piiritlemisega, samuti vastutuse jagunemisega juriidilise isiku ja esindusorgani liikmete vahel⁷⁵¹.

Juriidilise isiku esindusorgani liikme õiguslikku seost juriidilise isikuga võib kvalifitseerida käsundussuhte eriliigina.⁷⁵² Erinevalt Eesti positiivsest õigusest on Saksa BGB-s expressis verbis fikseeritud, et juhatuse juhtimisülesannetele kohaldatakse käsunduslepingut reguleerivaid norme (BGB § 27 lg 1). Juhatuse liikme kohustuste esemeks on juriidilise isiku juhtimisega seotud toimingute tegemine, tagamaks juriidilise isiku eesmärgi saavutamine. Juhatuse liige peab oma kohustused juriidilise isiku ees täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (TsÜS § 35; vrd VÕS § 620 lg 1; vt ka Saksa AktG § 93 lg 1). Lisaks üldisele hoolsuskohustusele on juhatuse liikmel ka lojaalsuskohustus.⁷⁵³

Juhatuse liikme hoolsuskohustus (duty of care) on hästi välja arendatud Ameerika Ühendriikide õigussüsteemis. Äriühingu juhtorgani liige on kohustatud täitma R.M.B.C.A⁷⁵⁴ art 8.30 kohaselt oma kohustusi heas usus hoolsusega, mida tavapäraselt arukas inimene näitaks üles sarnases ametis sarnastel asjaoludel ja viisil, mis tema mõisliku arvamuse kohaselt on äriühingu parimates huvides. Oluline on, et juhatuse liige oleks äriühingu tegudest piisavalt informeeritud. Juhatuse liiget kaitsevad right to rely doctrine⁷⁵⁵, samuti business judgment ⁷⁵⁶ põhimõte.⁷⁵⁷

ÄS §-st 306 lg 2 tuleneb AS juhatuse liikmele kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nimetatud põhimõttest (nn otstarbekuse põhimõttest) peaks olema kantud AS juhatuse iga liikme tegevus. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab OÜ juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsuse kohustust ÄS-s täpsustatud ei ole. Majandusliku otstarbekuse põhimõttest lähtumise kohustust võib

749 Eesti õiguse kohaselt saavad juriidilise isiku esindusorgani liikmeks olla üksnes füüsilised isikud, Saksa ja Shveitsi õiguses avaldatud seisukohtade kohaselt ka juriidilised isikud. Juriidilise isiku võime osas olla olla juhatuse liikmeks teises juriidilises isikus vt käesoleva töö p. 3.1.2.

750 Vt esindusorgani liikide kohta lähemalt käesoleva töö p. 3.2.1.

751 Seoses juriidilise isiku ja tema esindusorgani liikmete vastutusega vt käesoleva töö p.4.2.

752 Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Juhatuse liikme käsundussuhte eripäraks on eelkõige selle tekkimine ning lõppemine organi liikmeks valimise ning organi liikme kohalt tagasikutsumise kaudu. Seda käsundussuhet võidakse detailsemalt reguleerida ka juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahel sõlmitava sellekohase lepinguga (juhatuse liikme lepinguga).

753 Lojaalsuskohustuse kohta vt lähemalt Tiivel, T. Piiratud vastutusega äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus. Juridica, 2001, nr 4, lk. 225–233.

754 Revised Model Business Corporation Act.

755 Võivad tugineda ekspertide asjatundjate arvamusele.

756 Ärilise otsuse reegel- õigus mõistlikult riskida. Juhatuse liige vastutab siis, kui pole piisavat hoolikust ülesse näidanud info kogumisel, sh teadis või pidi teadma, et info on puudulik ja ei teinud kõike endast olenevat informatsiooni saamiseks.

757 Vt Kalaus, T. Juhatuse liikmete hoolsuskohustus ja ärilise otsuse reegel üldise õiguse maades. Juridica, 2000, nr 5, lk 271–280.

TsÜS § 35 kohaselt pidada rakendatavaks kõigi äriühingu liikide suhtes. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed täitma nendele seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavalisest oodatava hoolega. Mittetulunduslike juriidiliste isikute puhul vastab majanduslikule otstarbekusele eelkõige eesmärgi saavutamisele suunatud käitumine.⁷⁵⁸

Milline on nõutava hoolsuskohustuse standard? Saksa õiguspraktikas on väljendatud seisukohta, et juhatus on hoolsuskohustuse raames kohustatud hankima juriidilise isiku jaoks eeliseid ning vältima juriidilisele isikule negatiivsete tagajärgede tekkimist⁷⁵⁹. Seda seisukohta on õiguskirjanduses teravalt kritiseeritud. Kriitika kohaselt on iga juriidilisele isikule kahju tekkimise juhtumi puhul juhatus rikkunud oma kohustusi. Samas võivad esialgu kahjulikuna näivad juhatuse otsused pikemas perspektiivis tuua juriidilisele isikule kasu.⁷⁶⁰

Saksa kohtupraktikaga sama seisukohta on põhimõtteliselt väljendanud ka Riigikohus oma 06.05.2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03⁷⁶¹. Nimetatud otsuse kohaselt võib juriidilise isiku juhatuse liiget pidada hoolsuskohustust rikkunuks juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks.

Täpsustavalt on kohtulahendis märgitud, et juhul, kui juhatuse liige täidab juriidilise isikule enamkoormava lepingulise kohustuse ühe võlausaldaja ees, kuid jätab samas juriidilise isiku vähem koormava lepingulise kohustuse teise võlausaldaja ees täitmata, on ta käitunud juriidilise isiku jaoks otstarbekal viisil, kuid samas tekitanud kahju juriidilise isiku ühele võlausaldajale. Nimetatud juhul juhatuse liikme vastutust ei järgne, sest juhatuse liikmel on kohustused üksnes juriidilise isiku ees, mitte aga võlausaldaja ees.

Võib märkida, et Riigikohus on lähtunud Saksa õiguskirjanduses tunnustatud põhimõttest, mille kohaselt kohustus ja vastutus moodustavad ühe terviku⁷⁶². Samas tuleb märkida, et juhatuse liikme otsest vastutust juriidilise isiku võlausaldaja ees ei saa pidada välistatuks juhul, kui juhatuse liige realiseerib oma käitumisega delikti terve koosseisu⁷⁶³.

VÕS § 620 lõike 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi oma teadmistele ja võimetele vastavalt käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Seega võib väita, et otstarbekal viisil käitumise põhimõte tuleneb hoolsuskohustusest. Selleks, et saaks otstarbekalt käituda, peab juhatuse liikmel olema otsuste langetamiseks piisavalt informatsiooni, mis võimaldab hinnata ja kaaluda riske.

Riskide võtmine ei tähenda hoolsuskohustuse rikkumist, kui riski oli piisavalt kaalutud ning hinnatud. Riigikohus on oma 06.05.2003.a. lahendis, samuti 02.06.2003.a.

758 Mittetulundusühingu eesmärgiks ega põhitegevusalaks ei tohi olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1).

759 BGHZ Bd. 21, S. 357; Oltmanns. M. Geschäftsleiterhaftung und unternehmerisches Ermessen. Die Buisness Judgment Rule im deutschen und im amerikanischen Recht. Dissertation. Frankfurt am Main, Bern, Brüssel, New York, Oxford, Wien, 2001, S. 214.

760 Oltmanns, S. 214.

761 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2003.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03 Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) hagi R. Raidna vastu 385 384 krooni ja 8 sendi saamiseks. – RT III 2003, 18, 173.

762 Oltmanns, S. 212.

763 Juhatuse liikme isikliku vastutuse kohta juriidilise isiku võlausaldaja ees seoses deliktilise käitumisega vt töö p. 4.2.2.

kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03⁷⁶⁴ märkinud, et otstarbeka käitumise kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab olema (1) hoolas, (2) otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning (3) ei tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Täpsem olnuks siiski paigutada hoolsuskohustuse alla otstarbekal viisil käitumise nõue, mille täitmise eelduseks on piisav informeeritus ning riskide kaalutletus. Samas on aga igati tervitatav Riigikohtu poolt seaduse tõlgendamisel juhtorgani liikme kohustuste osas täpsemate juhiste andmine, mis peaks looma alused seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks ka teiste selle probleemiga seotud kohtuvaidluste lahendamisel⁷⁶⁵.

Kuna juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelist suhet võib kvalifitseerida käsundussuhtena, siis ei saa juhatuse liikme kohustuseks pidada konkreetse tulemuse saavutamist, vaid nõutava hoolsuse ülesnäitamist kohustuste täitmisel. Samas ei ole keelatud üldkoosolekul ega nõukogul seada juhatusele kohustuslikke eesmärke juriidilise isiku majandustegevuse arendamisel. Küll aga ei ole võimalik kohaldada juhatuse liikme suhtes ilma sellekohase kokkuleppeta vastutust, kui juhatuse liige ei saavuta temale seatud eesmärki, kuid on eesmärgi täitmisel üles näidanud juhatuse liikmele omast hoolsust.

Esindusorgani liige ei vastuta mitte igasuguse tema tegevusega juriidilisele isikule tekitatud kahju eest, vaid üksnes sellise kahju eest, mille tekkimist oleks ta saanud nõutavat hoolsust üles näidates ära hoida. Saksa õiguskirjanduses on märgitud, et juhatus ei vastuta mitte juriidilise isiku ebaedu, vaid üksnes oma kohustuste rikkumise eest.⁷⁶⁶

Saksa õiguskirjanduses on juhatuse liikmete tähtsamate kohustustena nimetatud majandustegevuse planeerimise, koordineerimise ja kontrolli kohustust, samuti juhtivate töökohtade täitmise kohustust.⁷⁶⁷

Õiguslikust aspektist lasub juhatuse tegevuse raskuspunkt otsuste tegemisel. Tekib küsimus, kas halvasti tehtud otsus on parem kui otsuse tegemata jätmine. Vastutust silmas pidades ei ole sellele küsimusele võimalik üheselt vastata. Vastutus ning sellega seotud negatiivsed tagajärjed võivad kaasneda nii otsuse tegemata jätmise kui ka kaalutlemata ning juriidilisele isikule kahjuliku otsuse tegemisega. Hoolsuskohustuse piisaval määral järgimata jätmist saab juhatuse liikmele ette heita eelkõige siis, kui otsus ei ole ratsionaalselt põhjendatav või otsuse tegemise alused ei ole piisavalt kontrollitud.

Seoses esindusorgani liikmele sisesuhtest tulenevate kohustuste ja juriidilise isiku kohustuste omavahelise seosega tuleb märkida järgmist.

Juriidilise isiku ja temaga seotud füüsiliste isikute vastastikused mõjutused on kirjeldatavad alljärgnevalt: juriidilisele isikule endale on omistatud õigused ja kohustused;

õiguste teostamine ja kohustuste täitmine lasub sisemiselt pädevatel organiliikmetel;

kohustuste rikkumisel vastutab juriidiline isik oma varaga. Eelneva järeldusena võib märkida: juriidiline isik on võimeline ise teda esindavate füüsiliste isikute kaudu tehinguid

764 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2003.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03 AS Lembitu (pankrotis) hagis Mart Varjuni vastu kahju hüvitamiseks. – RT III 2003, 21, 206.

765 Saare, K. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega. Juridica 2003, nr 10, lk 676.

766 Oltmanns, S. 213.

767 Oltmanns, S. 215.

tegema, õigusi omandama ja omama, kohustusi võtma ja kandma. Õiguste ja kohustuste kandjaks on juriidiline isik, kes vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga⁷⁶⁸.

Nii Eesti kui ka Saksa õiguses kehtib põhimõte, et juriidilise isiku esindusorgani liikmed peavad oma kohustused üldjuhul täitma isiklikult. Eeltoodu vastab ühtlasi käsunduslepingu regulatsioonist tulenevale põhimõttele, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitma isiklikult (vt ka VÕS § 622; BGB § 664).

TsSÜS § 31 lg 6 kohaselt ei või juriidilise isiku organi liige temale seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks eeltoodule tuleneb TsÜS §-st 31 lg 3 piirang, mille kohaselt ei ole lubatud juriidilise isiku organi poolt oma pädevuse üleandmine muule organile või isikule. Eeltoodu tähendab TsÜS konteksti silmas pidades eelkõige asjaolu, et juhatuse liige ega ka juhatuse üle järelevalvet teostav kõrgemalseisev organ ei saa delegeerida juriidilise isiku seadusliku esindajana tegutseva organi (juhatuse) õigusi nõnele teisele sama juriidilise isiku organile ega ka kolmandale isikule. Küll aga tuleb eelnimetatud sätete konteksti silmas pidades pidada lubatavaks juhatuse liikme poolt kolmanda isiku volitamist juriidilise isiku esindamiseks konkreetses õigustoimingus. Üldvolituse andmine kolmandale isikule juriidilise isiku esindamiseks ei ühti seaduse mõttega. Ühelgi juhul ei muutu konreetse esindusõiguse saanud kolmas isik juriidilise isiku seadusjärgseks esindajaks.

Eelnimetatud piirangute mõtteks on tagada kolmandatele isikutele juriidilise isiku otsustusmehanismide läbipaistvus ning vältida juriidilise isiku enese kui ka kolmandate isikute õigustatud huve silmas pidades ettekirjutatud juhtimisstruktuuride kompetentsi juriidilise isiku sisest ümberjagamist ning tagada seeläbi suurem õiguskindlus suhetes kolmandate isikutega. Kolmandatel isikutel on reeglina raskendatud saada ülevaadet ning informatsiooni konkreetse juriidilise isiku sisesuhete ning pädevuse jaotuse kohta.

Vaieldamatult on kolmandate isikute huve silmas pidades esiplaanil asjaolu, et neil oleks kindlus juriidilise isiku seadusjärgsete esindajate identifitseerimise võimaluse ning viimaste pädevuse ulatuse osas.

Seoses juriidilise isiku sisesuhtega tekib küsimus, kas juriidilise isiku ühel organil või selle liikmel on võimalik esitada nõue juriidlise isiku teise organi või selle liikme või juriidilise isiku enese vastu⁷⁶⁹. Õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et kui sellises protsessis ka anda erandkorras kummalegi organile protsessi õigus- ja teovõime, oleks see samm siiski mõttetu, sest sellist kohtuotsust ei ole võimalik täita. Saksa õiguse kohaselt saab õiguslik vaidlus tekkida üksnes juriidilise isiku ja ja konkreetse organi liikme kui eraldi õigussubjekti vahel, kusjuures juriidilist isikut esindab kohtus esindusõigust omav juhatuse liige⁷⁷⁰. Eelnimetatud seisukoha täpsustusena tuleb lisada, et vastus küsimusele, kes on konkreetse üksiknõude puhul kostjaks, sõltub asjaolust, kas nõude ajendiks oleva organi liikme või organi käitumine on käsitletav juriidilise isiku enese käitumisena või mitte⁷⁷¹. Õigussuhe saab tekkida üksnes kas konkreesete organi liikmeks olevate füüsiliste isikute

768 Kleindiek, S. 188.

769 Nii on Saksa õiguses vaieldud selle üle, kas juriidilise isiku üks organ nt aktsiaseltsi nõukogu võib kaevata kohtusse sama juriidilise isiku teise organi, nt aktsiaseltsi juhatuse, kui juhatus ei esita nt seaduses ettenähtud ajavahemiku järel nõukogule aruannet oma tegevusest.

770 Flume, Die juristische Person, S. 406.

771 Organi liikme või liikmete käitumise lugemise kohta juriidilise isiku käitumiseks vt töö p. 3.2.1.

vahel, arvesse võtmata viimaste kuulumist juriidilise isiku organisse ning tegutsemist juriidilise isiku huvides, või organi liikme ja juriidilise isiku vahel.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et juriidilise isiku sisesuhtes on juriidilise isiku iga konkreetse organi liige käsitletav õigussuhte iseseisva poolena, kellel on juriidilise isiku suhtes õigused ja kohustused. Välissuhtes omab juriidlise isiku organitest tähendust eelkõige esindusorgan, mille liikmed on käsitletavad tehingulistes õigussuhetes juriidilise isiku seadusliku esindajana. Esindaja on iseseisev subjekt ja esindusõigussuhte osapool, kuid mitte esinduse alusel tehtava tehingu pool. Välissuhtes jääb juriidilise isiku nimel tehtava tehingu pooleks juriidiline isik, juriidilise isiku organi liikmele tehingust, mis tehakse juriidilise isiku nimel, üldjuhul õigusi ega kohustusi ei teki.

3.2.5. Juriidilise isiku organi teadmise omistamine juriidilisele isikule

Õiguspraktikas sõltub tegutsemisvõime realiseerimise kaudu tsviilõiguslike tagajärgede saabumine, sh nende liik ja ulatus sageli asjaolust, kas konkreetne isik, keda tagajärjed puudutavad, on hea- või pahauskne⁷⁷². Isiku hea- või pahahausksus sõltub aga omakorda isiku teadmisest või teadmapidamisest konkreetsetest õiguslikest või faktilistest asjaoludest.

Juriidilise isiku teadmise või teadmapidamisega seoses on küsimuseks, millist teadmist või teadmapidamist saab lugeda juriidilise isiku enese teadmiseks või teadmapidamiseks ning kuivõrd on see seotud tema organi ning viimase liikmete isikliku teadmise või teadmapidamisega.

Juriidilise isiku teadmise ja teadmapidamise küsimusest tuleb eristada juriidilise isiku tahet ja selle eristamist juriidilise isiku liikmete, samuti tema organite tahtest. Juriidiline isik omab reeglina üleindividuaalset⁷⁷³ ehk tema liikmete isiklikust tahtest eraldiseisvat tahet, va juhul kui on tegemist ühemeheühinguga. Üleindividuaalse tahte olemasolu on juriidilise isiku olemuslikuks tunnuseks ning tema isikuks tunnistamise faktiliseks eelduseks.

Juriidilise isiku tahet tema asutamise järgselt kujundavad ning realiseerivad juriidilise isiku organid või viimaste poolt volitatud isikud⁷⁷⁴.

Tuginedes töö p. 3.2 eelnevate alapunktide analüüsi tulemustele võib väita, et juriidilise isiku teadmine või teadmapidamine on seotud tema organi liikmete teadmisega või teadmapidamisega⁷⁷⁵. Lahendamist vajavaks küsimuseks on asjaolu, kas juriidilise isiku teadmine kattub tema organi ja organi liikmete teadmisega analoogselt juriidilise isiku organi ja selle liikmete käitumise lugemisega juriidilise isiku enese käitumiseks.

Ei Eesti ega Saksa positiivne õigus ei reguleeri juriidilise isiku teadmise tekke ega selle ulatusega seonduvat. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, mille kohaselt juhul, kui

772 Hea- ja pahausksuse küsimus omab tähendust seoses nt seoses omandi tekkega (AÕS § 95), tehingu tühistamisega (TsÜS § 92, 94); aegumistähtaja algusega (TsÜS § 150, 151), lepingu puudustest teadmisega (VÕS § 36), vastutusega müüdud asja puuduste eest (VÕS § 218, 220, 221).

773 Juriidilise isiku üleindividuaalse tahte osas vt käesoleva töö p. 1.2.4.

774 Juriidilise isiku tahte kujundamise osas vt töö p. 3.2.4 ning tahte väljendamise osas töö p. 3.2.3.

775 Järgnevas käsitluses on termini “teadmine” all peetud silmas nii “ teadmist” kui ka teadmapidamist”, kui tööst ei tulene otseselt teisiti.

Im Dokument ERAÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSSUBJEKTSUSE PIIRITLEMINE (Seite 144-149)