Asutamisel oleva juriidilise isiku õiguslik seisund

Asutamisel oleva juriidilise isiku senine käsitlus on kinnitanud asjaolu, et asutamisel olev juriidiline isik eksisteerib asutamis- või ühingulepingu sõlmimise ja ühingu sissekandmise vahelises staadiumis. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seaduses ettenähtud registrisse kandmisest (vt ka AktG § 41 lg 1; GmbHG § 11 lg 1). Seega arvates registrisse kandmisest saab rääkida täielikult formeerunud õigussubjektist. Samas ei fikseeri TsÜS midagi asutamisel oleva isiku õigusliku seisundi kohta. Eelnimetatud küsimusele vastuse saamiseks tuleb seega lähemalt vaadata eraõigusliku juriidilise isiku liikide kohta käivates eriseadustes fikseeritut, samuti kohtupraktikat.

Asutamisel oleva juriidilise isiku õigusliku seisundiga seoses on olulise tähendusega nimetatud moodustise õigusvõimega seonduv. Selgitamist vajab asjaolu, kas asutamisel olev juriidiline isik on õigusvõimetu, õigusvõimeline või osaliselt õigusvõimeline õiguste ja kohustuste kandja.

Eesti kohtupraktika ei ole seni tunnustanud eelühingut kui piiratud õiguskandjat. Jäigalt on senini leidnud rakendust seadusest tulenev seisukoht, mille kohaselt juriidiline isik omandab õigusvõime üksnes vastavasse registrisse kandmise hetkest. Osaliselt on seda seisukohta uue TsÜS jõustumisega veelgi tugevdatud. Arvesse võttes juriidilise isiku mõistet (TsÜS § 24), samuti seaduses eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime (TsÜS § 26 lg 2) osas märgitut, võib asuda seisukohale, asutamisel olev juriidiline isik ei oma täielikku õigusvõimet, st õigusvõimet sellises mahus nagu seda omab asutatud juriidiline isik. Samal seisukohal on ka Saksa õiguskirjandus ⁴⁷⁸.

ÄS § 520 lg 1 kohaselt peavad asutajad kasutama asutamisel oleva äriühingu nimel tegutsemisel äriühingu kavandatavat ärinime koos lisandiga “asutamisel”. Sama nõue tuleneb ka SaS §-st 10 lg 1. Kuigi nii äriühingu kui ka mittetulundusühingu registrisse kandmine on nii Eesti kui Saksa seaduste järgi obligatoorne, võib asuda seisukohale, et õiguskandja kui selline eksisteerib juba enne sissekandmist.

Õiguskandja olemasolus asutamisel oleva juriidilise isiku puhul on veendunud enamik kaasaja Saksa autoreid. Erinevused nende seisukohtade vahel seisnevad asutamisel olevale juriidilisele isikule omistatud õigusvõime mahus. Kirjanduses on võrreldud eelühingut ja valmisühingut nt embrüo ja lapsega, nuku ja liblikaga. See on kahtlemata üksnes näitlik

478 Büttner, S. 63.

võrdlus, sest juriidilise isiku tekkimine ei ole looduslik, vaid õigustehniline protsess⁴⁷⁹. Osa autoreid tunnistab eelühingute puhul üksnes osalist õigusvõimet (nt P. Ulmer, samuti B.

Grunewald). Osalise õigusvõime kontseptsiooni toetajad on enamasti ranged normativistid, kelle väidete kohaselt eelühingu kui täieliku õigussubjekti käsitlus tähendaks ühtlasi normatiivsüsteemi eitust, kuna seaduses seisab üheselt kirjas, et õigusvõime ühingute puhul tekib registrisse kandmisest⁴⁸⁰. Samas nt K. Schmidt toetab asutamise oleva juriidilise isiku osas viimase täielikku õigusvõimet⁴⁸¹. Seni ei ole õiguspraktika väljendanud seisukohta selle osas, kas ka ühe asutaja poolt asutatav ühing on eelühingu staadiumis tavalise asutamisühinguga võrdustatav. Selle osas on avaldatud erinevaid arvamusi. Hüfferi ja Ulmeri kohaselt peaks see olema de lege lata vältimatu⁴⁸². Ühemeheühingu (AS, OÜ) puhul on kahtlemata keerulisem rääkida asutamisel olevast juriidilisest isikust kui üleindividuaalsest mõjuüksusest, kuna sellise asutamisel oleva juriidilise isiku erinevat kvaliteeti oma liikmest on oluliselt raskem täheldada. Samas eksisteerib ka asutamisel oleva ühemeheühingu puhul korporatsioonile omane struktuur, mis võimaldab vähemalt formaalselt eristada asutamisel oleva juriidilise isiku liiget nimetatud juriidilise isiku tahet kujundavast ning realiseerivast juhtorganist. Seega võib ka asutamisel oleva ühemeheühingu lugeda oma seisundilt sarnaseks sellise eelühinguga, mis rajaneb liikmete paljususel.

Selleks, et anda täpsem hinnang asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime mahu osas, tuleks lähtuvalt isikute ühisuse ja juriidilise isiku õigusvõime erisuste osas tehtud järeldustest, mille kohaselt õigusvõime on korrelatsioonis organisatsiooni iseseisvuse astmest, analüüsida võrdlevalt asutamisel oleva juriidilise isiku olemust, sh struktuuri.

Tuleb märkida, et asutamisühingud on korporatiivse iseloomuga⁴⁸³. Eeltoodu on seletatav asjaoluga, et täieliku õigusvõime omandanud juriidiline isik omab sedasama organisatsioonilist struktuuri, mida omas sama juriidiline isik asutamisstaadiumis.

Sissekandmine registrisse ei muuda seejuures midagi. Korporatiivse üksuse ja õigusvõime tekkimine ei pruugi samas siiski kokku langeda⁴⁸⁴. Büttner on seiskohal, et juriidilise isiku asutajad ei tee oma sissemakseid mitte selle kavatsusega, et see muutuks nende ühiseks varaks⁴⁸⁵, vaid et varustada asutamisel olev juriidiline isik vajaliku varaga. Asutamisel oleva juriidilise isiku juhatuse liikmed ei tegutse mitte kui asutajate esindajad, vaid kui iseseisva korporatiivse üksuse organid. Nende teod on korporatiivse üksuse enese teod⁴⁸⁶. Büttner ei taha nõustuda asutamisel oleva juriidilise isiku puhul sellise õigusvõime käsitlusega, mille kohaselt nimetatud kooslus omab õigusvõimet üksnes üksikutes õigussuhetes, kuna see viiks asutamisühingu eesmärgi piiramiseni ja seega ka esindusorganite volituste piiramiseni⁴⁸⁷.

479 Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 299.

480 Ulmer, P. Zu einer neuen Theorie der juristischen Person. ZHR 1976, Nr 140, S. 69.

481 Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 1018.

482 Hüffer, U. Vorgesellschaft, Kapitalaufbringung und Drittbeziehungen bei der Einmanngründung-Rechtsfragen nach dem Entwurf der Bundesregierung zur Änderung des GmbHG. ZHR 1978, Nr 142, S.

486; Hüffer, U. Zuordnungsprobleme und Sicherung der Kapitalaufbringung bei der Einmanngründung der GmbH, ZHR 1981, Nr 145, S. 521; Ulmer, Einmanngründung der GmbH, S. 1001.

483 Eesti õiguse kohaselt on erandiks TÜ ja UÜ.

484 Büttner, S. 110.

485 Saksa keeles das Gesamthandsvermögen.

486 Büttner, S. 112.

487 Samas, S. 115.

ÄS § 246 lg 2 kohaselt peavad aktsionärid tegema oma sissemaksed aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi registrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat kuupäeva. ÄS § 247 kohaselt avavad asutajad asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel pangaarve, kuhu tasutakse rahalised sissemaksed. Asutamisel oleva juriidilise isiku pangaarvet on juriidilist isikut esindama õigustatud isikutel võimalik käsutada pärast juriidilise isiku registrisse kandmist, selle mittetoimumisel aga kohtuotsuse alusel ning otsusega määratud korras (ÄS § 520 lg 4 ja lg 5). Seega ka ÄS tunnistab enne äriregistrisse kandmist asutamisel oleva aktsiaseltsi kui õiguskandja olemasolu. Asutamisel oleva juriidilise isiku pangaarvele sissemakstud summad ei ole mitte asutamisel oleva juriidilise isiku liikmete erivara, vaid hoopis asutamisel oleva juriidilise isiku vara.

SaS § 10 lg 2 kohaselt juhul, kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse üle kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse asutatav sihtasutus kinnistusraamatusse.

Sihtasutusele raha ülekandmiseks avavad asutajad aga asutatava sihtasutuse nimel pangaarve, mida võib kasutada pärast sihtasutuse kandmist registrisse.

Seega on asutamisel olev juriidiline isik võimeline omama iseseisvat kontot, samuti loetakse eelühingut võimeliseks vastu võtma ka mitterahalisi sissemakseid. ÄS § 520 lg 2 kohaselt sõlmitakse asutatava ühinguga mitterahalise sissemakse tegemiseks kirjalik leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Üleandmise hetkest tekib asutataval äriühingul omandiõigus nimetatud esemele.

Ka Saksa õiguskirjandus tunnustab üheselt asutamisel oleva juriidilise isiku üldist vara omamise võimet. Vara kuulub eelühingule, aga mitte selle liikmetele. Liikmete tegudega õigustatakse ja kohustatakse vaid asutamisel olevat juriidilist isikut, kuid seejuures vastutavad sellise eelühingu kohustuste eest tegutsejad⁴⁸⁸. Kuna eelühing saab omada õigusi ja kohustusi, võib eelühing olla kinnistusraamatu võimeline, samuti omada võimet tsheki ja väärtpaberi valdkonnas. Asutamisel olevad juriidilised isikud on ka pärimisvõimelised. Asutamisel olev juriidiline isik omab õigust oma nime kaitsele. Nimi (firma) valtiakse eelühingu loomisel, mitte aga selle sissekandmisel⁴⁸⁹. Eriti olulise tähendusega on nime kaitse eelkõige juhul, kui juriidilise isiku ärinimi moodustatakse mitterahalise sissemaksena asutatavale juriidilisele isikule üleantavast ärinimest ja kui äri ülevõtmine toimub enne eelühingu registrisse kandmist.

Olulise edasiarenduse asutamisel oleva juriidilise isiku õigusliku seisundi osas tegi BGH oma otsusega, milles ta tunnustas asutamisel oleva GmbH kinnistusraamatuvõimet⁴⁹⁰. Eelnimetatud asjaolu eristab asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõimet ühtlasi ka seltsingu õigusvõimest. Kohus kinnitas asjaolu, et GmbH sissekandmisega kinnistusraamatusse kuulub osakapitali mitterahalise sissemaksena üle antud kinnisasi automaatselt sissekantud juriidilisele isikule, kusjuures ei ole vajalik uue kande tegemine, kuna asutamisorganisatsioon on vaid seaduse poolt ettenähtud arengustaadium selleks, et juriidiline isik saaks asutatud. BGH tunnustas oma 09.03.1981 otsusega⁴⁹¹ eelühingu võimet olla täisosanikuks. Eeltooduga on tunnustatud eelühingu võime olla õiguste kandjaks ja samuti õiguste laiaulatuslikku üleminekut sissekantud GmbH-le .

488 Tegutseja mõiste kohta vt töö p. 2.2.4.

489 Büttner, S. 120-121.

490 BGHZ Bd 45, S. 338; vt Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 300.

491 BGHZ Bd 80, S. 129; vt Samas.

Lisaks asutamisel oleva juriidilise isiku võimele olla ettevõtte kandjaks, omada iseseisvat pangakontot ja ärinime, tunnustatakse kirjanduses eelühingu võimet sõlmida võlaõiguslikke lepinguid, omandada omandiõigust vallas- ja kinnisasjadele, olla isikute- või kapitaliühingu osanikuks ja osaleda nende asutamisel, samuti osaleda poolena tsiviilprotsessis ning omada pankrotivõimet⁴⁹².

Ükski Saksa ega ka Eesti õigusakt ei seo ühingu (arvestamata tema õigussubjektsust) tekkimist registrisse kandmisega. Sissekandmisel registrisse on eelkõige konstitutiivne tähendus. Õiguskandja loetakse eksisteerivaks juba enne sissekandmist⁴⁹³. K. Schmidt on jõudnud seisukohale, et nt GmbH jaoks on tema eksistentsi ja identiteeti määravaks asjaoluks rajamine (moodustamine⁴⁹⁴), mitte aga sissekandmine registrisse⁴⁹⁵. Schmidt tunnistab asutamisel oleva GmbH osas võimet olla osanike poolt tehtavate sissemaksete vastuvõtjaks, sh mitterahalise sissemaksena kapitali sissetoodava ettevõtte kandjaks, mis omakorda eeldab asutamisel oleva GmbH tunnistamist teovõimelise, vastutusvõimelise ja pankrotivõimelisena, samuti protsessivõimelisena menetluses, mis puudutab tema registreerimist⁴⁹⁶. Õiguskandjast saab seega rääkida arvates asutamisel oleva juriidilise isiku tekkimisest kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni.

Sarnaselt seltsingu õigusliku seisundi analüüsile tekib ka asutamisel oleva juriidilise isiku puhul küsimus, kas asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime maht on sarnane registrisse kantud juriidilise isiku õigusvõime mahuga. Saksa õiguskirjandus on kohtupraktikale tuginedes, mis on tunnustanud asutamisel oleva juriidilise isiku võimet konkreetsete üksikõiguste omamise osas, asunud valdavalt seisukohale, et asutamisel olev juriidiline isik ei oma täielikku õigusvõimet⁴⁹⁷.

Kriitiliselt tuleb suhtuda Eesti senisesse kohtupraktikasse asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime tunnustamise osas. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2000.a. kohtuotsuse⁴⁹⁸ kohaselt olid vastulause esitajad kui asjast huvitatud isikud sõlminud PBP Halduse OÜ asutamiseks asutamislepingu. Enne nimetatud osaühingu registrisse kandmist võttis asutamisel olev osaühing vastu asutamisotsuse PBP Meelelahutuse OÜ asutamiseks.

Kohtunikuabi keeldus tegema otsust PBP Meelelahutuse OÜ kandmiseks äriregistrisse põhjusel, et asutamisel olev äriühing ei saa asutada teist juriidilist isikut. Nii Tallinna Linnakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus jätsid kaebajate poolt esitatud vastulause rahuldamata. Kohtud märkisid, et ÄS § 2 lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest. Kohtud jätsid tähelepanuta kaebajate viite vana TsÜS §-le 37 lg 2, mille kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seaduses ettenähtud registrisse kandmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtute arvates ei ole üheski Eesti Vabariigi seaduses sätestatud eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimist enne vastavasse registrisse kandmist.

492 Samas, S. 300.

493 Vt nimetatud väite osas lähemalt käesoleva töö p. 2.2.3.

494 Saksa keeles “die Errichtung”.

495 Schmidt, K. Vorgesellschaft als Unternehmerin und als Komplementärin. NJW 1981, S. 1345; Schmidt.

Gesellschaftsrecht., S. 299, 1016.

496 Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 1017-1018.

497 Kraft, Kreutz, S. 44; Grunewald, Gesellschaftsrecht, S. 240.

498 Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2000.a. kohtuotsuse Tsiviilasi nr II-2-627-00 M. Reintami, A. Lukini ja P.

Kala vastulauses kohtunikuabi 04.11.1999.a. kandeotsusele.

Eelnimetatud seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Kohtud ei ole õigusnormide mõtte avamisel kasutanud süstemaatilist ega ka teleoloogilist tõlgendamismetoodit ning on lähtunud seevastu kitsalt seadusetähest, ilma seaduse mõtet arvesse võtmata. Ainuüksi grammatilis-loogilise tõlgendamismeetodite abil ei ole võimalik seadusandja poolt õigusnormis fikseeritud mõtte (normi eesmärgi) avamine. Eeltoodu puudutab eelkõige asutamisel oleva ühingu ning õigusvõime instituudi vahelise seose ebaõiget äratundmist, mis kokkuvõtes on viinud problemaatilise kohtulahendini. Arvesse võttes nii otsuse tegemise ajal kehtinud TsÜS-s kui ka ÄS-s fikseeritut, ei saa nõustuda järeldusega, nagu oleks asutamisel olev juriidiline isik õigusvõimet mitteomav kooslus. Kuigi on problemaatiline väita, et asutamisel olev juriidiline isik omaks täielikku õigusvõimet, on osaline õigusvõime seaduse regulatsioonist selgelt äratuntav. Samuti tuleb märkida, et asutamisel olev juriidiline isik on oma sisemiselt struktuurilt (ülesehituselt) identne valmis juriidilise isikuga.

Kuni 1956 Saksa Liidukohtu otsusteni vastas valitseva arvamuse kohaselt asutamisel olev AG ja GmbH seltsingule, mida nimetatud ajal käsitleti õigusvõimet mitteomava kooslusena⁴⁹⁹. 19. sajandil eitas Saksa seadusandja asutamisel oleva juriidilise isiku võimet võtta osa õiguskäibest. Eeltoodu tulenes soovist kaitsta õiguskäivet. Nimetatud eesmärki püüti tagada ühelt poolt asutamisel rakendatava loasüsteemiga ning teiselt poolt eelkoormamiskeeluga. Viimatinimetatud põhimõte tähendas seda, et juriidilise isiku vara pidi olema sissekandmise ajahetkel täielikult olemas. Aktsepteeriti üksnes asutamiseks vajalike kulutuste tegemist⁵⁰⁰.

Saksa Liidukohus on oma lahendis⁵⁰¹ märkinud, et ühistu (die eingetragene Genossenschaft) põhikirja kinnitamisega ei teki ei seltsingut ega ka mitteõigusvõimelist ühingut. Asutamisel olev õigusvõimeline ühistu on arenguaste registreeritud ühistu tekkimisel ja seega allub nendele normidele, mis sissekantud ühistut puudutavad, välja arvatud need normid, mis eeldavad ühingu õigusvõimet ning spetsiaalsed asutamist puudutavad normid. Liidukohus on eeltoodu peamise argumendina nimetanud just asutajate tahet. Asutamisel oleva GmbH osas on Liidukohus asunud oma otsuses⁵⁰² seisukohale, et asutamisel oleva GmbH puhul on tegemist organisatsiooniga, mis allub eriõigusele, mis koosneb seaduses ja põhikirjas märgitud asutamisnormidest ja õigusvõimelise GmbH suhtes kehtivatest normidest niivõrd, kuivõrd need ei eelda sissekandmist. Büttner on märkinud, et õiguskirjanduses võeti need seisukohad hästi vastu. Büttner on kokkuvõttes väljendanud seisukohta, et eelühing erineb asutatud juriidilisest isikust üksnes täieliku õigusvõime puudumise poolest⁵⁰³.

Kaasaja Saksa kohtupraktika seisukoha järgi on asutamisel olev juriidiline isik societas sui generis, millel puudub juriidilise isiku staatus ning täielik õigusvõime, kuid mille suhtes on kohaldatavad vastavat liiki juriidilise isiku kohta käivad normid niivõrd, kuivõrd need ei

499 Vt ka Büttner, S. 66. Asutamisel olevat isiku on seltsinguna kvalifitseerinud ka mõned hilisemad autorid, nt Hennecke, B. Das Sondervermögen der Gesamthand. Berlin, 1976.

500 Schmidt, Gesellschaftsrecht, S. 300. Eelkoormamiskeelu osas vt töö p. 2.2.4.

501 BGHZ Bd 20, S. 281; vt Büttner, S. 69.

502 BGHZ Bd 21, S. 242, vt Samas, S. 70.

503 Samas, S. 69-70.

eelda oma sisust tulenevalt sissekandmist⁵⁰⁴. Samas on Saksa kohtupraktika väljendanud seisukohta, et asutamisel oleva juriidilise isiku juhatuse esindusvõime ei ole piiratud eelühingu asutamiseesmärgiga⁵⁰⁵. Asutud on seisukohale, et juhatuse liikme tegevus väljaspool eelühingu eesmärki eeldab kõigi asutajate poolset volitust, välja arvatud juhul kui on tegemist mitterahalise sissemaksega asutamisega⁵⁰⁶. Asjaolu, et asutamisel oleva juriidilise isiku juhatuse liikme esindusõigus nimetatud üksuse nimel tegutsemisel on sisuliselt ilma piiranguteta, viitab ühtlasi ka asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime sarnasusele registrisse kantud juriidilise isiku omaga⁵⁰⁷. Osa Saksa autoreid on siiski seisukohal, et asutamisel olev juriidiline isik ning registreeritud juriidiline isik erinevad teineteisest nii õigusvõime kui ka eesmärgi poolest⁵⁰⁸.

Kuigi nii Eesti kui ka Saksa õiguse kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik täieliku õigusvõime registrisse kandmisest, tuleks asutamisel oleva eraõigusliku juriidilise isiku õiguslikku regulatsiooni viia sisse põhimõtteline muudatus, mille kohaselt tunnistataks asutamisel olevat juriidilist isikut teatud õiguste ja kohustuste kandjana ehk piiratud õigusvõimega õigussubjektina. Muudatuse sisuna tuleks fikseerida, et asutamisel olev juriidiline isik võib arvates asutajate vahel asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest omada õigusi ning kanda kohustusi, mille omamine ei ole vastuolus asutamisel oleva juriidilise isiku eesmärgiga. Asutamisel oleva juriidilise isiku eesmärgiga vastavuses olevaks tuleb lugeda nii tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku asutamiseks ja juriidilise isiku põhikirjalise tegevuse käivitamiseks (eelkõige ruumide üür, põhi- ja käibevara soetamine, hankelepingute sõlmimine jms), samuti tehinguid, mis on vajalikud tulevasele juriidilisele isikule kahju tekitamise vältimiseks (nt tehingud, mis on vajalikud mitterahalise sissemaksena asutamisel olevale juriidilisele isikule üle antud ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks). Seega asutamisel oleva juriidilise isiku eesmärki ei tohi samastada ega piirata üksnes juriidilise isiku registrisse kandmiseks vajalike toimingutega.

Eelnimetatud muudatuse tegemine aitaks tuua selgust praegusesse ebaselgesse olukorda, kus ühelt poolt seadusandja annab üksikutes õigusnormides asutamisel olevale juriidilisele isikule teatud õigused, kuid õigussubjektina expressis verbis viimast ei tunnusta. Selge ja üheselt mõistetava asutamisel oleva juriidilise isiku õigusliku seisundi reguleerimise puudumine on põhjustanud probleeme ka kohtutele õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel asutamisel olevate juriidiliste isikutega seotud kaasuste lahendamisel.

Asutamisel olev juriidiline isik omab seega piiratud õigusvõimet. Samas ei ole asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime seadusandja poolt tunnustatud üldpõhimõttena, mistõttu on problemaatiline nimetatud õigusvõimet lugeda sarnaseks juriidilise isiku omaga.

Asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime on leidnud tunnustust osaliselt seaduse üksikute sätete kaudu, osaliselt aga õiguspraktika toel. Arvesse võttes asutamisel oleva juriidilise isiku eesmärki ning temale pandud ülesandeid, võib asuda seisukohale, et

504 BGHZ Bd. 80, S. 212; Bd. 117, S. 323; vt Münchener Kommentar- Reuter, § 21, 22, Rn 86; Kraft, Kreutz, S. 44.

505 BGHZ Bd 80, S. 129. Vt Schmidt, K. Ultra- vires -Doktrin: tot oder lebendig? Bemerkungen zur Organvertretungsmacht. AcP 1984, Nr 184, S. 538.

506 Vt Ulmer, P. Abschied vom Vorbelastungsverbot der GmbH. ZGR 1981, Nr 4, S. 596.

507 Asutamisel oleva juriidilise isiku teovõime osas vt lähemalt käesoleva töö p. 2.2.4.

508 Eisenhardt, U. Gesellschaftsrecht. 10. Auflage. München, 2002, S. 387.

nimetatud staadiumis juriidilise isikuga iga üksiktoimingu tegemisel tuleb kontrollida tema õigusvõime ulatust, registrisse kantud juriidilise isiku puhul on võimalik aga eeldada temal täieliku õigusvõime olemasolu. Eeltoodu on ka peamiseks sisuliseks erinevuseks asutamisel oleva ja registrisse kantud juriidilise isiku õigusliku seisundi vahel. Asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõimet ei piira erinevalt seltsingust tema struktuur, mis on sarnane registrisse kantud juriidilise isiku omale⁵⁰⁹. Asutamisel olev juriidiline isik on sarnaselt registrisse kantud juriidilisele isikule käsitetav üleindividuaalse tahte kandjana.

Põhjusel, et asutamisel oleva juriidilise isiku strktuuri ja muude tingimuste osas õigusaktidega kehtestatud nõudeid ei ole vastavalt normatiivteooria põhimõttele kontrollitud, samuti ei ole tagatud kolmandatele isikutele võimalust kontrollida asutajatest sõltumatult asutamisel oleva juriidilise isiku õiguslikku seisundit, siis ei saa lugeda ka põhjendatuks asutamisel oleva juriidilise isiku vaba osalemist õiguskäibes. Asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime lugemine võrdseks registrisse kantud juriidilise isiku õigusvõimega vähendaks ühtlasi survet asutajatele, viia lõpuni juriidilise isiku asutamine.

Eeltoodu ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. Samas tuleb märkida, et asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime erisuste määratlemine omab eelkõige teoreetilist tähendust, kuna isegi juhul, kui asutamisel oleva juriidilise isiku nimel tehakse tehing, mis ületab viimase õigusvõimet, ei välista see nimetatud tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekut registrisse kantud juriidilisele isikule sellekohase eraldi ülevõtmisprotseduuri (heakskiidu) kaudu⁵¹⁰. Kuni vastava heaksiidu andmiseni tuleb lugeda vastav tehing hõljuvalt kehtetuks.

Eeltoodut arvesse võttes võib nõustuda väitega, et asutamisel oleva juriidilise isiku puhul on tegemist erilise ühingu vormiga ehk ühinguga sui generis. Eeltoodu viitab ühtlasi asjaolule, et õigusvõime poolest sarnaneb asutamisel olev juriidiline isik suurel määral tema hilisema arenguvormi – registreeritud juriidilise isikuga.

Im Dokument ERAÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSSUBJEKTSUSE PIIRITLEMINE (Seite 91-97)