Ühepoolse avatuse probleemid

Eesti nagu ka kogu Balti regioon oma kaheksa miljonise rahvas­

tikuga ja suhteliselt madala sissetulekutasemega on enamikule toodetele liiga väike turg, et meelitada suuremaid tootmisinvestee­

ringuid. Suuremate investeeringute asukohana võib Baltikum vaat­

luse alla tulla ainult juhul, kui on tagatud vaba juurdepääs välis­

maistele turgudele, s.t. maailmamajanduse avatuse korral Balti regioonile. Selles valdkonnas on olukord lähemal viiel aastal veel ebaselge. Pikemas perspektiivis on Eestile lahenduseks integreeru­

mine Euroopa Liiduga, kuid selle tingimuste (sealhulgas integree­

rumise etappide sisu, järjestuse, ajalise kestuse jms.) üle läbi­

rääkimised alles algavad. Lähima viie aasta konkurentsistrateegiat kujundades tuleb arvestada, et Eesti on kindlasti EL (siseturu) piiridest väljaspool.

Maailma avatus Eestile on iseseisvuse ajal oluliselt kasvanud, kuigi protsess on kulgenud vastuoluliselt. Eestile äärmiselt tähtis Venemaa turg on Eesti kaupadele varasemast suletum. Samal ajal on aga suurel määral avanenud arenenud tööstusriikide ja arengu­

maade turud, mis NL ajal olid täielikult Moskva keskvõimude kontrolli all. Siiski valitseb maailmamajanduses mitmel alal pro-tektsionistlik kaubanduspoliitika ja osa turge on välismaa kau­

padele täielikult või osaliselt suletud. Sellega peab iga riik oma avatusepoliitikat kujundades arvestama.

Avatusepoliitikal on ühe riigi seisukohalt vaadatuna väliskesk­

konna tingimustega määratud optimaalne tase⁵, mille ületamine

5 Rahvusvahelise kaubanduse teooria kohaselt saavutatakse summaarse heaolu maksimaalne tase absoluutse avatuse korral — kumbki kaubandus­

partner ei kasuta mingeid kaubandusbarjääre. Kaubandusbarjääride keh­

testamine ühe partneri poolt vähendab üldist heaolu, kuid lisaks sellele jaotab ülejäänud heaolu lühiajaliselt ümber barjääre rakendava partneri kasuks. Lühiajaliselt ja pikaajaliselt tasakaalustatud (optimaalse) heaolu-taseme saavutamiseks peab diskrimineeritud partner omapoolse majandus­

poliitikaga konkurentsitingimused võrdsustama.

126 U. Varblane, J. Reiljan, J. Sepp, К. Andresson

kahjustab riigi huve. Ühepoolne avatus⁶ on ainult poolik avatus ja toob välismajandussuhete tasakaalustamatuse tõttu riigile otsest majanduslikku kahju tema konkurentsivõime õigustamatu alanda­

mise teel.

Eesti on oma majanduse täielikult avanud, kuid Eesti majandus ei ole siiski avatud, sest Eesti peamised kaubanduspartnerid on kaitsetollidega ja muude kaubandusbarjääridega sulgenud Eesti tootjatele mitmed tähtsad turud. Venemaa diskrimineerib topelt-tollimääradega kogu Eesti majandust, võrreldes teiste riikidega. EL kaitsetollid ja tootmis- ning ekspordisubsiidiumid diskrimineerivad Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstust (SITC järgi kaubagrupid 1-24), võrreldes EL riikidega ja teiste majandusharudega Eestis.

Eesti põllumajandus areneb tingimustes, kus tal ei ole oluliste välisturgude suletuse tõttu võimalik sisuliselt oma tootmis- ja eks-pordipotentsiaali rakendada. Arenenud tööstusriigid (OECD liik­

med), eriti Euroopa Liit, on sulgenud just need turud, kus välis-konkurendid (sealhulgas Eesti tootjad) on konkurentsivõimelise­

mad. Suletud on turud valdkondades, kus madalama arengutase­

mega riikidel (sealhulgas Eestil) on märkimisväärne osa ekspordi-potentsiaalist. Olukorra muudab ohtlikuks veel asjaolu, et välis­

majanduslikust diskrimineerimisest tulenev kahju ei jaotu majan­

dusele ja rahvale ühtlaselt. Diskrimineerimisest tuleneva kahju kannavad põllumajanduslikud maapiirkonnad, millega kahjustub Eesti regionaalne areng.

Maailma ei saa pidada Eesti suhtes avatuks ka siis, kui sealt lähtuvad Eesti siseturule majandustingimuste poliitilistest moonu­

tustest tingitud kahjulikud mõjud. Riikide majanduste pikaajalise stabiilse avatuse eelduseks on konkurentsitingimuste võrdsus. Kui mõni riik rikub oma majanduspoliitikaga konkurentsitingimuste võrdsuse nõuet, siis tähendab see sisuliselt avatud majanduse vastu suunatud poliitikat. Eestil on selles valdkonnas peamised prob­

leemid avanemisel lääne suunas. Lisaks oma turgude sulgemisele

6 Ühepoolne avatus on olukord, kus riik sallib oma tootjate diskrimi­

neerimist adekvaatseid (konkurentsitingimusi võrdsustavaid) vastumeet­

meid rakendamata.

Eesti põllumajandussaadustele ja toiduainetööstuse toodangule tungivad Euroopa Liidu firmad riiklikke tootmis- ja ekspordi-subsiidiume kasutades samade toodetega Eesti turule. Subsii­

diumide tõttu osutub suuremate kuludega valmistatud EL-st pärit toodang konkurentsivõimelisemaks sama kvaliteediga odavalt too­

detud Eesti saadustest.⁷ See on otsene majanduse avatuse ja vaba­

kaubanduse põhimõtete rikkumine, millele Eesti riik peab oma huvidest lähtuvalt reageerima adekvaatsete konkurentsitingimusi võrdsustavate meetmetega (eelkõige tasakaalutollidega).

On selge, et Euroopa Liit ei kavatse meie ühepoolsele avatusele samaga vastata ja sõlmitud vabakaubanduslepingust hoolimata ei ava EL oma turgu Eesti toiduainetele. Selliste objektiivsete tingi­

mustega silmitsi seistes tuleb ka Eestil oma tootjaid diskriminee­

riva absoluutse avatuse poliitika vastavust riigi huvidele hoolikalt kontrollida. Avatus on siiski ainult vahend majanduse konkurentsi­

võime ja rahva heaolu kindlustamiseks, aga mitte eesmärk omaette.

Läti ja Leedu kehtestasid põllumajandustoodangule ja toiduaine­

tele tollid, et vastavaid majandusharusid EL kõlvatu konkurentsi vastu kaitsta. Eesti puhul tuleb siiski arvestada, et rahareformi järel oli kogu majandus monetaarse kaitse all. Rahareformi käigus toimus Eesti krooni (EEK) ligikaudu 50%-line devalveerimine, mis oli mõjus abinõu impordi tõkestamisel ja ekspordi toetamisel.

Devalveerimisel on aga ainult lühiajaline mõjuja 1994. aasta algu­

seks oli see praktiliselt haihtunud.

Maailmamajanduses on kogetud ka seda, et kaubandusbarjää­

ride puudumine võib vähendada regiooni atraktiivsust välisinves­

teerijate silmis. Seda juhul, kui otseinvesteeringute eesmärgiks on kaubandusbarjääride ületamine turu enda kätte haaramisel — mil­

leks kanda otseinvesteeringutega seotud kulusid ja riske, kui oma toodangu saab välismaistest tootmisüksustest vabalt sellesse riiki saata. Väikese turumahu tõttu sellel aspektil enamikus

valdkonda-7 1995. a. oli Eestis toodetud nisu hind 73%; veiseliha hind 38%; sea­

liha hind 88,6% ja piima hind 47% EL keskmisest hinnast. Maa-arengu põhimõtted on ikka veel arutamisjärgus ning nende põhimõtete sõnas­

tamise eest ei vastuta ükski ministeerium (vt. Agenda 2000, lk. 62).

128 U. Varblane, J. Reiljan, J. Sepp, К. Andresson

des (kus optimaalse suurusega ettevõtte toodangu maht on siseturu mahust suurem) Eestis siiski tähtsust ei ole. Eesti ettevõtjate Vene­

maale investeerimise peapõhjusena tuuakse aga esile just Venemaa kaubandusbarjääride ületamise vajadus.

Kaubandusbarjääride positiivse mõjuga võib arvestada eelkõige majandusharudes, kus siseturu tarbeks annab toodangut normaalse konkurentsi tagamiseks piisav hulk ettevõtteid. Ka sellest aspektist vaadatuna tuleb Eestis huvipakkuvaks tunnistada just põllumajan­

dus⁸. Välisturgude suletuse ja sealt lähtuva kõlvatu konkurentsi tõttu on põllumajandussektor kaotanud Eestis viimasel viiel aastal aga arenguperspektiivi ja investorite huvi. Eestis pole mõtet riik­

liku toetuseta toota, kui toodetut välisturule viia ei saa ja ka siseturul tuleb konkureerida välisriikide subsideeritud toodanguga.

Arenenud tööstusriikide poolt arengumaade vastu kehtestatud kaubandustõkked ja neist lähtuv kõlvatu konkurents tabavad valu­

salt ka Eestit, moonutavad meie majanduse struktuuri, vähendavad konkurentsivõimet ja ohustavad sotsiaal-majanduslikku arengut.

Seega kujundavad arenenud tööstusriikide majanduspoliitilised otsused lähematel aastatel oluliselt Eesti majanduse konkurentsi­

võimet (heaolu).

Välismajandusbarjääride tähtsust investeerimiskliima paranda­

misel iseloomustab asjaolu, et need püstitati taasiseseisvunud Eestis sageli välispartnerite nõudmisel, kes püüavad riigivõimu abil tagada endale mingis regioonis monopoolse seisundi abil ohutut inves­

teerimiskliimat. Nii saavutas Eesti-Rootsi ühisettevõte Eesti Tele­ kom Eesti valitsusega 1992. a. sõlmitud lepingus tingimuse, et vähe­

malt kaheksaks aastaks (võimalik pikendada 14 aastaks) suletakse Eesti telekommunikatsiooniturg konkurentide ees. Kuivõrd nii Eesti majandusseadustikus kui ka lepingus puuduvad mehhanismid, mis võimaldaksid monopoolses seisundis oleva ettevõtte kulusid ja kasumeid (ning järelikult ka hindu) tõhusalt kontrollida, siis on

Eesti toiduainetööstus kannatab samuti diskrimineerimise all, kuid neil on selle mõju võimalik tasakaalustada subsideeritud põllumajandus­

saaduste impordiga ja kvaasimonopoolse seisundiga siseturult toorainet kokku ostes.

telekommunikatsiooni valdkonnas antud võimalus kehtestada mono­

poolseid hindu ning saada monopoolseid kasumeid. Reaalselt tegi välispartner sellistes tingimustes Eestisse ainult alginvesteeringu.

Peamiseks investeeringute allikaks said tarbijalt monopoolsete hindadega väljapigistatud vahendid. 1997. a. Ilja III kvartalis olid transpordi-, laomajandus- ja sidesektor kujunenud juba kapitali väljavedajaks (Eesti maksebilanss. 1997, III kvartal, lk. 19).

Sama skeemi kohaselt monopoliseeriti Tallinna-Stockholmi laevaliiklus. Monopoliseerida soovitakse ka Eesti elektrienergia-turg (erastades mõlemad suured soojuselektrijaamad konkurentsi-majanduse printsiipe eiravalt ühele ja samale firmale). On enam kui kummaline, et Eesti valitsus suure sisemise konkurentsiga valdkondades (põllumajandus) koguni soosib kõlvatut väliskonku-rentsi, aga monopoliseeritud harudes (telekommunikatsioon, trans­

port, energiamajandus) rikub pidevalt reklaamitud turgude avatuse põhimõtteid.

Eesti jaoks on elulise tähtsusega taastada avatus (normalisee­

rida majandussuhted) ida suunas. Idas asuvad Eestis paiknevate ettevõtete jaoks tähtsad tooraine hankimise ja toodangu pakkumise turud. Siin tuleb positiivselt märkida kõiki majandusharusid hõl­

mava vabakaubanduse arendamist Ukraina, Leedu ja Lätiga. Eesti konkurentsivõimet iseloomustab kõige paremini asjaolu, et nende riikidega on Eesti kaubandusbilanss positiivne.

Kahjuks ei ole Venemaa veel leidnud stabiilset teed demokraa­

tia ja turumajanduse arendamiseks. Venemaa püüab oma mõju Balti regioonis kõigiti tagasi võita. Eestit karistatakse aga veel eraldi topelttollidega, sest Eesti ajab sageli demonstratiivselt Venemaad ärritavat poliitikat. Topelttollide tõttu kaotavad Eesti kaubad konkurentsivõime ka Kesk-Euroopa konkurentidega võrrel­

des ja väheneb oluliselt ka Eesti atraktiivsus Vene turule tootva ettevõtluse asukohana.

Venemaa turu avanemist Eestile segavad veel mitmed ideoloo­

gilistest põhjustest tulenevad moonutused Venemaa majandus­

poliitikas. Venemaal püütakse ikka veel säilitada tähtsate toor­

ainete, energiakandjate ja toiduainete üle riiklikku hinnakontrolli ja hindu riiklike subsiidiumidega madalal hoida. Riiklikult subsi­

9

130 U. Varblane, J. Reiljan, J. Sepp, К. Andresson

deeritud kaupade müüki välismaale käsitlevad Vene poliitikud kui rahvusliku rikkuse röövimist, sest subsiidiumid olid ette nähtud ainult sisemaisele tarbijale. Subsideeritud kaupade väljaveole püü­

takse seada tõkkeid, mis oluliselt segavad väliskaubandussuhete normaalset kujunemist vastavalt turumajanduse põhimõtetele.

Ühelt poolt on raskendatud tooraine ja energiakandjate hankimine idaturult. Teised tooted muudavad aga subsiidiumid Venemaa sise­

turul kunstlikult odavamaks, mis takistab analoogse kauba eksporti Eestist või hakkavad need kaubad koguni Eesti turule tungima ja siinseid tootjaid ahistama. Piir turu- ja riigimajanduse vahel, nagu Eesti piiri Venemaaga mõnes valdkonnas iseloomustada tuleks, ei saa ülal toodud asjaolude tõttu põhimõtteliselt piisavalt avatud olla. Venemaa turu avanemine turumajandusriikidele sõltub otse­

selt tema turumajandusreformide edukusest.

Vene poliitikutel on juba psühholoogiliselt raske käsitleda Balti riike, sealhulgas Eestit, Venemaa iseseisvate võrdõiguslike partne­

ritena. Suurvenelik mõtlemisviis, mida Balti riikide vastaste propa-gandarünnakutega massimeediumides pidevalt üles köetakse, koormab väga Eesti majandussuhete arengut Venemaaga. Vene­

maa riigiasutuste käitumine ei ole sellistes tingimustes prognoo­

sitav ja kätkeb suurt riisikot. Vene turu avanemine Eestile sõltub otseselt demokraatliku ühiskonnakorralduse arengust Venemaal.

Selles tundub aga olevat kõik veel lahtine.

Maailma avatus riigi (regiooni) suhtes on peamine eeldus, et riik saaks ennast globaalses plaanis üldse ettevõtluse asukohana esile tõsta ja arendada. Eesti majanduspoliitikas on välismaa avatuse aspekt senini ainult poolikute lahendusteni jõudnud. Eesti käsitlemisel ettevõtluse asukohana on välisturgude avatus aga pea­

mine— Eesti kaotas oma väärtuse ettevõtluse asukohana oku­

patsioonist tingitud isolatsiooni tõttu ja võib selle tagasi võita ainult maailma avanemisega Eesti majandusele.

3.2.2. Kaubanduspartnerite protektsionism ja

Im Dokument KONKURENTSIVÕIME MAJANDUSE (Seite 125-131)