Mereväearst Carlos Otto Rosenbergeri stipendium

kreisiarst Justus Schrammi lühiajalisest kirjavahetusest 1867–1868 selgub, et 22. augustil 1868 kinnitas Venemaa Siseministeerium salanõunik doktor Carlos (Karl) Otto Rosenbergeri mälestusstipendiumi põhikirja, stipendiumi Tartu üli-kooli arstiteaduskonna üliõpilastele.⁷²¹

Carlos (Karl) Otto Rosenberger,⁷²² Tartu ülikooli läti keele lektor Benjamin Gottfried Rosenbergeri⁷²³ poeg õppis Tartu kubermangugümnaasiumis koos tulevaste Tartu ülikooli akadeemiliste isikute Emil Andersi, Carl Christiani ja Carl Senffiga.⁷²⁴

Rosenberger jätkas õpinguid Tartu ülikooli arstiteaduskonnas 1824, mille lõpetas 1829 meditsiinidoktori astmega. Paralleelselt doktorieksamiteks val-mistumisega asus kirjutama dissertatsiooni „De febri puerperali”, mis jäi aga kaitsmata. Veel samal aastal asus ta teenima Mustamere laevastikus II eskaadri ülemarstina ning jõudis osaleda Vene-Türgi sõjas. Kuni 1836 kulges teenistus peaarstina Nikolajevi merehospidalis. Siis küpses otsus siirduda välismaale, leidmaks võimalusi teaduslikuks tööks. Saksamaal ja Prantsusmaal püüdis Rosenberger soetada kontakte sealsetes ülikoolides. 1838. aastal saabus ta tagasi

720 Alljärgnev on seniste uurimistulemuste alusel tagasihoidlik lisa seni avaldatud käsit-lustele arstiteaduskonna ajaloost.

721 EAA. 402-4-933. L.7–8; 402-9-366. L. 1–1p.

722 Carlos Otto Rosenberger (24.12.1806 ( 5.01.1807) Tartu- 17 (29) 12. 1866 Peter-buri), med 1824–1829, drmed.

723 Otto Benjamin Gottfried (von) Rosenberger (1767–1847?) oli pärit Kuramaalt, alus-tas 1787. aastal teoloogiaõpingutega Halles, jätkas 1790 Jenas. Tartu ülikooli läti keele lektori ameti kõrval pidas koolidirektori ametit, jõudis teenistusastmel kolleegiumi-nõunikuks, teenis välja Püha Anna III klassi ordeni. Avaldas uurimusi läti keele alalt.

Tema abikaasa ja Carlos Rosenbergeri ema oli Liivimaal tuntud luuletaja Karl Peterseni õde.

724 Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums 1804 bis 1879. Dorpat 1879.

Liivimaale (ilmselt Tartusse), siit aga lahkus arstikohta leidmata peagi, Oren-burgi. Venemaal töötas Rosenberger algul kroonuapteegi juhatajana, õige pea määrati sealse sõjaväeringkonna meditsiiniinspektoriks. Orenburgis veedetud aastad olid Rosenbergeri jaoks mitmeti tähenduslikud ja kujunesid teaduslike huvide süvendamise aastaiks.⁷²⁵

1850. aastate algul avanes võimalus asuda taas mereväe teenistusse. Krimmi sõja ajal korraldas drmed Rosenberger välihospidalide desinfitseerimist.

Teenete eest nimetati Rosenberger kõrgetesse riigiametitesse – mereminis-teeriumi meditsiiniteenistuse ülemaks ja ühtlasi mereväe peastaabi arstiks.

Rosenberger kulutas palju energiat vene mereväe õiguslike ja majandus-probleemide lahendamiseks, madruste elu parendamiseks. Eesti meditsiini-ajaloolase Viktor Kalnini (1929–1992) hinnangul oli Rosenberger Venemaa meremeditsiini rajaja.⁷²⁶

Rosenbergerilt pärineb vene mereväearstide teadusliku ühingu asutamisidee;

1849–1856 tegutses ta Peterburi Arstide Ühingu sekretärina ja hiljem valiti selle ühingu presidendiks. Rosenberger kuulus Peterburi saksa arstide seltsi liikmes-konda.⁷²⁷ Rosenbergeri emotsionaalsete reisikirjalduste põhjal pidas Stieda teda andekaks kirjanikuks ja luuletajaks. Selle olla Rosenberger pärinud emapoolselt onult Kārlis Pētersensilt (Karl Petersen), kelle elu- ja loometeest avaldas ta isegi ülevaateartikli.⁷²⁸

Carlos Rosenbergeri stipendiumi asutamiskuupäevaks võib lugeda ka 19. juulit 1867, mil tehti teatavaks tema testamendi avanemisel selgunud vastav tahteavaldus.⁷²⁹

31. oktoobril 1867 kinnitas stipendiumi õpperingkonna kuraator krahv Keyserling. Rosenbergeri stipendiumi kassaraaamat näitab stipendiumikapitali väärtpaberite summaks 5800 rubla. Eeltoodust lähtudes, siis stipendiumi asuta-mise mõte sai teoks juba 1866. aasta juulis Carlos Rosenbergeri annetusega.⁷³⁰

725 Allgemeine Deutsche Biographie 29. köites kirjutas endine Tartu ülikooli anatoomiaprofessor Ludwig Stieda (Christian Hermann Ludwig Stieda kohta vt.

lähemalt:MAIE TOOMSALU: Lk. 52–63), et Orenbrugi päevil pidas doktor Rosenberger teaduskirjavahetust mitme Tartu ülikooli vilistlasega, teiste hulgas arstist lingvisti Vladimir Daliga. Loodushuvilisena sooritas Rosenberger pikki rännakuid ümbrus-konnas. Eriti huvitus Rosenberger vanadest akveduktidest (aastaid hiljem avaldas isegi ülevaate Konstantinoopoli (İstanbuli) veejuhtmest, 1883). Orenbrugis tunti teda kui kindlakäelist kirurgi. Peterburis juhatas Rosenberger naiste veneroloogia hospidali ning oli ühtlasi riigi politseivalitsuse juures asuva prostitutsiooni vastase võitluse komisjoni liikmena juhatas seal meditsiinilise järelvalve komisjoni.

726 KALNIN, VIKTOR: Tartust pärinev nimekas mereväearst. – 100 aastat C.

Rosen-bergeri surmast. – Edasi 29.12.1966, nr. 304.

727 Samas.

728 Samas.

729 EAA. 402-4-933.L. 1.

730 EAA 402-5-795. L. 1-2: Rosenbergeri annetus koosnes 5% –listest 11 riigilaenu piletist, igaüks väärtusega 500 rubla ja 5 Peterburi Krediidiühisuse obligatsioonist, igaüks väärtusega 100 rubla.

Hiljem toetasid nimelist stipendiumi asutaja sõpruskonda kuulunud meedikud-mereväelased. Riigilaenupiletid asusid riigipangas, mõned obligatsioonid Peter-buri Krediidiühisuse pangas ja intresse arvestati iga 72 päeva järel.

Stipendiumi halduriks (1867–1870) oli valitud lühikest aega Tartu linnaarsti ametis olnud Tartu ülikooli vilistlane Justus Schramm.⁷³¹ Justus Schrammi Tartust lahkumise järel anti stipendiumi haldamise kohustus varem ülikooli kohtu notarina töötanud advokaat Aleksander Wulffiusele.⁷³²

Rosenbergeri stipendiumile kandideerijate hulgast tegid esimese valiku arsti-teaduskonna professorid. Sõelale jäid enamasti õppeedukuses paremad ja siiski enamasti kitsamatest majanduslikest oludest pärit üliõpilased. Teaduskonna ettepanekuid kaaluti veel kord ülikooli valitsuses ning igale üliõpilasele vastati personaalselt. Stipendiumi taotleja avaldustel kohtabki enamasti ülikooli valit-suse otvalit-suseid stipendiumi saamise või äraütlemise kohta.

Reeglina määrati Rosenbergeri stipendium kogu stuudiumi ajaks, eeldusel, et üliõpilane täidab eeskujulikult igal semestril õppekava. Sealjuures eriliselt peeti silmas praktikumidest osavõttu. Rosenbergeri stipendiumi põhikirja alusel ei lasunud stipendiaatidel pärast ülikooli lõpetamist mingeid kohustusi.

1869. aasta 1. septembriks oli ülikoolil kasutada stipendiumiks Rosenbergeri kapitali kasvikust 269 rubla ja 38 kopikat. Stipendiumifondi väärtpaberid andsid eskelt läbi aastase sissetulekuna 426–457 rubla, millest 114–150 rubla jäeti kka alati nö. reservi (Aleksander Wulffius oli küllalt ettenägelik).

Enamasti muretseti ülejäägi eest doktor Rosenbergeri annetusele hetkel väärtpaberiturule emiteeritud riigilaenupileteid lisaks. Rosenbergeri stipendiumi kapitali nominaalväärtus püüti hoida stabiilsena – 6200–6400 rubla piires.⁷³³

Rosenbergeri esimene stipendiaat Oskar Petersen⁷³⁴ sai 1869. aasta sügis-semestriks kooliraha 100 rubla. Järgnevatel õppeaastatel maksti talle stipendiu-mina igal aastal 300 rubla.⁷³⁵ 1878. aastal Rosenbergeri stipendium veidi suure-nes – aastas sai stipendiaat kätte 327 rubla. 1890. aastate alguses oli tavaline semestri stipendium 153–154 rubla. Soliidse summaga Rosenbergeri stipen- diumile oli alati 7–8 kandideerijat. Näiteks 1881 aastal stipendiumile

731 Justus Schramm* 1837 Liivimaal, füüs, med 1857–1861, 1863 Würtzburgis drmed, siis Viinis, Prahas. 1865–1866 assistent Würzburgi naistekliinikus, 1870 küllalt lühikest aega Tartu linnaarst, seejärel siirdus välismaale (Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa). 1878 ülemarst Carola hospidalis Dresdenis. Saksi õuenõunik.

732 EAA 402-5-795. L. 1–2.

733 EAA 402-5-795, stipendiumi kassaraamatu alusel.

734 Oskar Petersen *1849 Liivimaa, med 1868–1874, drmed, 1875–1877 assistent Peterburi Evangeelse Luteri Usu Kiriku hospidalis, osales Türgi sõjas, välilaatsareti arst Bulgaarias, 1886 suurvürstinna Helena kliinilise instituudi peaarsti abi. Petersen kuulus donaatori emapooolsete sugulaste hulka. EAA 402-5-795. L.2: Rosenbergeri stipendium määrati talle 1. septembril 1869.

735 Samas. L. 2p–3.

kandideerinud seitsmest üliõpilasest valiti välja meditsiinidoktori eksamiteks valmistuv Elmar Graf.⁷³⁶

Eesti päritolu Alexander Friedrich Elmar Graf ⁷³⁷ kinnitati 29. mail 1881 ülikooli valitsuse otsusega sama aasta tuleva semestri Rosenbergeri stipen-diaadiks. Elmar Graf oli Rosenbergeri stipendiaat viimati veel 1882. aasta kevadsemestril. Ta oli konkursi võitnud koguni kaheksa kandideerija ees.

Album Academicumi andmeil õppis Graf ülikoolis veel 1883. aastal, töötas seejärel assistendina ning valmistus doktorikraadi taotlema. Elmar Graf suri 1886. aastal.

Arnold Zastrow sai üliõpilasena stipendiumi alates 1891 II semestrist kuni järgmise kalendriaasta lõpuni ning seejärel 1893. aastal doktorieksamiteks valmistumiseks.⁷³⁸

1895. aastal kavatses ülikooli valitsus muuta Rosenbergeri stipendiumi põhi-kirja paragrahv 7. Muudatus puudutas doktoriõpingute toetamist. Lisaks tava-stipendiumile kavatseti ühe pooleaastase stipendiumiga toetada doktoritööd kirjutavat arstiteaduskonna vilistlast. Enne muudatusettepenekut oli Rosen-bergeri tavastipendium katnud ka doktorieksamiteks valmistumise aja, st. see aeg arvestati ikka kogu stuudiumi hulka. Vastav märge seisis stipendiumi kassa-raamatus üliõpilase-doktorandi nime juures.⁷³⁹ Põhikirja muutmisel tuli arves-tada ülevenemaalise ülikoolide seadusega kui kõrgemaima seadusega, mis kehtis 23. augustist 1884 ning oli Tartu ülikooli osas maksev alates 23. ok-toobrist 1893.⁷⁴⁰

1868 koostatud Rosenbergeri stipendiumi statuudis stepen’lekar’ja diplomi märget ei olnud, tuli nimetatud klausel nüüd lisada: “…kui stipendiaat on saanud stepen lekar’ja diplomi, siis talle antakse stipendiumi veel pool aastat, et sooritada meditsiinidoktori eksamid või kirjutada dissertatsioon”. Muudetud põhikirja kinnitamine õpperingkonnas ja seejärel rahvahariduse ministeeriumis vältas pool semestrit. Sellega lükkus Rosenbergeri mälestusstipendiumi määra-mine edasi.⁷⁴¹

736 EAA.402-9-366. Pagineerimata. Elmar Graf immatrikuleerus 1877. aastal arsti-teaduskonda.

737 EAA. 402-5-622. L. 138. Elmar Graf sündis 1858. aastal Tartus (Tartu kubermangu-gümnaasiumi andmetel Pärnus) köstri perekonnas. Tartu magistraadis koostatud vaesustunnistuselt selgub, et tal oli viis õde ja kaks venda. Isa sissetulekud olid enam kui tagasihoidlikud.

738 Arnold Zastrow* 1869 Liivimaal, med 1887–1893.

739 EAA. 402-4-933. L. 13; 402-9-366.

740 Seaduse järgi pääsesid meditsiinidoktori eksamitele ainult ülikooli lõpetanud. Selle diplomi väljastamise õigus oli sõjameditsiini akadeemial ja arstiteaduskonnaga impee-riumi ülikooli(de)s. Ei kehtinud teistes eraõppeasutuste või välismaa ülikoolide poolt välja antud arstidiplomid. Tagasivaates, siis 1838. aastast ei tunnustanud Vene riik enam välismaiseid teaduskraade ning Vene alamatel tuli välismaal kaitstud kraad impeeriumiülikooli juures uuesti nö üle kaitsta, millele lisandusid nn lojaalsuseksamid vene ajaloos, geograafias.

741 EAA. 402-4-933. L. 10–10p.

Stipendiumi kassaraamatu järgi maksti 1895. aasta esimesel semestril välja vaid ühe semestri stipendium ühele üliõpilasele – Adalbert Sternbergile rbl.

64.77 (1894. aastal oli ta saanud 157 rubla). Stipendiumifondi ülejäägi eest muretseti juurde kaks 400 rublalise nominaalväärtusega obligatsiooni.⁷⁴² Dok-toriõppe stipendiume rohkem ei antud, jäädi tavastipendiumide juurde.

1898–1916. aastatel maksti välja kindel stipendiumisumma – 154.60 semest-ris. Selle rahaga ökonoomselt ümber käies sai üliõpilane semestri pisut muretumalt üle elada.

Doktor Rosenbergeri stipendiaate oli a. 1869–1916 üldse kokku 17, neist 2 said stipendiumi kogu stuudiumi kaasa arvatud doktoriõppe aeg. 2 üliõpilast olid stipendiumil neli aastat, viiele maksti 3 aastat, ülejaanud said stipendiumi kahel õppeaastal.⁷⁴³ Carlos Rosenbergeri nimelisest stipendiumikapitalist maksti välja veel kümme ühekordset toetust igaüks ca 153–157 rubla. Stipendiumiraha, mis kuulus ülikooli arstiteaduskonna kasvandikele oli ühte kokku 14618 rubla, keskmine väljamakse aastas 317 rubla.