Heinrich Theodor (von) Dreyeri stipendium

Käsitledes õppejõudude ja üliõpilaste sotsiaalset mobiilsust märgib Lea Leppik, et vähem ongi uuritud nii professorite kui ülikooli vilistlaste teenistuslikku karjääri. Teadaolevate elukäikude puhul on välja toodud, et ülikoolis õppimine viis nad oma vanast sotsiaalsest keskkonnast eemale.⁶⁸⁷ Põltsamaalt pärit Tartu ülikooli vilistlane Heinrich Theodor Dreyer⁶⁸⁸ jõudis arstiametis kolleegiumi-nõunikuks ning isikliku aadliku seisusesse.

Tartu ülikooli vilistlane Heinrich Theodor (von) Dreyer ⁶⁸⁹ oli sündinud Põltsamaa kirikumõisas 18. novembril 1811, August Moritz ja Anna Dreyeri ⁶⁹⁰ perekonnas. Dreyer immatrikuleerus Tartu ülikooli arstiteaduskonda 1833 esimesel semestril.⁶⁹¹

Tartu ülikooli immatrikuleerumiseks koostatud ladina keeles eluloos ülistas Dreyer oma esimest õpetajat Vastseliina pastor Karl Gottfried Gustav Masingut (1789–1859), Tartu ülikooli 1812. aasta vilistlast. Vastseliina õpetaja pidas ennast eestlaseks. ⁶⁹²

Th. Dreyer väitis oma eluloos muuhulgas, et Gustav Masing oli tema ema lähedane sugulane. Palju kiidusõnu jätkus Dreyeril Tartu kubermangugüm-naasiumile ja selle auväärsetele õpetajatele. Eelkõige nimetati direktor ja professor Otto Benjamin Rosenbergerit ja professor Hermanni. Gümnaasiumis õppides sai Dreyer riiklikku stipendiumi. Theodor Dreyeri üliõpilastoimik sisal-dab veel mitmeid 1837. aastal koostatud haiguslugusid ja gradueeritud üli-õpilase suuliste eksamite [examinis rigorosi] eksamilehti. Viimased esitati ka stipendiumi saamiseks.⁶⁹³ Üliõpilaspäevil oli Theodor Dreyer liitunud korporat-siooniga Livonia.⁶⁹⁴ 1830. aastatel, ajal mil Dreyer ülikoolis õppis, valitses korporatsioonides range kommaani järgimine. Sellest märksa olulisemaks pidas livonus Dreyer aga õppimist, kelle saavutusi õpingutes tunnustati teaduskonnas

687 LEA LEPPIK:Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918. Tartu 2006.

Lk. 95, 97.

688 Livonus von Dreyer, coetus 1833 I.

689 Heinrich Theodor Dreyer, TÜ matr 3143.

690 Anna Dreyer, neiuna Steingötter.

691 EAA. 402-2-4768. Theodor Dreyeri isikutoimikus säilinud hinnetelehe alusel kulgesid õpingud küllalt edukalt – hinnetelehel seisid üksnes sehr gut ja gut. Põltsamaa noormehe erihuviks tundus olevat ladina keel, õppeaine, mis väga paljudele teistele tudengitele kujunes stuudiumiaegseks nuhtluseks. Th. Dreyer praktiseeris igal võima-likul juhul ladinakeelset kirjavahetust.

692 T^OOMAS K^ARJAHÄRM,V^ÄINO S^IRK. Lk. 23–26.

693 EAA. 402-2-4768.

694 TÜ KHO 55-1-220: Alfphons Thun, Verzeichins der Landsleute der Livonia von der Stiftung bis zum fünfzigjährige Jubiläum geordnet nach Studiencoeten, 1873., sisse-kanne nr 214: Dreyer Heinrich Theodor.

1836 ja 1837. aastal jagatud riikliku stipendiumiga.⁶⁹⁵ 24. novembril 1839 andis Theodor Dreyer arstivande ja temast sai I. klassi arst.⁶⁹⁶

Doktor Dreyer pidas pikki aastaid, 1840–1868, praksist Jaroslavlis: oli 1843–1845 linnaarst ja sõjaväearst, 1845–1846 vanglaarst, seejärel samas linnas pikemat aega kuni Venemaalt lahkumiseni aga vürstinna Olga ja suurvürst Nikolai nimelise laste varjupaiga arst, siis Venemaa Siseministeeriumile allunud vangahaigla arst.⁶⁹⁷ 1868 lahkus Dreyer Saksamaale. Meditsiinidoktor Theodor (von) Dreyer suri Dresdeni lähedal Goburgis 18 (6.) juulil 1885.

Annak ülikoolile oli ühtviisi tunnustus- ja tänuavaldus alma materile, samas corp! Livonia’st kaasa saadud ühistunde ja kameraadlikkuse avaldus.

Dreyer oli muretsenud Vene riigi väärtpabereid. 1885. aasta algul oli Theo-dor Dreyer otsustanud krediitpiletid kokku 7300 rubla väärtuses paigutada stipendiumikapitali asutamiseks. Pikaajaliste 5%-liste krediitpiletite, 13 piletit 1854. aasta ja 3 tükki 1869. aasta emissioonist, pealt saadav intress oli mõeldud eeskätt Tartu üliõpilaskorporatsiooni Livonia kaasvõitlejale-üliõpilasele nelja kooliaasta toetamiseks. Testamendi järgi jäid väärtpaberid abikaasa Maria Anna Mathilda von Dreyeri nimele, keda testaator kohustas hea seisma stipendiumi-kapitali püsimise eest.

Seisuga 17. mai 1895 oli Tartu Pangas Dreyeri lese nimel stipendiumiks ette nähtud väärtpabereid juba 8513 rubla eest.⁶⁹⁸ Arvestades fondi säästmist ja selle suurendamist lese osalusel, võiks stipendiumi nimetada Heinrich Theodor ja Anna Maria Mathilda Dreyeri stipendiumiks korporatsioon Livonia’le. Kuid ülikooli juures on see siiski registreeritud Dr. H.Th.(von) Dreyeri stipendiu-mina, mõnel juhul laiendiga – Dresdenist.

Dreyeri stipendium erines teistest vilistlaste stipendiumidest ühes põhikirja punktis. Kui tavaliselt stipendiumidest tekkinud ülejääk realiseeriti uute väärt-paberite ostuks, siis Dreyeri põhikirja paragrahv 5 lubas vajadusel kapitali prot-sentide ülejäägi jagada toetusteks lõpukursuse üliõpilastele. Küsimuse lõplik otsustamisõigus jäi siiski ülikooli valitsusele. Kui mingil põhjusel stipendiume üldse välja ei kuulutata, sel juhul oli lubatud intressidest laekunud summad kanda põhikapitali hulka.⁶⁹⁹ Dreyeri stipendiumile kandideeriva livonuse esita-sid teaduskonnad ning valik oli toimunud üliõpilase seniseid õppetöö tulemusi ja muidugi majanduslikku olukorda arvestades. Tingimuseks oli muidugi korporatsiooni Livonia kuulumine.

Stipendiumiannetuse algatanud Dreyerid jätsid endast korralduse juhtumiks kui korporatsioon Livonia mingil põhjusel suletakse. Sellisel juhul võis Tartu

695 Samas.

696 Samas.

697 Meedikute teenistust reguleerivatest süstematiseeritud ülevaade: LEALEPPIK: Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918. Lk. 70–74.

698 EAA. 402-5-1178. L. 1–1p, 3, edasi pagineerimata.

699 Samas.

ülikooli valitsus määrata stipendiumi lihtsalt mõnele Balti kubermangudes sündinud saksa rahvusest üliõpilasele.⁷⁰⁰

1895. aasta sügissemestril esitas usuteaduskond Dreyeri stipendiumi saami-seks Ralf von zur Mühleni,⁷⁰¹ kelle kandidatuur pikema arutluseta leidis ülikooli valitsuse istungil heakskiitva kinnituse. 1899. aasta sügisel otsiti uut stipen-diaati, sest sama aasta kevadel oli R.von zur Mühlen stuudiumi juba lõpetanud.

Dreyeri stipendiaadiks esitati õigusteaduskonna üliõpilane Hermann Truhart.⁷⁰² Truharti stipendiumiga seonduvas asjaajamises on esmakordselt mainitud Dreyeri stipendiumi suurus – 190 rubla ja 93 kopikat semestris. Seega ei ole täpselt teada kui suur oli esimesele Dreyeri stipendiaadile kogu stuudiumi kestel välja makstud summa.⁷⁰³ Ralf von zur Mühlen ja Hermann Truhart – kaks esimest Theodor (von) Dreyeri stipendiaati pärinesid Viljandimaalt. See oli küll lihtsalt kokkusattumus, sest stipendiumi põhikiri piirkondlikku (eriti veel Viljandimaa) päritolu ette ei näinud

1904. aasta kevadsemestri alguses võis ajaloo-keeleteaduskond⁷⁰⁴ esitada eventuaalse livonusest stipendiaadikandidaadi. Peagi selguski, et teaduskonnas polegi sobivat kandidaati. Ülikooli valitsus ei rutanud Dreyeri raha teistele pakkuma ning söandas siiski veel kuu aega lõpliku otsuse langetamisega oodata.

Samas ootas juba vastust keemikute esitatud stipendiaadikandidaat – Gerhardt Voss. ⁷⁰⁵ Teadmata põhjusil ei määratud ka temale stipendiumi. Raskusi hästi õppiva livonuse leidmisega oli veel 1910–1913, mil stipendiaadi esitamine oli õigusteaduskonna käes. Stipendiaadiks esitatud Ernst von Hahni⁷⁰⁶ senised õppetöö tulemused olid ülikooli valitsuse hinnangul ves’ma udotvorite’nyj, ent sellise hinnangu alusel ei tahetud aga stipendiumi anda.⁷⁰⁷ Teiste võimalike kandidaatide puudumisel õnnestus von Hahnil stipendium ikkagi välja võidelda.

Samasuguses situatsioonis oli 1913. aastal arstiteaduskonna neljanda kursuse üliõpilase Werner Hildebrand.⁷⁰⁸

Üksikute säilinud hinnete lehtede alusel võib küll öelda, et livonused ei olnud sugugi teistest viletsamad õppijad. Tõenäoliselt mängis siin rohkem kaasa kodu- ja majanduslik tagapõhi. Samal ajal võimaldas stipendiaatide puudumine kasvatada Dreyeri stipendiumifondi välja maksmata jäänud stipendiumide arvel.

700 Samas.

701 Ralph von zur Mühlen * 1873 Viljandimaa Eistvere mõis, lõpetas Jelgava Güm-naasiumi, agr 1892, teol 1895–1899. Dreyeri stipendiaat kogu stuudiumi vältel.

702 Hermann Truhart * 1880 Viljandi, jur 1898–1902. Surnud 1915. Hermann Truhart oli mobiliseeritute nimekirjas.

703 EAA. 402-5-1178.

704 Stipendiumi saamise järjekord oli kindlaks määratud ülikooli teaduskondade hie-rarhia alusel: usu-, arsti-, õigus-, ajaloo-keele- ja füüsika-matemaatika teaduskond.

705 Gerhardt Voss * 1880 Kodavere kirikumõis, lõpetas Peterburi Dr Wiedemanni Gümnaasiumi, teol 1900, keem 1901–1908.

706 Ernst von Hahn * 1889 Võru, jur 1908–1913. Surnud 1919.

707 EAA. 402-5-1178.

708 Werner Hildebrand * 1888 Riia, med 1908–1918.

Maailmasõja aastatel läks stipendiumi jagamise järjekord üldse sassi kuigi stipendiumi püüti määrata isegi poole semestri kaupa. Näiteks kolmanda kur-suse meedik Paul Hansen⁷⁰⁹ sai 1914. aasta sügissemestri keskelt selle lõpul koguni 382 rubla. Kuid siiski üsna tõenäoline, et pool sellest võis olla möödunud kevadsemestri eest. 1914. aasta lõpul kandideeris 1915 kevad-semestriks Dreyeri stipendiumile klassikalise filoloogia ja kirjanduse professor Mihhail Krašeninnikovi soovitusel ajalooüliõpilane Heinrich Laakmann.⁷¹⁰ Laakmanni kandidatuuri kinnitas teaduskond. 1915. aasta kevadeks üliõpilane Laakmann ka stipendiumi sai ning 28. septembril 1915 oli ta esitanud avalduse stipendiumi pikendamiseks.⁷¹¹

1915–1917 sõltus stipendiaadiaeg ülikooli nõukogu otsuse alusel sõjaväljal oldud ajast. Ka kaitsekraavi ja muude kaitserajatiste ehitamisel viibitud aeg ei mahtunud akadeemilise tegevuse alla ning selle aja eest stipendiumi ei makstud.

Korporatsiooni Livonia vil! Dr. H. Th. Von Dreyeri stipendiumi (1895–

1916) kohta on säilinud vaid üks toimik. Selle lehekülgedel esinenud livonused-stipendiaadid olid Viljandi- ja Tartumaa, Võru ning Riiast⁷¹² pärit balti-sakslastest üliõpilased korporatsiooni Livonia liikmed.