I. Peatükk. Ajalooline ülevaade
1.3. Klassikalise ülikooli stipendiaadid
19. sajandi alguseks oli ülikoolimaastikul arenemas olemuslikult kaks ülikoolimudelit – prantsuse so eriala või spetsiaalkolledžite süsteem ja saksa – Humboldti mudel. Klassikaline ülikool kujunes 1800–1840. aastatel alates Giessenist ja Hallest, jätkudes Göttingenis ning kulmineerudes Berliini ülikooli avamisega 1809–1810.103 Klassikalises perioodis eristatakse kõrgklassikalist
99 Tartu ülikooli ajalugu 1632–1798.I kd.Koostanud HELMUT PIIRIMÄE. Tallinn 1982.
Lk.168–169.
100 Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht zusammengestellt auf Befehl des Herrn und Kaisers Alexander II. Provincialrecht der Ostseegouvernements. Dritter Theil. Privat-recht. Drittes Buch. St. Petersburg 1864. S 395 :§ 2349 testamendiseadus Riia, § 2350 Tallinn, Haapsalu, Rakvere kohta: Tallinn, Haapsalu, Rakvere kodanikust pärandaja pidi midagi jätma avalikkusele „[...] zu Wegen und Stegen zu milden Stiftungen“, st kui testamenti ei tehtud, tuli siiski mingi summa annetada – alus 1621. aasta Jumalalaeka seadus. Eraõiguse [Privatrecht] artikkel (edaspidi §) 2351: annetused heategevuseks, sh stipendiumid, alus 3.juuli 1686. aasta Rootsi testamendi korralduse § 5.
101 HATJE. Lk.230, 234–235: 1552. aastal kinnitati Saksamaal vaesteabi juba kogukonna kohustuseks – ilmselt sellest ajast on pärit meilgi hiljem tuntuks saanud ütlus, et iga vald peab oma vaesed ise toitma. Kui kogukond seda ei suutnud, varustati vaesed Bettelpässen’ ja saadeti võõraste juurde. Reformeeritud kiriku algatusel asutati kerjuste-parve kartusel hoolekandekassad. Kuni Kolmekümneaastase sõjani vähenes rändavate kerjuste arv. Sõjaaastatel ja selle järel kasvas massiline vaesus – Saksamaal rändlesid kerjuste ja vagabundide ning näljaste üliõpilaste parved.
102 Romaani riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) toimis vaesteabi karitatiivsel põhimõttel.
103 HELMUT WALTHER: Die Universität um 1800. – Die Universität Jena. Tradition und
Innovation. S. 27.
arengufaasi, algas 1860–1870. aastatest ja lõppes Saksamaale saatuslikul 1933.
aastal.
Klassikalisse perioodi kuulus Wilhelm Humboldti haridusideaali kontsept-sioonist – haridus teaduse kaudu104 – lähtunud Berliini kui teaduskonnaülikooli ülesehitamine. Berliini ülikool ei olnud ainus klassikalise ülikooli mudeli järgi vormitud ülikool. Enne Berliini riigiülikooli taasavati 1802 Tartu ülikool, mis 1632. aastal oli asutatud nelja teaduskonnaga riigiülikoolina.
Kulturstaat’i ideoloogiast lähtudes asus riik toetama ametnikustuvat teaduseliiti nn. Mandarinentum’i. Saksa professorist sai hästi makstud ja rahulolev mandariin. 105
Olulised muudatused haarasid kogu saksakeelset üliõpilaskonda.
18. sajandi üliõpilaskonna kirev tüübistik – keigarid [Stutzer] ja praalija [Renommist] välimusega tähelepanu äratavad Krassen üliõpilased ning tagasi-hoidlikud konviktoristid taandusid uue, sajandi esimesel veerandil keskklaasist pärit ülikoolidesse erialaõpingutele saabujate, nn. Brotstudent’ ees.106 Viimaste akadeemilisel teel hakkas olulist osa etendama stipendiaadistaatus.
Peter Moraw eristades stipendiaate teistest üliõpilastest rõhutab, et stipendiaadiinstitutsiooni olemasolu annab tunnistust klassikalisest ülikoolist.
Hartmut Boockmann nimetas võimukandjate doneeritud üliõpilasi, tulevasi õpetatud praktikuid, riigitudengiteks, 107 seega (riigi)stipendiaatideks.
Näiteks Leipzigi ülikoolis kulutati üliõpilase kohta (riigi)stipendiumi 1905.
aastal 114 ja 1907. aastal 57 marka aastas. Üsna iseloomulik oli suure alg-kapitaliga erastipendiumide muutumine poolriiklikeks fondideks. Näiteks 1911.
aastal asutatud Hans Meyer stipendium Leipzigi ülikoolis universaalajaloo uurimisprojekti finantseerimiseks nimetati 1914. aastal riiklikuks König-Friedrich-August-Stiftung`teadusstipendiumiks jt.108
Võrdluseks mõni Prantsusmaa ülikoolist 18.–19. sajandi vahetusel. 18.
sajandil kujunes Prantsusmaa ülikoolides eelistatumaks erialaks õigusteadus.
104 SABINE WIENKER-PIEPHO: Humboldti müüt? Vanad haridusideaalid uues Euroopas.
– Akadeemia 7 (2004). Lk. 1581–1601. Artikli autor tunneb muret kaasaja ülikooli teenindusasutuseks muutumise ja nn. akadeemilise hõnguga euroturismi juurdumise pärast.
105 FRITZ KRINGER: Die Gelehrten. Der Niedergang der deutschen Mandarine 1890–
1933. Münschen 1987. S. 43: Saksa ülikooliprofessori sissetulek koosnes mitmest alli-kast: loenguhonorar, eksamimaks, eraloengute sissetulek, ametipalk 5000–6000 marka aastas, mis kõik kokku võetuna tähendas, et aastane sissetulek võis ulatuda 6000 kuni 40 000 margani aastas. Rahvakooliõpetaja aastane sissetulek piirdus 1500 margaga.
106 MORAW. Lk. 36–37.
107 BOOCKMANN. Das Mittelalter. S. 301, 315.
108 THOMAS ADAM: Stiften in deutschen Bürgerstädten vor dem Ersten Weltkrieg. Das
Beispiel Leipzig. – Schenken, Stiften, Spenden. In: Geschichte und Gesellschaft. 33.
Jahrgang 2007, Heft 1. Zeitschrift für Historische Sozialwissenschaft. Hrsg. von Jürgen Kocka und Gabriele Lingelbach. Göttingen 2007. S.46–72, siin lk. 59–60.
Juuraüliõpilastest109 kujunesid frondöörid.110 Sajandivahetuse uues ülikoolis valitses poolsõjaväeline kord, õppetöö rangelt riiklikult organiseeritud ning selleks oli Napoleon ohtralt jaganud raha. 1789. aastaks oli Prantsusmaa territooriumil 24 ülikooli (sh. 1621 asutatud ja 1685. aastani tegutsenud, siis 1793 taasavatud ja 1795 Ecole de santé ehk meie mõistes meditsiiniõppeasutse staatuses tegutsenud Straßburgi [Strasbourg] ülikool).111 Sealjuures ainult kolmes ülikoolis Pariisis, Toulousis ja Montpellieri olid üliõpilaskonnas ülekaalus prantslased.
Napoleoni ajastu ülikool inspireeris eriti Lõuna-Saksamaad. Napoleoni kuns-tide ja teaduste teaduskonnaga ülikooli põhimõte võeti üle veel Hispaanias ja uutes Itaalia ülikoolides.
Venemaa akadeemialaadne ülikool mahtus enne Tartu ülikooli taasavamist Prantsusmaa ning reformiülikoolide Halle ja Göttingeni ülikooli, seega kahe süsteemi vahele. Õieti tugines vene akadeemia prantsuse süsteemile kujunedes uute riigiülikoolide rajamisega preisilikuks ülikooli süsteemiks.
Tartu ülikooli ei loeta Euroopa ülikooliajaloolaste käsitlustes Vene üli-kooliks.112
Humboldtliku ülikooli õpetamis- ja uurimisvabadus arenes peaaegu sirg-jooneliselt 1848. aasta sündmusteni. Uut ülikooli olid üle võtmas USA ja Jaapan. 113
20. sajandi teiseks kolmandikuks oli ülikool oma arenguteel läbinud vara-klassikalise [vorklassische] ja vara-klassikalise [klassische] ning jõudnud vara-klassikalise ülikooli järgsesse perioodi. Tuleb märkida, et perioodide piirid ei ole rangelt eristatavad. Thomas Kuhni paradigmateooriast lähtuvalt on saksa ülikoolil kui
109 Õigusteaduse üliõpilaste hulgas oli tulevasi professoreid ja riigitegelasi: Le François de Lalande (1732–1807) Pariisi Collège Royalis 1768–1807; Pierre Chirac (1650–1732) Montpellieri ülikoolis a. 1682–1706.
110 French higher education in the seventheenth. and eighteenth centuries. A cultural history. L.W.B.BROCKLISS. Oxford 1987. P. 106.
111 French higher education in the seventheenth and eighteenth centuries. P. 13.
Orleans, Angers asutati 13. sajandil nende üliõpilastega, kes olid lahkunud Pariisist.
Toulouse asutati 1229 kiriku poolt, Aix 1409/1413 Provence vürsti poolt, Caen 1432 Henry VI poolt, Nantes 1460 Britannia ülikoolina, Bourges 1464 Louis XI ajal. 1722 pandi alus korraga kahele ülikoolile – Pau ja Dijon, 1735 asutati Rennes, 1789 avati uuesti Grenoble, mis oli asutatud 1339, jt. Vt. ka: Geschichte der Universität in Europa.
Herausgegeben von WALTER RÜEGG. Band II von Reformation bis zur Französischen Revolution 1500–1800. München: C.H.Beck 1996. S. 81–86. Strassburg/Stras-bourg’ülikooli saatus on tekitanud palju poleemikat ja ägedaid vaidlusi Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolaste vahel.
112 CHISTORPHE CHARLE: Universities Revolution in Germany, France and Russia. – A
History of the Universities in Europe. University in the Nineteenth and early Twentieth Centuries 1800–1945. Volume III. Cambridge University Press 2004. P. 52–55.
113 WALTER RÜEGG: The French and Germany University Models. – A History of the
Universities in Europe. University in the Nineteenth and early Twentieth Centuries 1800–1945. Volume III. Cambridge University Press 2004. P. 4–5.
reaalsuse mudelil kolm arengufaasi–(Saksa ülikooli uurijate poolt aktsep-teerituna nn drei-Phasen-Modell) ja dimensiooni. 114