Arvestatavad käsitlused ülikooli arenguloost ilmusid 19. sajandi teisel poolel seoses klassikalise ülikooli väljakujunemisega.
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil innustusid ülikoolid sajanditepikkust elulugu jäädvustama juubelialbumites, kus kõrvuti populaarteadusliku lühi-ajalooga ilutsesid asutamisürikute, peahoonete, pitsatite, skeptrite jm. akadeemi-list atribuutikat tutvustavad illustratsioonid.13 Teise maailmasõja järgsetel aastatel pöörati põhitähelepanu ülikooliteaduse erinevatele etappidele, koolkondadele ning teaduskorüfeedele.
1950–1960. aastate ülikoolireformiga seonduvalt ilmus Lääne-Saksamaal rida käsitlusi saksa ülikoolimõtte evolutsioonist kuni 18. sajandi lõpukümnen-dite reformideni. Peateemaks kujunes Saksa. reformiülikoolide [Reform-universität] Halle, Göttingen, Jena ideestik ja eeldused teaduskonnaülikooli tekkeks. Nimetatud ülikoolide osa saksakeelse traditsioonilise ülikooliruumi väljakujunemisel ei saa kuidagi alahinnata. Halle ja Jena avangardse profes-suurita olnuks peaaegu võimatu keiserliku ülikooli käivitamine Tartus.
Ilmunud käsitlustes rõhutati pea igal sammul Humboldti ülikooliidee suunavat mõju ülikoolikultuurile. Detailideni Berliini ülikooli mõju analüüsiv käsitlus kuulus Saksamaa teadusloolasele Ernst Anrichile. Hinnatav on võrdlus ülikoolides 18. sajandi lõpukümnendil teostunud reformidest.14
13 Ilmekas näide on rikkalikult illustreeritud lausa kolossaalne koguteos: Das aka-demische Deutschland. Bd. I–III. Berlin: C.A. Weller Verlag 1930, 1931.
14 ERNST ANRICH: Die Idee der Deutschen Universität und die Reform der deutschen
Universitäten. Darmstadt 1960.
Kuidas üliõpilased suhtusid siis ja mõistavad tänapäeval Humboldti haridusideaali, millist kasu saavad üliõpilased ülikooliõpingutest, sellele küsi-musele on hakatud enam tähelepanu pöörama 21. sajandil.15 Hetkel kõneldakse isegi Humbodti haridusideaalist kui müüdist.
Saksa teadusajaloolane Peter Moraw klassifitseeris ülikooli arenguetapid kuni 19. sajandiks väljakujunenud klassikalise ülikoolini ning kinnitas, et 19.
sajandi ülikool on legitimiseeritud hoopis teistel alustel kui olid seda vanad kõrgemad koolid.16
Jaroslav Jan Pelikani üldfilosoofilist laadi teoreetilise käsitluse “The Idea of the University” põhimotiiviks on ülikooli ideeline mitmekesisus.17
Amsterdami Vabaülikooli professor Willem Frijhoff 18 lähtudes Thomas Kuhni teadusfilosoofiast vaatles ülikooliteaduse arengut paradigmana. Üli-õpilaskonnale leidub vaid kaudseid vihjeid.
Küllalt spetsiifilise teemana seondub Humboldti ülikooliideega küsimus riigi ja ülikooli suhetest, riigi osalus ülikooli toetavas seadusandluses ja finant-seerimisel. Antud temaatika raames püütakse selgitada ülikooli kriisiperioodide olemust ja sellest väljumise teid, võimalusi. 19
Kõik eelnimetatud ülikoolile pühendatud üldteoreetilised tööd on vaid vähene osa lugematutest ülikooli modeniseerumisele pühendatud üldkäsit-lustest.
Rikkalik koguteoste sari Euroopa ja maailma ülikoolimõtte varamust käsitleb üsna tagasihoidlikult donatsioonipoliitikat, stipendiaatistaatust
15 SABINE WIENKER-PIEPHO: Humboldti müüt? Vanad haridusideaalid uues Euroopas.–
Akadeemia (7) 2004. Lk. 1581–1601.
16 PETER MORAW: Aspekte und Dimensionene älterer deutscher Universitätsgeschichte,
Academia Gissensis. – Beiträge zur älteren Giessener Universitätsgeschichte. Veröffent-lichungen der Historischen Kommission für Hessen. Band 45. Marburg 1982.
17 JAROSLAV PELIKAN: The Idea of University. Yale University Press. New Haven and
London 1992. Jaroslav Jan Pelikan (snd. 1923) slovaki päritolu USA kirikuloolane, Yale’i ülikooli professor, 35-kordne eri institutsioonide audoktor, Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia president.
18 WILLEM FRIJHOFF: Universität und Ausbildung. Historische Bemerkungen zu einem
europäischen Vergleich. Nationale Grenzen und internationaler Austausch. Studien zum Kultur – und Wissenschaftstransfer in Europa. Hrsg. von Lothar Jordan und Bernd Kortländer. Sonderdruck aus Communicatio. Band 10. Max Niemeyer Verlag. Tübingen 1995. S. 261–275. WILLEM FRIJHOFF,DOMINIQUE JULIA: L’Éducation des riches deux pensionnats: Belley et Grenoble. – Extrait des Chaniers D’Historie (21) 1976. Lyon 1976. P. 105–131.
19 MARC SCHALENBERG: Humboldt auf Reisen. Die Rezeption des „deutschen
Universitätsmodells“ in den französischen und britischen Reformdiskursen (1810–
1870). – Veröffentlichungen der Gesellscahft für Universitäts- und Wissenschafts-geschichte. In Verbindung mit R. vom Bruch, N. Hammerstein, W. Höflechner, R.A.
Müller, W. Proß. Hrsg. von R. Chr. Schwinges. Band 4. Basel: Schwabe & Co AG Verlag 2002.
koolis, üliõpilaskonnas ja ülikoolilinnas. Enam pööratakse tähelepanu üldistele toimetuleku probleemidele või üliõpilasühendustele.20
Ülikooli temaatika kuulub ka sotsiaalajaloo valdkonda. Saksamaal pole ülikoolide sotsiaalajalugu sugugi uurimata teema.
Mitmetes linnaajalooga seonduvates kogumikes on käsitletud ülikoolilinna arhitektuuriliselt, enam erilise linnatüübina. Ladina kvartal kujundas kogu linna ilme ning teenindussfääri. Selles kontekstis on uuritud üliõpilaste kulutusi erinevatele teenustele.
Baseli ülikooli professori, Tartu ülikooli audoktori Jürgen von Ungern- Sternbergi artikkel polise ja ülikooli suhetest pakub mõtlemisainet linna ja ülikoolivastastikku toimivate ja teineteist toetavate suhete seisukohalt.21
Akadeemiliste ringkondade doneerimist – annetusi ja stipendiume kajastavad uurimused pärinevad 1980. aastate algusest. Michael Borgolte ja Rainer Christoph Schwinges käsitlevad 14. ja 15. sajandi üliõpilaskultuuri ja erilise nähtusena äärmiselt vaeseid üliõpilasi – paupereid.22
Annaku erilise vormi, haridusannaku, mõistet ja sisu analüüsinud Ralf Lusiardi rõhutab haridusannaku seotust lunastusega.23 Frank Hatje24 uurimus
20 The History of European Universities. Vol I–V. Birmingham 1977–1982; Geschichte der Universität in Europa. Herausgegeben von WALTER RÜEGG. Bd. II. Von der Reformation zur Französischen Revolution (1500–1800). München 1996; Bd. III. Vom 19. Jahrhundert zum Zweiten Weltkrieg (1800–1945). München 2004.Universities and their Leadership. Ed by W.G.BOWEN,H.T.SHAPIRO. Princeton New Yersy: Princeton University Press 1998; University and nation: the university and the making of the nation in Northern Europe in the 19th and 20th centuries: proceedings of the Conference on the History of Universities organized at the University of Helsinki, 20–24 April 1994, under the auspices of the International Commision of University History. Ed by
MÄRTHA NORRBACK. Helsinki 1996.
21 JÜRGEN VON UNGERN-STERNBERG: Basel. Die Polis als Universität. – Stätten des
Geistes. Grosse Universitäten Europas von der Antike bis zur Gegenwart. Köln Weimar Wien: Böhlau Verlag 1999. S. 187–204.
22 RAINER CHRISTOPH SCHWINGES: Deutsche Universitätsbesucher im 14. und 15.
Jahrhundert. Studien zur Sozialgeschichte des alten Reiches. – Veröffentlichungen des Instituts für Europäische Geschichte Mainz. Bd. 123: Abteilung Universitätsgeschichte.
Stuttgart 1986. RAINER CHRISTOPH SCHWINGES: Pauperes an deutschen Universitäten des 15. Jahrhunderts. HANS-DIETRICH KAHL in Verbundenheit. – Zeitschrift für Historische Forschung (8) 1981. S. 285–309; The student: concept and typology. – A history of the Universities in Europe. University in the middle ages. Volume I.
Cambridge University Press 1992. P. 209–210, 237.
23 RALF LUSIARDI: Stiftung und Städtische Gesellschaft. Religiöse und soziale Aspekte
des Stiftungsverhaltens im Spätmittelalterlichen Stralsund. – Stiftungsgeschichten. Band 2. Hrsg. von Michael Borgolte. Berlin: Akademie Verlag 2000.
24 FRANK HATJE: Stiftung, Stadt und Bürgertum. „Konjunkturen“ karitativer Stiftungen
vom 16. bis 19. Jahrhunderts. – Die Alte Stadt. Vierteljahreszeitschrift für Stadtgeschichte, Stadtsoziologie, Denkmalpflege und Stadtentwicklung. Begründet von Otto Borst. 33 Jahrgang, Heft 3, 2006. Stuttgart 2006. S. 219–248.
karitatiivsetest stipendiumidest hiliskeskaja linnaühiskonnas, nii samuti Lucia Felici25 konkreetne uurimus Rotterdami Erasmuse stipendiumist on käesoleva uurimuse seisukohalt kõige olulisemad.
Hatje märgibki, et 19. sajandil lükkus tavapärane vaesteabi kõrvale. Selle asemele sugenesid üha enam sihtotstarbelised annetused haridusele ja kul-tuurile. Nii Felici kui Hatje on stipendiumide käsitlemisel, tõenäoliselt otseste allikate puudumisel, kõrvale jätnud stipendiumirahastu finantsvara. Mõlemate autorite käsitlusviisi võib siiski rakendada 19. sajandi üliõpilase stipen-diaadistaatuse uurimisel. Lisaks leidub Lucia Felici uurimuses viiteid Vana-Liivmaalt pärit Erasmuse stipendiaatidele.
Stipendiumiküsimus Saksa ülikoolis sõltus ülikooli privileegist ja alluvussuhetest.26 Üliõpilasstipendium oli enne 1918. aastat Saksamaa üli-koolides tavaline nähtus. Sellele vaatamata on enam käsitletud üliõpilase ülal-pidamist konviktis, vabalauda ja nn. Landeskinder` toetamist, vähem nimelisi stipendiumeid 19. sajandil. 27
Tartu ülikooli ajaloost on majanduslikus mõttes rohkem uuritud rootsi perioodi.28 Liivimaalaste toimetulekut mainekates Saksa ülikoolilinnades üli-koolita ajal on äärmise põhjalikkusega käsitlenud Arvo Tering.29
25 LUCIA FELICI: The Erasmusstiftung and Europe: the institution, organisation, and
activity of the foundation of Erasmus of Rotterdam from 1538 to 1600. – History of Universities. Volume XII 1993. Oxford 1993. P. 25–64.
26 MATTHIAS ASCHE: Von der reichen hansischen Bürgeruniversität zur armen
mecklenburgischen Landeshochschule. Das regionale und soziale Besucherprofil der Universitäten Rostock und Bützow in der Frühen Neuzeit (1500–1800). Contubernium.
Tübinger Beiträge zur Universitäts- und Wissenschaftsgeschichte. 52. Franz Steiner Verlag Stuttgart 2000. THOMAS ADAM: Stiften in deutschen Bürgerstädten vor dem Ersten Weltkrieg. Das Beispiel Leipzig. – Schenken, Stiften, Spenden. In: Geschichte und Gesellschaft. 33. Jahrgang 2007, Heft 1. Zeitschrift für Historische Sozialwissen-schaft. Hrsg. von Jürgen Kocka und Gabriele Lingelbach. Göttingen 2007. S.46–72, jt.
27PETER MORAW: Kleine Geschichte der Universität Giessen von den Anfängen bis zur
Gegenwart. 2. Auflage. Giessen 1990.
28 Tartu ülikooli ajalugu I. 1632–1798. Koostanud HELMUT PIIRIMÄE. Tallinn 1982.
29 ARVO TERING: Balten an deutschen Universitäten um 1798. – Festschrift für Vello
Helk zum 75. Geburtstag. Beiträge zur Verwaltungs-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Otseeraumes. Hrsg. von ENN KÜNG und HELINA TAMMAN. Tartu: Verlag Eesti Ajalooarhiiv 1998. S. 257–295. Baltimaadest pärit üliõpilaste rahalised väljaminekud Saksa ülikoolides 18. sajandi teisel poolel.– Muinasaja loojangust omariikluse läveni.
Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud ANDRES ANDRESEN. Tartu 2001. S. 291–340. Gelehrte Kreise. Dorpater Kontakte mit Deutschland im 18.
Jahrhundert. – Zur Geschichte der Deutschen in Dorpat. Hrsg. von H.PIIRIMÄE und C.
SOMMERHAGE. Tartu 1998. S. 62–84. Göttingeni ülikooli ning selle osa Eesti- ja
Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. – Keel ja Kirjandus, 9 (1987). Lk. 558–567 jj.; Tallinna ja Riia linnastipendiumid 16.–18. sajandil – Kleio. Ajaloo ajakiri 3 (13) 1995. Tartu 1995. Lk. 36–42. Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.–18. sajandil. – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised. 6 (13) Tartu 2000. Lk. 67–117.
Tartu ülikooli ajalugu on olnud poliitiline või äärmiselt professori- ning teadusekeskne. Võrreldamatult palju on kirjutatud üksikute teadusharude ajaloost, ida- ja läänesuunalisest teadusvahetusest, teadusasutustest, koolkonda-dest, teadlastest.30 Üksikelulugude najal on paremini läbi uuritud arstid ja apteekrid.31
Ülikooli juubeliteks koostatud ülevaated on tugeva statistilise kallakuga.
Kõiki allikaid haldamata antakse neis üldine hinnang ülikooli majanduslikule olukorrale. Üsna lahkuminev on üliõpilasstatistika. Päris mööda ei ole mindud üliõpilase stipendiumiküsimusest.32
Tartu ülikooli ajaloo historiograafia ilme kujundanud 1975. aastast ilmuva sarikogumiku Tartu ülikooli ajaloo küsimusi valdav osa artikleist on nii ehk teisiti pühenduslood. Vähe on ülikooli kui institutsiooni ajalugu puudutavaid üldteoreetilisi käsitlusi.
Meeldiva erandi pakub Tartu ülikooli taasavamise 200. juubeliaastapäevale pühendatud 2002. aastal ilmunud Ajalooline Ajakiri. Juubelinumbris ilmunud Marju Lutsu probleemartikkel seab uude valgusesse ülikooli taasavamise ning kergitab katet akadeemilise nõukogu ja kuratooriumi statuuditülilt.33
Uudse lähenemise Tartu ülikooli ajaloo uurimisel pakkus Lea Leppiku doktoritöö ülikooli mitteakadeemilise personali, teenistujate, sotsiaalsest mobiilsusest, sajandivahetuse uuest käitumis-ja kultuurimudelist Tartu ülikooli näitel.34
Tartu ülikooli vilistlaskonna kohta puudub üldistav käsitlus. Tartu ülikooli filosoofiaprofessor Ludwig Strümpell koostatud ja 1866. aastal trükis ilmunud
30 HAIN TANKLER: Die Universität Tartu/Dorpat und Bayern. – Bayern und Osteuropa.
Aus d. Geschichte der Beziehungen Bayerns, Frankens und Schwaberns mit Russland, der Ukraine und Weissrussland. Hrsg. von HERMANN BEYER-THOMA.Wiesbaden 2000.
S. 269–288; Dorpat, a german-speaking international university in the Russian Empire.
– University and nation. The university and the making of the nation in Northern Eu-rope in the 19th and 20th centuries. Helsinki: SHS 1996. P. 92, 96–97.ERKI TAMMIK
-SAAR: F.G. von Bunge Tartust lahkumise tagamaadest (1843). – Tundmatu Georg Friedrich von Bunge. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised. XXXV. Tartu 2006. Lk. 112–
120, jpt.
31 KÄBIN,ILO:Die medizinische Forschung und Lehre an der Universität Dorpat/Tartu 1802-1940. Verlag Nordeutsches Kulturwerk. Lüneburg 1986; MAIE TOOMSALU: Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu Ülikooli Kirjastus 2002; TIINA SAMM,
VIRGE SEEMEN, HAIN TANKLER, AIN RAAL: Farmaatsiaüliõpilased Tartu ülikoolis
1802–1889. – Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. XXXIII. Tartu 2004. Lk. 103–114, jpt.
32 J. V. PETUHOV: Imperatorskij Jurèvskij, byvšij Derptskij, universitet za sto let ego suščestvovanija. Tom 2: V poslednij period svoego suščestvovanija (1865–1902). St.
Peterburg 1906.
33 MARJU LUTS: Vaimude veerandtund rüütelkondade kuratooriumiga. – Ajalooline
Ajakiri 1/2 (116/117) 2002. Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio. Tartu 2002. Lk. 11–32.
34 LEA LEPPIK: Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918.
Disser-tationes Historiae Universitatis Tartuensis. 11. Tartu 2006.
ülevaade on senini ainus vilistlaste kohta käivat statistikat märkiv käsitlus.35 Strümpelli töö kujunes keskvõimudele argumenteeritud vastuseks Tartu ülikooli tähtsusest Vene impeeriumis.
Samal aastal koostas Tartu ülikooli statistika, etnograafia ja geograafia professor Adolph Wagner (1835–1917) ülevaate siinsete koolide finantsidest.
Artikkel pole tähtis allikas üksnes Baltikumi haridusajaloo aspektist, vaid üld-teoreetiline käsitlus hariduse finantseerimispoliitika alustest.36 Wagner märkis, et Tartu ülikool oli riigieelarveline õppeasutus. Riia Polütehnikumi (Polü-tehniline Instituut) rahastas erakapital. Samas jätkus riialaste toetusi Tartu üliõpilastele.37
Vene riigi- ja eraülikoolide ning muude kõrgemate õppeasutuste rajamist ja muudatusi üliõpilaskonnas, üliõpilasliikumise jooni 19. sajandi teisel poolel kuni 1917. aastani on käsitlenud Anatoli Ivanov. 38
Tundub, et tõsisemalt kui Venemaa ajaloolased, tegelevad Moskva ja Peter-buri ülikooli ajalooga, Saksamaa ajaloolased. Näiteks Göttingeni ülikooli professori Trude Maureri ääretult faktiderohke,Venemaa arhiivide allikmater-jalidel tuginev, monograafia Venemaa professuuri toimetuleku võimalustest 19.
sajandil on üks vähestest sotsiaalajaloo aspektist kirjutatud Vene ülikooli ajaloo alane uurimus.39 Göttingeni ajaloolase uurimistulemused on innustanud Moskva ülikooli (majandus)ajaloolasi (teiste hulgas Galina Uljanova) käsile võtma üliõpilaste erastipendiumide teema.40
Tartu ülikooli ajalookirjutuses peaks senisest enam väärilist hindamist leidma keiserliku ülikooli üliõpilase toimetulek ja ülikooli ning linna suhted.
35 Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat. Zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865. Nach dem vom Curator des Dörpatschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen. Druck von C. Mattiesen. Dorpat 1866.
36 Beiträge zur Finanzstatistik des Schulwesens in den Städten der Ostseegouverne-ments Livland, Esthland und Kurland. Nach amtlichen Quellen zusammengestllt von Prof. Dr.A.WAGNER in Dorpat. Dorpat 1866.
37 WAGNER. Lk. 12, 15–19. Kõrgkoolile eraldas Riia linn tasuta ehitusplatsi ja kinkis
100000 rubla hõbedas kooli asutamisraha. Liivimaal haridusele annetatud kõigist stipendiumidest 38–40 % tuli Riiast.
38 ANATOLI IVANOV: Studenčeskaja korporacia Rossii v konce XIX-načale XX veka.
Opyt kul’turnoj i političskoj samoupravlenii. Moskva 2004; Studenčestvo Rossii konca XIX-načale XX veka. Social’no – istoričeskaja sud’ba. Moskva: ROSSPEN 1999;
Vysšaja škola v Rossii v konce XIX-načale XX veka. Moskva: Akademia Nauk SSSR 1991.
39 TRUDE MAURER: Hoschschullehrer im Zarenreich. Ein Beitrag zur russischen Sozial
– und Bildungsgeschichte. Beiträge zur Geschichte Osteuropas. Bd. 27. Habilitations-schrift. Köln Weimar Wien: Böhlau Verlag 1997.
40 GALINA ULJANOVA: Blagotvoritel’nye pozertvovanija Moskovskomu Universitetu
(XIX-načalo XX veka). Ėkonomičeskaja istorija. Ėzegodnik. Moskovskij gosudarst-vennyj universitet. Moskva 2004.