Joseph ja Maria Bertensoni tahteavaldus

Tartu ülikooli arstiteaduskonna vilistlase õukonna ihuarsti riiginõunik Jossip Vasiljevitš Bertensoni (edaspidi Joseph Bertenson) (1834–1895) testamendi tekstis: „… südame käsul teatan, jäägu minu vara pärandusena minu armastatud abikaasa Maria Bertensoni elupäevade lõpuni tema heaoluks protsente kandma…” ei olnud konkreetset vihjet annetusele. Testamendi avanemisel 18. juulil 1895, selgus, et eraldi, legaadi alusel oli riigipanka jäetud kolm Harkovi Maapanga 5% obligatsiooni kokku nominaalväärtusega 6000 rubla, mida tohtis kasutada üksnes üliõpilastele stipendiumi asutamiseks. Kapitalilt laekuva tulu kasutamis- ja käsutamisõigus oli ennekõike testaatori lesel.⁷⁶¹

Stipendiumi annetanud Joseph Bertenson oli juudi päritolu. Tema isa Nikolajevi linna kaupmees Vassili Vstislavovitš Bertensoni õige nimi oli Tartu ülikoolile esitatud tõendi järgi Armin Berthenson. Ülikooli saamiseks õppis Bertenson jun. Odessa II gümnaasiumis, seejärel aasta Rischelieu lütseumi juriidilises klassis (1849). 1850.aastal immatrikuleerus Bertenson Harkovi

757 Üle 500 rublalised arved kuulusid välja maksmisele kohalikust pangast.

758 EAA. 402-5-1248. L. 13, 14.

759 EAA. 402-5-1248. L. 12–69; 402-9-381. L. 3–16.

760 EAA. 402-5-1248. L. 64, 69. Feliz Lepp * 1881 Tsooru vallas, lõpetas Tartu güm-naasiumi, 1910 immatrikuleerus matemaatika erialale, 1911–1918 õppis vaheaegadega meditsiini. Surnud 1973. Johannes Ein * 1894 Kolga vallas, immatrikuleerus 1914 arstiteaduskonda.

761 EAA. 402-4-1204. L.1, 8

kooli arstiteaduskonda, kust aga 1853. aasta kevadsemestri lõpul taotles ületoomist Tartu ülikooli, mis 1854. aasta algul lõpuks õnnestuski.⁷⁶² See oli aeg, mil juutide suhtes ei kehtinud veel ranged liikumist ning kõrgema hariduse omandamist piiravad seadused.⁷⁶³

Tartu ülikooli arstiteaduskonnas jätkunud stuudiumi ajal valis Bertenson erialaks naiste- ja lastehaigused spetsialiseerudes professor Piers Uso Walteri (1795–1874) juures sünnitusabile. Bertensoni õpetajaks olid kirurgiaprofessor Georg Adelmann (1811–1888) psühholoogiat ja loogikat õnnestus kuulata tal filosoofiaprofessor Ludwig Strümpelli (1812–1899) juures. Professuur hindas Bertensoni teadmisi mitte eriti kõrgelt ainult – fleißig.⁷⁶⁴

Bertenson teenis õpingute ajal abiarstina mõnda aega (1855) Tallinnas lokaliseeruvas väeosas. Seal omandatud praktilised hospidaliseerimisalased kogemused tulid edaspidi kasuks. 11. oktoobril 1856 sooritas Joseph Bertenson Tartus doctoris medicinae eksamid cum laude. Tartu ülikooli lõpetas Joseph Bertenson 1857 meditsiinidoktori astmega.⁷⁶⁵

Aastatel 1859–1863 töötas Bertenson Vitebskis linnanõukogu meditsiini komisjoni liikmena ja ühtlasi linna ja kubermangu vanemarstina.⁷⁶⁶ Tartus keskendatud huvi laste- ja naistehaiguste valdkonnast suundus ta riigiteenistuses hoopis rakendushügieeni valdkonda – lähemalt linna sanitaarhügieeni küsi-mustele. Vitebski linnaarsti, sanitaararsti ning sanitaarkomitee töö kaasajasta-mise eesmärgil viibis Bertenson enamasti puhkuse ajast 1859. aastal lühi-ajaliselt Belgias ja Prantsusmaal. Samal eesmärgil tutvus ta Saksamaal linna-hügieeni küsimustega.

1863. aastal sai meditsiinidoktor Joseph Bertenson loa erapraksise ja isikliku arstikabineti avamiseks metropolis.⁷⁶⁷ Ühtlasi nimetati ta riikliku sanitaarteenis-tuse ja meditsiiniteenissanitaarteenis-tuse juhtivaks inspektoriks. Bertensoni osa omavalitsus-reformide läbiviimisel on siinkohal impeeriumi sisekubermangude linnade meditsiiniteenistuse süsteemi loomist ja omavalitusreformide toimimist käsitle-vate uurimuste puudumisel, vara hinnata.

Preisi-Prantsuse sõja ajal oli Bertenson koos Nikolai Pirogoviga väisanud lahinguvälju ja välihospidale (kas Metzi või Sedani lahingud). 1871. aastal rajas

762 EAA. 402-2-1774. L. 1, edasi pagineerimata. Joseph Bertensoni üliõpilastoimik.

763 Vasili Baertenson alias Armin Berthenson esivanemad kuulusid Podoolia juudi kogukonda. Joseph Bertensoni on peetud ekslikult ainult Vitebskis Litini ja Proskurovi piirkonna arstiks.

764 Fleißig ehk hoolas, virk, usin.

765 EAA. 402-2-1775. L. pagineerimata. Joseph Bertenson, drmed.

766 Vanemarsti ja linnanõukogu liikme positsioon aitas ilmselt kaasa Vitebski even-tuaalses kõrgemas seltskonnas ringi vaadata ja kasulikult ka kosjad sobitada. Vitebskis sõlmitigi noore tohtrihärra abielu kubermangu aadlikogu esimehe kindralmajor Mihail Hrapovski tütre Mariaga.

767 1864. aasta kevadel palus õuenõunik Bertenson siseministeeriumilt luba veeta puh-kuse kõik 28 päeva Tartus. Paar päeva varem – 28. aprillil 1864 Tartu ülikooli arsti-teaduskonna dekaanile saadetud kirjas oligi ta maininud, et soovib külastada ülikooli.

Bertensoni viibimisest Tartus ei ole aga lähemalt midagi teada.

Bertenson Peterburis ilmselt ajendatuna rindel nähtust laatsareti, mis hiljem said kuulsaks Rozdestvenski barakklaatsarettidena. Bertenson oli ühtlasi nimetatud institutsiooni esimene direktor (1871–1876).

Varasemates Venemaa teatmeteostes on Bertensoni puhul rõhutatud tema juudi päritolu. Bertenson oli esimene vene juudi päritolu arst, kellele anti luba iseseisvaks praksiseks ja kes vaatamata juudi päritolule jõudis riigiameteis kõrgele kohale. Bertenson tõusis riiginõunikuks, pälvis keiserliku õukonna ihuarsti au tiitli [ poč’ëtnyj leib-medikus pri dvore⁷⁶⁸] ja oli valitud mitmete välismaiste teadusseltside liikmeks. Eriti tunnustati tema tööd linnahügieeni valdkonnas ja sotsiaalsfääris.

Joseph Bertenson oli koostanud oma kauaaegse sõbra ülikooli professori ning riigitegelase Nikolai Pirogovi (1810–1881) biograafia – Biografičeskij očer’k Nikolaja Ivanoviča Pirogova, mis nägi trükivalgust 1881. aastal.

Kui 1882. aastal tähistati Joseph Bertensoni 25. ametijuubelit, pidas Tartu ülikool oma vilistlast meeles tervitustelegrammiga, mis saadeti teele 14. mail 1882.⁷⁶⁹ Järgnevad eluaastad veetis Bertenson tagasitõmbunult. Doktor Berten-son suri 29. märtsil 1895. ⁷⁷⁰

Peterburis elav Bertensoni lesk Maria Bertenson usaldas abikaasa jäetud pärandist eraldatud stipendiumikapitali haldamisel ja otstarbekama paigutamise osas nõu küsida Tartu ülikooli valitsuselt. Intressidest laekuva eest soovitas ülikooli valitsus lunastada 4-protsendilisi 1890.aasta 1. seeria või 1892.aasta 2.

seeria riigilaenupileteid. Maria Bertenson ostis siiski alles 1903. aasta märtsis esimese seeria riigilaenupileteid.⁷⁷¹ 10. jaanuaril 1903 ilmunud finantsminis-teeriumi korralduse alusel kuulusid alates 1. juunist 1903 ringlusest kõrvalda-misele kõik 1890 ja 1892. aasta (enamasti raudteede ehitamiseks emiteeritud) 4,5% obligatsioonid, samuti 1890. aasta riigilaenupiletid. Riigilaenupiletite omanikud pidid 1. märtsiks teatama, millise vahetuskursiga nad soovivad väärtpeberid vahetada. Võimaliku variandina pakuti 100 rublalise obligatsiooni eest 2 rubla sularahas või siis kapital protsentidega nominaalväärtusega rubla rubla vastu. Maria Bertenson otsustas ilmselt ülikooli soovitusel viimase mooduse kasuks.⁷⁷²

Joseph ja Maria Bertensoni stipendiumiga seonduvast kirjavahetusest selgus, et 1906. aasta alguses tegeles pärandusega ning sh ülikoolile annetatud stipen-diumiga Sergijevis⁷⁷³ elav Bertensonide poeg Lev Bertenson. Lev Bertensoni teatel oli tema ema Maria Bertensoni surnud 28. novembril 1905. Samale teatele oli Bertensonide poeg lisanud 31. jaanuaril 1896 notariaalselt kinnitatud õiendi,

768 Vt. lähemalt L.ŠEPELËV: Činovnyj mir Rossii XVII-nacalo XX. V. Sankt-Peterburg 1999. S. 400 j.

769 EAA. 402-2-1775.

770 Deutschbaltisches Biogrphisches Lexikon 1710–1960 (edaspidi DBBL). Köln-Wien 1970. S. 456.

771 EAA. 402-5-1393. Pagineerimata.

772 Samas.

773 Possaad, 1925. a. alates linn Moskva oblastis, seal asub ka kuulus Troitse-Sergi klooster.

milles ta kinnitas tunnistajate Berhard Klarfeldi (Austria alam) ja vande-advokaat Aleksander Endeni juuresolekul, et tema vanemate kapital Tartu Pangas jääb nii tema ema kui tema surma järel Tartu ülikooli kasutusse stipen-diumina. Peterburi Rahukohtu ringkonnakohtust Tartu ülikoolile saadetud dokumendi alusel selgus, et Joseph ja Maria Bertensonid olid testamendi täitmise usaldanud Peterburi Aadli Opekile.⁷⁷⁴ Seega tuli ülikoolil pöörduda nimetatud aadli eestkoste institutsiooni poole.

30. oktoobril 1907 riigipanga poolt väljastatud teatise alusel hoiti Berten-sonide annetatud kapitali kontol nr 944591 nominaalväärtusega 6100 rubla, sularahas 390 rubla ja 70 kopikat,⁷⁷⁵ mis lubati lähemal ajal üle kanda Jurjevi/

Tartu Pangas ülikooli arvele. Bertensonide stipendiumi välja kuulutamine või-nuks sellega alata.

Kuna tegemist oli meediku poolt asutatud stipendiumiga, jagas rektor Jevgeni Passek mitmegi arstiteaduskonna professori seisukohta valida stipen-diaatideks eelkõige arstiteaduskonna üliõpilasi.⁷⁷⁶ Teaduskondlik valik sai osaks viienda kursuse üliõpilasele Kazimir Jakontile.⁷⁷⁷ Esimesel stipendiaadil aga ei õnnestunud Tartu Pangas väljamakse orderile allkirja anda⁷⁷⁸ kuna alles 16. mail 1908 kanti stipendiumisumma 390 rubla ja 70 kopikat üle ülikooli erivahendite arvele.⁷⁷⁹ 1908. aasta kevadsemester oli aga Jakontile viimane semester Tartu ülikoolis.

Kuid nüüd olles stipendiumirahas täiesti kindel, asus arstiteaduskond välja selgitama taotlejate hulgast uusi stipendiumi väärilisi. Märtsis 1909 kinnitati Bertensoni stipendiaadiks neljanda kursuse meedik Heinrich Rudzinsky. Järg-mine stipendium sellest fondist määrati veebruaris 1911 Arkadi Parusnikovile, kes enne oli saanud von Sieversi (asutatud 1807) stipendiumi ja nüüd vahetas selle Bertensoni nimelise stipendiumi vastu. Sieversi stipendium määrati veel kolmanda kursuse arstiteaduskonna üliõpilasele Mihhail Eksemplarskile.

Veebruaris 1915 Emil Laurile kogu õppeaastaks määratud Bertensoni stipen-dium jäi tal saamata, sest üliõpilane mobiliseeriti sama aasta septembris. Tema stipendiumi kasutas kandideerinute reast esimesena välja jäänud üliõpilane – Mitrofan Firsow, kes jäigi stipendiaadiks veel 1917. kevadsemestril.

1908–1917. aasta kevadesemestri lõpuni maksti Bertensoni kapitalist kogu-nenud intressidelt stipendiumi kokku 9 arstiteaduskonna üliõpilasele – kõigile 114 rubla semestris.⁷⁸⁰

774 EAA. 402-4-1204. L. 1.

775 Siit oli juba maha arvestatud komisjonitasu (1.22), postikulu (9.88), tulumaks 025 kopikat – kokku 11.35

776 EAA. 402-4-1204. L. 1, 8, 10.

777 Kazimir Jakont * 1880 Kaunase kubermang, med 1902–1908.

778 EAA. 402-4-1204.L. 1, 8, 10.

779 EAA. 402-5-1393. Pagineerimata.

780 Samas.