Kohort, mida uurimistöös on nimetatud kosmo-seajastu põlvkonnaks (sündinud aastatel 1958–
1971), on end näidanud uudistemeedia väljal toimu-vate muutustega eespool iseloomustatud kohorti-dest paremini kohaneva generatsioonina. Võib ise-gi öelda, et see grupp mõjub eakamate ning veel lä-hemalt käsitlemata nooremate meediakasutajate va-hel nn puhvergeneratsioonina.25 Selle liikmeid ise-loomustab meediapraktikate kombineerimine, mis tähendab suuresti seda, et internetikeskse uudiste-meedia mõjuväljas ollakse küll arvestataval mää-ral, kuid ka traditsioonilise trükimeedia lugemise harjumusest ei olda võõrdunud. Püütakse haarata võimalikult palju olemasolevast, seda nii vormili-ses kui ka sisulivormili-ses mõttes.
Kohanemisvõimest rääkides oleks asjakohane te-ha kõrvalepõige siirdeaja esimesel perioodil (1991–
24 Elad Segev. Visible and Invisible Countries: News Flow Theory Re-vised. — Journalism. 2014, lk-d 1–18. http://jou.sagepub.com/content/
early/2014/03/03/1464884914521579. [03.09.2014].
25 Vt Veronika Kalmus, Anu Masso, Marju Lauristin. Preferences in Media Use and Perceptions of Inter-generational Differences Among Age Groups in Estonia: A Cultural Approach to Media Generations. — Northern Lights, 2013, Vol. 11, nr 1, lk-d 15–34.
86 Meediapõlvkonnad uudistemeedia tarbijana
1997) väljapakutud võitjate ja kaotajate põlvkonda-de ümber tekkinud diskussiooni juurpõlvkonda-de.26 Teata-vasti defineeriti „võitjatena“ 1960ndatel sündinuid, kelle aktiivsesse tööikka jõudmise faas kattus Eesti iseseisvuse taastamise perioodi algusega. Muutus-te keerises suutsid paljud neist haarata olulisi po-sitsioone majanduse, äri, poliitika jm valdkonnas ning minna kaasa uute ideede ja turumajandusli-ku ühiskonnakorraldusega. Kirjeldatud põlvkond on hea näide ülenevast mobiilsusest (upward mobi-lity), sealjuures on alles hilisemates uuringutes too-dud esile muu hulgas perekonna ressursside ja võr-gustiku mõju toonastele karjääripüüdlustele vara-kapitalistlikus ühiskonnas.27 See aga ei tähenda, et toona saavutatud positsioone oleks hiljem erisugus-te mõjude foonil (sh globaalse majanduskriisi tingi-mustes) suudetud tingimata hoida ja säilitada. Re-mark võib mingil määral olla abiks kosmoseajastu põlvkonna kohanemisvõime tõlgendamisel ka in-fo- ja meediatööstuse ning -tarbimise murranguli-se arengu kontekstis.
Teisalt on analüüsi tulemustele ka teine, prakti-lisem seletus: olles interneti laiema kasutuselevõtu ajal ja järel (mil küsitlusandmed valdavalt on kogu-tud) aktiivses tööhõives, on digitaalse kirjaoskuse omandamine paljude selle põlvkonnagrupi liikme-te jaoks olnud küllap üks professionaalses elus hak-kamasaamise eeldusi. Võrreldes vanemate kohor-tidega, kellele selline surve või ootus niivõrd otse-selt ei laiene, on kosmoseajastu põlvkond suuremal määral sõltuv välistest teguritest. Lisapõhjendustena võib esile tuua eakamast elanikkonnast aktiivsema osaluse demokraatia protsessides. Näiteks on vara-semad küsitlused toonud esile just keskealiste suu-rema valimisaktiivsuse võrreldes päris noorte, aga ka eakate kodanikega28 ning avalike teenuste kasu-tamise, millesse on üha laiemalt integreeritud digi-taalsed lahendused (hääletamine, tervis jm e-teenused). See annab tunnistust kõnealuse kohordi sujuvamast sotsialiseerumisest infoühiskonnas, mis
26 Vt Mikk Titma, Nancy Tuma, Brian D. Silver. Winners and Losers in the Postcommunist Transition: New Evidence from Estonia. — Post-Soviet Affairs, Vol. 14, 1998, lk-d 114–135; Jelena Helemäe, Ellu Saar, Rein Vöörmann. Kas haridusse tasus investeerida?: Hariduse selek-teerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel.
Tallinn: Eesti Teaduste Akademia, 2000.
27 Ave Roots. Occupational and Income Mobility during Post-Socialist Transformation of 1991–2004 in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjas-tus, 2013.
28 Vt Marti Taru. Valimispäeva küsitluse tulemusi. — Riigikogu valimised 1999, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999, lk-d 156–184.
ka meediasfääris toimuvat suurel määral hõlmab.
Huvipakkuvate meediateemade faktoranalüüs („Mina. Maailm. Meedia“ 2002., 2008. ja 2011. aas-ta andmete põhjal) osuaas-tas põhjuslikule seosele in-foeelistuste ja -vajaduste ning indiviidi elutsükli ja selles sisalduvate üleminekute vahel (nendeks loe-takse nt iseseisva elu alustamist, paarisuhte loo-mist, lapsevanemaks saaloo-mist, pensionile jäämist jms). Valdavalt 1960ndatel sündinud uudistetarbi-jate huvifookuses olid küllaltki kesksel kohal pere, laste, hariduse ning sotsiaalse turvalisusega seotud teemad ja sündmused, mis olid üheksa-aastase uu-ringuperioodi lõpuks tõusnud oluliste teemade rin-gi ka 1972.–1986. aastal sündinud siirdepõlvkonnas.
Kuid kõigi viie kohordi võrdluses tuleb välja kos-moseajastu põlvkonna laiapõhjaline huvi maailmas toimuva ja meedias kajastatava suhtes. Seetõttu on ka arusaadav, et igakülgsete huvide rahuldamiseks kasutatakse erisuguseid meediakanaleid ja platvor-me. Selle grupi puhul tuli iseäranis ilmselt esile eri meediumide erinev otstarve, millele on taanlaste uudistetarbimist uurides tähelepanu osutanud Kim Christian Schrøder ja Bent Steeg Larsen.29 Inime-sed kasutavad teatud meediume ja uudistekanaleid toimuvast kiire ülevaate saamiseks ning teisi põh-jalikumaks süvenemiseks ning taustteabe kogumi-seks. Eestis korraldatud fookusgruppides selgus, et niisugust strateegiat rakendavad kõige sagedami-ni just kosmoseajastu põlvkonna esindajad. Ena-miku jaoks oli igahomEna-mikune harjumus kasuta-da kiirülevaate saamiseks online-uudiste kanaleid ning valida välja lood, mida paberlehest soovitakse päeva jooksul või hiljem lugeda, valdavalt oli sel ju-hul tegemist pikemate arutleva iseloomuga teksti-dega. Mõistagi ei saa seda kohorti käsitleda homo-geense süvendatud meediahuviga auditooriumina.
Tõenäoliselt esineb igas analüüsitud sotsiaalses gru-pis nii sügavama ja avarama kui ka pealiskaudsema uudistehuviga indiviide.
Kosmoseajastu põlvkonda kuuluvate vastajate meediageograafiline horisont on võrdlemisi sar-nane eespool iseloomustatud põlvkonnagruppide omaga, st suuremat lähedust ja huvi tuntakse lähe-ma naabruse — Venelähe-maa, Balti riikide, aga ka Põh-jamaade (Soome, Rootsi, Taani, Norra) ning
Kesk-29 Kim Christian Schrøder, Bent Steeg Larsen. The Shifting Cross-Media News Landscape: Challenges for News Producers. — Journalism Stud-ies. Vol. 11, nr 4, 2010, lk-d 524–534.
87
SigneO permann
88
Euroopa (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) suhtes. Venekeelsed vastajad on võrreldes eestlastest eakaaslastega veidi enam huvitunud Leedus, endise NLi territooriumil ja Vahemere maades toimuvast.
Online-uudistele orienteeritud kasutajad
Kolmanda tingliku ja kontsentreeruva meediapõlv-konna moodustavad uudistetarbijad, kelle reper-tuaaris domineerib interneti vahendusel jälgitav meediasisu ning kes moodustavad suurema osa di-gitaalsete meedia- ja kommunikatsioonivahendite kasutajaskonnast (vt tabel 1).
Ootuspäraselt annavad selles auditooriumiseg-mendis tooni nooremate kohortide esindajad: siir-de- või üleminekuaja põlvkond (sündinud aasta-tel 1972–1986) ja vabaduse lapsed (sündinud aas-tatel 1987–1997). Kui esimese kohordi varane täis-kasvanuiga (Mannheimi järgi formatiivne periood, mis jääb vahemikku 17–25 eluaastat) langes kokku interneti saabumise ja massilise kasutuselevõtuga, siis teise kohordi esindajatel, nagu selgub küsitlus-andmetest, on raske ette kujutada maailma, kus in-ternetiühendust ei eksisteeri.30 Nii uuringu „Muu-tuv meediamaastik“ kui ka „Mina. Maailm. Mee-dia“ tulemused näitavad, et nooremates kohortides on internetist saanud peamine ja eelistatuim info hankimise allikas ning erisuguse iseloomuga kom-munikatsioonitegevuste platvorm.
Online-uudiste jälgimine, mis moodustab vaid osa mitmekülgsest kommunikatsioonipraktikast, ei ole sugugi prioriteetne tegevus, iseäranis vaba-duse laste jaoks. Tulemus on mõistetav eriti olukor-ras, kus meediasisu esitatakse mitmel eri platvor-mil ja eri kanalites; kus auditooriumi seisukohalt vaadatuna on žanri- ja formaadipiirid mõnevõrra hägustunud ning üleminek üht tüüpi meediasisu jälgimiselt teisele toimub sujuvalt (ähmastub selge piir uudisväärtusliku ja muu materjali vahel). Ten-dentsi edasiarenduseks saab pidada sotsiaalmeedia kanaleid, kus isikutevahelise kommunikatsiooni eesmärgil sisenenud kasutaja võib hõlpsasti sattu-da mõnele professionaalse uudistekanali toodetud
30 Esitatud argumenti toetab ka TNS Emori kogutud küsitlusandmete põhjal arvutatud meediakasutuse indeks, mille kohaselt oli 2013. aastal 15–29aastaste Eesti elanike internetitarbimine ligikaudu sajaprotsen-diline. 30–39aastaste grupis kasutas internetti 96% ja 40–49aastaste grupis 87%.
materjali juurde viivale lingile, mida tema kontak-tid jagavad, soovitavad või kommenteerivad. Nii-sugune planeerimatu uudistetarbimine kui siiski üsna sagedasti esinev praktika tuli kõige selgemalt esile vabaduse laste osalusel toimunud fookusgru-pi intervjuus.
Temaatilised eelistused uudistemeedias viitavad ka siin east ja eluteest tulenevatele mõjudele. Kui va-baduse lapsed pööravad enam tähelepanu arvuteid ja tehnoloogiat, haridust, noorsooküsimusi, muu-sikat ja meelelahutust käsitlevatele meediateksti-dele, siis neist veidi vanem üleminekupõlvkond on uurimuses hõlmatud aastate vältel hakanud huvi-tuma ka kodu ja perekonnaga seotud teemadest.
Märkimisväärselt vähesel määral tunnevad noore-mad kohordid huvi ajaloo ja kultuurimälu, aga ka poliitika ja sellele lähedaste valdkondadega seondu-vate materjalide vastu. Noorte tagasihoidlikule po-liitikahuvile (nii Eestis kui ka terves Euroopas) ju-hivad tähelepanu ka Kalmus, Masso ja Lauristin.31 Samas nähtub „Muutuva meediamaastiku“ andme-test, et vabaduse lapsi (teatud määral ka siirdepõlv-konda) iseloomustab suurem avatus geograafiliselt kaugete piirkondade suhtes, lisaks tajuvad nad ek-sootilisemaid kultuure arusaadavamatena, kui se-da esineb vanemates põlvkonse-dades. Siinjuures ilm-neb ka vene ja eesti keele kõnelejate rühmi kõrvu-tades märgatavalt suurem põlvkondlik sidusus (eri-ti vabaduse laste seas). Noorematesse põlvkonna-gruppidesse kuulujad esindavad globaalsemat maa-ilmatunnetust, nende geograafilis-kultuuriline ho-risont ulatub kaugemale lähemast naabruskonnast (kuigi Skandinaavia on endiselt olulisel kohal) ning nad ei tunneta samasugust sidet endise Nõukogude Liidu territooriumiga kui nende eelkäijad — palju-de jaoks neist puudub isiklik kokkupuupalju-de iseseisvu-se taastamiiseseisvu-se eeliseseisvu-se ajastuga. Selle aiseseisvu-semel huvitavad neid Austraalia ja Uus-Meremaa ning üldse inglis-keelsed kultuurid ja riigid.
Noorte selge orienteeritus ingliskeelsele inforuu-mile tuleb välja nii statistilisest andmeanalüüsist kui ka fookusgruppidest ning seda leidu toetavad ka keeleteadlaste avaldatud uuringutulemused Ees-ti kooliõpilaste32 inglise keele kasutusest, mille pro-portsioon on noorte igapäevaelus aastate jooksul
31 V. Kalmus, A. Masso, M. Lauristin 2013.
32 Anni Tammemägi, Martin Ehala. Eesti õpilaste keelehoiakud 2011.
aastal. — Keel ja Kirjandus. 2012, nr 4, lk-d 241–260.
Meediapõlvkonnad uudistemeedia tarbijana
89
märgatavalt suurenenud. 2011. aastal fookusgruppi-des intervjueeritud noorte sõnul ei teki olulist bar-jääri ingliskeelse uudistemeedia mõistmisel (inter-neti vahendusel jälgitakse BBCd, CNNi jt kanaleid).
Veelgi enam, ingliskeelseid allikaid peeti mitmel puhul eestikeelsetest usaldusväärsemaks, põhjali-kumaks ja paremini tasakaalustatuks, eriti rahvus-vaheliste sündmuste kajastamisel. Lisaks võis foo-kusgrupi vestluses täheldada, et vabaduse laste sõ-navara on suurel määral inglise keelest mõjutatud, mida ei ilmnenud ülejäänud intervjuudes. Nähtust on siinkirjutaja oma väitekirjas käsitlenud keelenih-ke (language shift) kontekstis.33
Lõpetuseks võib väitekirja aluseks oleva ana-lüüsi põhjal tõdeda Karl Mannheimi värske kon-takti hüpoteesi paikapidavust Eesti uudistemee-dia põlvkondade uurimisel. Interneti kasutusele-võtt 1990ndatel ning massiline levik ja kättesaada-vus 2000. aastatel on murranguliselt muutnud ko-gu kommunikatsiooni valdkonda, olles seega käsit-letav ulatusliku ja mõjuka sotsiaalse muutuste ahe-la esilekutsujana, mis omakorda on vorminud uue sotsiaalse põlvkonna. Nende suhe internetimeedia-ga, nagu ülaltoodu ka rõhutab, erineb olulisel mää-ral eelkäijate suhestumisest online-meediaga. Sa-mas toimub, nagu toonitab Veronika Kalmus34, ka vanemates põlvkondades järkjärguline kohanemine interneti ja digitaalse meedia vormidega, kuid pöö-re ei ole nii järsk ega kõikehõlmava ulatusega. Kui-gi sotsiaalmeedia ja mobiilse meedia lisandumine uudistetarbimise rutiini ei ole veel põhjalikult läbi-uuritud valdkond, saab siiski täheldada nende kas-vavat tähendust esialgu kahe noorima kohordi esin-dajate seas. Nii formaliseeritud küsitlus kui ka foo-kusgrupid tõid välja, et alates aastatest 2011/2012 on nooremate uudistetarbijate repertuaari lisandunud sotsiaalmeedia võrgustikud (eriti Facebook, Twit-ter ja YouTube). Samuti andsid nimetatud aastatel kogutud andmed märku nutiseadmete rakendami-sest uudiste jälgimisel. Nagu artikli sissejuhatuses on rõhutatud, on meediakasutuse uurimine n-ö pi-devalt liikuv sihtmärk, mis tähendab, et töö alu-seks olev andmebaas ei võimalda teha käesolevat aastat ja tulevikku puudutavaid järeldusi
nutisead-33 Vt Sarah G. Thomason, Terrence Kaufman. Language Contact, Cre-olization, and Genetic Linguistics. Berkeley: University of California, 1991.
34 V. Kalmus 2014.
mete ja mobiilse uudistemeedia kasutamise kohta.
Võib vaid oletada, et viidatud aastatel alguse saanud trend on ajapikku süvenenud ning teisteski kasuta-jagruppides veidi laiemalt levinud.
Kokkuvõtteks
Põlvkonnastumise analüüsimiseks meediakasutuse või mistahes muus sotsiaalses kontekstis ei ole ühest lähenemist, samamoodi nagu ei eksisteeri ühte ob-jektiivset viisi sotsiaalsete põlvkondade dateerimi-seks ja põlvkondliku sidususe määratlemidateerimi-seks.35 Töö üheks olulisemaks järelduseks on tõdemus, et eraldiseisvate või eksklusiivsete meediapõlvkonda-de meediapõlvkonda-defineerimisel (nt digitaalne põlvkond, Faceboo-ki või iPadi põlvkond) tuleks olla mõõdukalt ette-vaatlik ja vältida käibefraasi tasandil toimivate ter-minite juurutamist. Selle asemel tuleks põlvkondli-ke nähtuste määratlemisel arvesse võtta nii sotsiaal-ajaloolist struktuuri, millesse ollakse sündinud, kui ka sotsiaalsete rühmade erinevat võimekust suhes-tuda ühiskondlike muutuste ja tehnoloogilise inno-vatsiooniga, pidades silmas ka erinevusi põlvkond-likes valikutes, kultuurimaitses ja väärtustes.
Viiest töös lähemalt analüüsitud rühmast neljal (sündinud vahemikes 1932–1941, 1942–1957, 1958–
1971, 1972–1986) on olnud otsene kokkupuude ja kogemus nõukogudeaegse ühiskonnakorralduse-ga, kuigi töös käsitletud gruppide sotsialiseerumis-periood jääb ühiskonna arengu erinevatesse etap-pidesse ning see asjaolu on avaldanud ka erisugust mõju põlvkondlikule eneseteadvusele. Üks viiest kohordist on defineeritud iseseisvuse taastamise aega või selle järgsesse perioodi jääva sünniaja (1987–1997) ja kujunemisaastate järgi. Eespool kir-jeldatud tegurid selgitavad ka tõika, miks põlvkon-nagrupid katavad erineva ulatusega ajavahemikke.
Konkreetsete gruppide formeerimine on mõistagi vajalik ja sobiv mistahes statistilise analüüsi tege-miseks, kuid tulevikuperspektiive silmas pidades võiks kaaluda põhjalikumat kvalitatiivset lähene-mist. Iseäranis viljakas oleks longituuduuring, mis võimaldaks põlvkonnastumise protsessi põhjaliku-malt analüüsida meediasüsteemi arengu ja laiemate sotsiaalsete muutuste taustal.
35 Vt Aili Aarelaid-Tart. Sissejuhatus: Põlvkondlik sidusus ja hajusus ela-viku taustal. — Nullindate kultuur II: Põlvkondlikud pihtimused. Tar-tu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk-d 7–15.
SigneO permann
90 Meediakasutuse üldtendentsid
TNS Emor on Tartu ülikooli meediauurijate palvel juba palju aastaid koostanud tabeleid meediakasu-tuse üldindikaatorite kohta, tuginedes oma regu-laarsete monitooringute andmetele (Eesti Meedia-uuring trükisõna lugejaskonna kohta, tele- ja raa-dioauditooriumi uuring). Kuna andmed 2014. a kohta näitavad suuri muutusi trükisõna jälgimises
—ajalehtede ja ajakirjade paberversioonide lugejas-konna olulist vähenemist —, toome oma aastaraa-matus ära põhilised andmed meediakasutuse üld-tendentside kohta 2000–2014.
Tabelis 1 on esitatud regulaarsete ajalehe- ja aja-kirjalugejate (paberväljaannete) lugejaskonna dü-naamika 2000–2014. Näeme lugejaskonna aeglast kahanemist aastani 2008, kiiret vähenemist 2009–
2010, stabiliseerumist kolmeks aastaks ja järsku lan-gust 2014. Väga tähelepanuväärne on paberlehte-de regulaarsete lugejate osakaalu kiire kahanemi-ne noorte hulgas alates 2009. aastast. Ka nooremas keskeas, vanuserühmas 30–39, on regulaarsete pa-berlehelugejate osakaal langenud alla poole. Näe-me paberlehe lugemise otsest sõltuvust vanusest:
kõige truumad lugejad on kõige vanemas rühmas (60–74 eluaastat). Kui võtta arvesse ka võrguvälja-annete lugemist, siis kahanevad vanuserühmadeva-helised erinevused ajalehtede jälgimises tugevasti.
TÜ ühiskonnateaduste instituudi esindusliku kü-sitluse „Mina. Maailm. Meedia 2014“ andmetel jäl-gib ligikaudu kolmandik 15–29aastastest põhiliselt ajalehtede võrguväljaandeid. Siiski ei jälgi veerand 15–19aastastest sama küsitluse andmetel üldse aja-lehti, ei paber- ega võrguväljaandeid (elanikkonna keskmine 12%). Emori andmetel ei olnud ühegi pa-berlehe ühtegi numbrit viimastel nädalatel üldse lu-genud 5% elanikkonnast aastal 2000 ja 26% aas-tal 2014.
Ka ajakirjade regulaarses lugemises toimus Emo-ri andmetel 2014. a tugev langus. Tundub, et
ajakir-jad on suures osas muutumas meelelahutuslikuks tarbekaubaks, mille üksiknumbreid ostetakse sa-geli poest koos muu igapäevaeluks vajalikuga. Aja-kirjade lugemises on väga suured erinevused ees-ti- ja venekeelse lugejaskonna vahel, kohalike vene-laste jaoks ilmub meil väga vähe ajakirju ning kuigi Venemaal ilmuvad on kergesti kättesaadavad, ei ole tekkinud ega säilinud laialdast nende lugemise har-jumust. Erinevused vanusegruppide vahel on aja-kirjade regulaarses lugemises palju väiksemad kui ajalehtede lugemises, kuigi kõige noorem vanuse-rühm eristub siingi vähese lugemise poolest.
Võrreldes aastaga 2000 on 15–39aastate huvis pa-beril trükisõna vastu toimunud väga suur langus, pööre digitaalmeedia poole.
Seda pööret näeme ka tabelites 2 ja 3. Interneti-kasutus on vanuserühmas 15–39 juba mitmel aas-tal 100% või sellele väga lähedal. Tabel 2 näitab, et üldiselt on keskmine televaatamine olnud läbi aas-tate üsna stabiilne (välja arvatud 2003 ja järgnevad aastad võrdluses aastatega 2000–2002, kuna 2003 alguses muudeti nii tele- kui ka raadioauditooriu-mi monitooringu metoodikat). Kuid kahes noore-mas vanuserühnoore-mas, ja vähemal määral ka keskea-liste hulgas on viimasel viiel aastal toimunud tugev langus televaatamisele kulutatavas ajas. Seda võib vaadelda kui tunnismärki televisiooni muutuvast tähendusest, kui digitaalmeedia esiletõus on tingi-nud huvi vähenemise televisiooni vastu, millest rää-kis Igor Rõtov meie seltsis toimunud esinemises 10.
oktoobril 2014, mille põhiseisukohad on käesolevas aastaraamatus ära toodud.1
Digitaalmeedia esiletõus on tugevasti mõju-tanud ka keskmist raadiokuulamisele minevat aega, mis kõige nooremas vanuserühmas kaha-nes 2014. aastaks koguni vähemaks kui üks tund.
1 1 Vt lk-d 122–125.