Kuigi välisvaatajate-kuulajate arv on Eesti tele- või raadioauditooriumi mõõtkavas väike, on tähtis iga unikaalne kontakt, näiteks tosinajagu vaatajaid Tais või Venezuelas. Niisuguseid juhtumeid võib andmestikust näha mingil lühikesel perioodil.
Tõenäoliselt on tegu Eesti turistidega, aga võibol-la ka kellegi muuga. Kaugetest paikadest pärineva-te kontaktide leidmine ja haldamine iseloomustab tegutsemist pikasabaturu tingimustes. See vastan-dub massiturule, kus liigub piiratud arv kultuuri-tooteid (hitte). Küsimus on tegelemises suure
hul-ga äärealade niššidehul-ga.14 Tavaringhääling püüab oma tegevust rihtida populaarsuse järgi, kuid uues tehnoloogilises keskkonnas asendub massiturg hulga marginaalsete võimalustega, iseäranis selli-se väikeselli-se meediaorganisatsiooni jaoks nagu ERR.
Sisuedastusvõrgu statistika võimaldab näidata sisulevi ajalisi ja geograafilisi dimensioone. Saa-tekava ei kohusta vaatamisharjumustest kinni pi-dama. Tabelis 1 on toodud unikaalsed pöördumi-sed ERRi serveri poole (netikasutajaid, kes on sisu-edastusvõrgu serveriga ühendust võtnud, on loen-datud olenemata ühenduste arvust).
Tabel 1. Järelvaatamise ja järelkuulamise jagunemine riigiti (unikaalsed külastajad) 2014. a esimesel poolel
Riik Unikaalsed
külastajad Osakaal
Eesti 90 776 66,0%
Soome 18 160 13,2%
USA 3271 2,4%
Suurbritannia 3076 2,2%
Rootsi 3040 2,2%
Venemaa 2686 2,0%
Norra 2248 1,6%
Saksamaa 1857 1,3%
Hispaania 1127 0,7%
Belgia 1059 0,7%
Kanada 884 0,6%
Muud 13416 10.3%
14 C. Anderson 2009, lk 52.
IndrekTreufeldt
Joonis 3. Ansambel Winny Puhhi klipi „Meiecundimees, üks Korsakov läks eile Lätti“ vaadatavus YouTube’i keskkonnas
36
Poolaasta statistikas on ühtekokku 150 riiki.
Pingerivi algus annab märku, kus on kõige suu-rem eestlaste kogukond. Soome ja USA külastaja-te arvu vahe on suur. Samas on ka Belgia, Kanada ja Rootsi voogedastuse mahud üsnagi suured — seega on üksikud vaatajad lojaalsed ja püsiva hu-viga. Välismaise järelvaatamise (-kuulamise) 34%
on muljetavaldav.
Eesti diasporaa suurus on hinnanguliselt 130 000, olles kasvanud märgatavalt 1990. aastatel.15 See moodustas 2010. a 12% eestlastest.16 Viimase kümne aasta jooksul (2004–2014) on eesti diaspo-raa paisunud Belgias, Iirimaal ja Portugalis. Ees-tikeelne digisisu pakub kaude konkurentsi välis-eesti trükiajakirjandusele. Lehte loevad enamasti need, kes arvutit ei kasuta.
Soome osakaal voogedastuses kasvab. Joonis 4 toob ära otseedastuse (live streaming) jaotuse nä-dalate kaupa. Soome osakaal on suurem kui ko-gu välisauditooriumi oma. Üldist väljakujunenud jaotust vääravad vaid suured spordivõistlused (siis tõuseb Eestis veebipõhine vaadatavus).
ERR on ärgitanud inimesi laadima serverisse oma foto- ja videoülesvõtteid. Niisugune rahva-televisiooni algatus tähendaks sisuedastusvõrgu jaoks lisavõimalust. Vaatajad mitte ainult ei tarbi
15 Kristiina Praakli, Jüri Viikberg. The Estonian Language Abroad: A study of the Estonian Language in Diaspora. — Kristiina Praakli, Jüri Viikberg. (Koost) Eestlased ja eesti keel välismaal. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, lk 24.
16 Tiit Tammaru, Kaja Kumer-Haukanõmm, Kristi Anniste. Eesti diaspo-ra kujunemise kolm lainet. — K. Pdiaspo-raakli, J. Viikberg, 2010, lk 57.
materjali, vaid ka mingil määral täiendavad faili-kogumit. Vabariigi aastapäeval on serverisse lae-kunud fotosid üle maailma. Mitmed neist anna-vad infot, kuidas välismaal telesaateid arvutist jäl-giti (joonis 5).
Tekstid seovad avalikkust ja nii kujuneb glo-baalse tekstilevi kontekstis ka üleilmne eesti ava-likkus. See on Benedict Andersoni järgi omalaad-ne kujutletav kogukond:
[---] kujutletav, sest isegi ka kõige väiksem rah-vas ei tea kõiki kaasmaalasi, pole kõigiga kohtu-nud, isegi neist kuulkohtu-nud, kuid ometi on igaühe mõtetes kujutlus nende ühesolemisest.17
Tema arutluskäik käsitleb trükiajakirjanduse rolli ideede leviku tõhustamisel. Samamoodi soo-dustab ilmavõrk eestikeelset kommunikatsiooni ja ühiste diskursuste haldamist. Kujutlus kogukon-nast ei pea olema tingimata geograafiline, pigem on tegu võrgustikulise kogukonna või avalikkuse-ga, nii nagu loodetakse ka Euroopa Ringhäälingu-liidu strateegias:
kindluselaadsed suletud institutsioonid asendu-vad võrgustikega, kogukondadega, kultuuriühen-duste ja kodanikuühiskonnaga.18
17 Benedict Anderson. Imagined Communities Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. London, New York: Verso, 1996, lk 6.
18 Vision 2020: An European Broadcasting Union Project Connecting to the Networked Society. Continuous Improvement of Trust and Return-on-society. 2014, full report. http://www3.ebu.ch/files/live/
Joonis 4. Voogedastus otserežiimis 2014. aasta esimesel poolaastal nädalate kaupa (loendatud on voogedastuse seans-se ühe nädala jooksul)
Eestikeelse teksti üleilmne levi
37
Võrkavalikkust saab kirjeldada sellele nähtusele omaste tunnustega. Tekstide tarbimine moodus-tab omalaadseid mustreid ehk punktihulki, mida ei saa kirjeldada geograafilisi tunnuseid abiks võt-tes, vaid pigem topoloogiliste meetoditega, mil-le järgi tõusevad esimil-le niisugused omadused na-gu ühendusteed. Võrkstruktuuri põhielemendid on sõlmed (vertex) ja nendevahelised ühendused (path). Globaalset eestlaskonda võiks iseloomus-tada üleilmse hajaavalikkusena. Selle kogukonna liikmete geograafilisel paiknemisel pole selget loo-gikat või struktuuri, pigem seob neid samade ees-tikeelsete tekstide tarbimine. Nii saavad võrgus-tikku iseloomustavateks tunnusteks eeskätt teks-titarbimine ja tekst, mitte niivõrd meediatarbija
sites/ebu/files/Knowledge/Publication%20Library/EBU-Vision2020-Full_report_EN.pdf.
välised tunnused: kas ta paikneb piiritletud ter-ritooriumil ja jälgib määratletud ajahetkel ühte kindlat saadet. Topoloogilise ruumi kohta öeldak-se, et selles tekkivate kujundite alamhulgad rahul-davad teatud aksioome. Nii on globaalsel eesti ha-jaavalikkusel teatud seaduspära, mida tingib hu-vi mingite tekstide ja teemade vastu. Nende luge-jad tekitavad võrgustikus seoseid serveritega, kus tekstid on saadaval. Jagades ja linkides tekste suht-levad kogukonna liikmed ka omavahel ning sel-le tusel-lemusel tekivad võrgustikus uued ühendu-sed, mis ei sõltu kesksest sisuallikast. Niisugused kogukonnad „jagavad erilist autonoomiakultuuri, mis on nüüdisaegsete ühiskondade fundamentaal-seks maatriksiks“.19 Ilmavõrk loob platvormi,
mil-19 Manuel Castells. Networks of Outrage and Hope: Social Movements in the Internet Age. Kindle Version. Cambridge: Polity, 2012, lk 229.
Joonis 5. Visuaalne tagasiside ETV voogedastusele. Vaataja Hollandist jagab pidupäevamuljeid vabariigi aastapäevast 24. veebruaril 2014
IndrekTreufeldt
38 Eestikeelse teksti üleilmne levi
lel arenevad uued autonoomiapraktikad. Võrgus-tiku olulisteks tunnusteks on ühenduvus (connec-tedness), jätkuvus (continuity) ja piiritletus (boun-dary). Ühenduvus iseloomustab peamiselt tehno-loogilist keskkonda, tekstilevi võimalusi. Jätkuvus näitab huvi püsimist ja nõnda ka ühenduste kest-vust, ajale vastupidamist, teisalt ka ühiste arutelu-teemade ja diskursuste olemasolu, samuti osalust.
Piiritletus aga kirjeldab tunnuseid, mis iseloomus-tab võrgustiku servaalasid. Eestikeelset üleilmset avalikkust piiritleb keel ja keeleoskus.
Niisugune keeleoskusele rajaneva piiritletuse puhul võib oletada, et eestikeelset hajaavalikkust on ehk kergem uurida kui mõne suure keeleruu-miga seotud avalikkust. Suures keeleruumis on huvivõrgustikke raskem kirjeldada. Keel ja kee-leoskus ei piiritle kogukonda siduvat võrgustikku nii selgelt kui eesti keele puhul.