Artikkel põhineb 2013. aasta juunis Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud magistritööl (juh Marju Himma-Kadakas). Vt http://hdl.handle.net/10062/30877.
55
ühiskonnas ja ajakirjandusmaastikul toimuvate muutustega?
• Kas fotode tabloidiseerumise protsess jätkub?
Uurimismeetodiks kasutasin kontentanalüüsi.
Kodeerimiseks vajalikud kategooriad tulenesid fo-tode tabloidiseerumise tunnustest, mille esinemist fotodel hindasin alamkategooriate abil. See aitas teada saada, kas pressifotod on tabloidiseerunud, kas nad tabloidiseeruvad jätkuvalt või on kõrghetk juba ära olnud.
Valimisse kuulusid fotod, mis on ajalehtedes Eda-si ja Postimees ilmunud aastatel 1990, 1998, 2006 ja 2014. Leidsin, et kaheksa-aastane intervall on so-biv, et näha ajalehtede fotokasutuse tavade muutu-si, ja samas võiksid need aastad peegeldada ka muu-de ühiskondlike protsessimuu-de mõju Eesti ajakirjan-dusmaastikul toimunule. Ajalehe Postimees vali-sin analüüsimiseks sellepärast, et see on kaua olnud Eesti suurim üleriigiline päevaleht.
Valim koosnes 600 fotost. Igast vaatlusalusest aastast kuulus valimisse 150 fotot, mis jagunesid omakorda kolme valdkonna vahel: poliitika, mee-lelahutus ja sport, igast valdkonnast 50 fotot. Selline arv fotosid pakkus võimaluse teatavate trendide väl-jatoomiseks, kuid samas oli analüüsitavate fotode hulk ühele uurijale magistritööd tehes jõukohane.
Otsustasin vaadelda kolme valdkonda, et nen-des toimunud muutusi omavahel võrrelda. Poliitika peaks olema viimane „kõvade“ uudiste kants. Mee-lelahutus on valdkond, milles muutused võiksid olla kõige väljapaistvamad. Sport on aga läbinisti „peh-me“ teema, mis viimase veerandsaja aasta jooksul on oma olemuselt palju muutunud — kui 1990. aas-tate alguses oli tippsport ka rahvuslikku iseolemist turgutav ja kinnitav valdkond, siis nüüdseks on ta eelkõige meelelahutus.
Tabloidsete fotode tunnused
Kuna (mulle teadaolevalt) ei olnud keegi varem väl-ja selgitanud tabloidiseerumise tunnuseid fotodel, siis tegin seda ise. Uurisin varem tabloidsete foto-de kohta kirjutatut3 ja analüüsisin neid tunnusjoo-ni, mida saab tabloidsete lehtede sisule, välimusele
3 Kasutasin kahte allikat: Karin E. Becker. Photojournalism and the tabloid press. — The photography reader. London & New York: Rout-ledge, 1992/2003, lk-d 291–308; Sofia Johansson. Reading Tabloids:
Tabloid Newspapers and Their Readers. Stockholm: Södertörn Acade-mic Studies, 2007.
ja kirjutamisstiilile iseloomulikelt omadustelt foto-dele üle kanda.
Ilmnesid järgmised tunnused.
• Suured fotod ja värvilised fotod muudavad aja-lehe atraktiivsemaks, seega seostuvad tabloidisee-rumisega. Lisaks mängib rolli ka fotode osakaalu suurenemine tekstimahuga võrreldes.
• Fotode suured plaanid: mida suuremas plaa-nis on inimene fotol, seda rohkem on näha, mil-lest „räägib“ tema nägu või kehakeel. Mida lähe-malt on inimest pildistatud, seda enam on fotos tabloidsusele omast inimkesksust, sest see toob fotol olija lehelugejale lähemale.
• Fotol olija silmside lehelugejaga loob fotol olija ja lehelugeja vahel võrdsuse. Võrdsus on tabloid-sele fotole iseloomulik, sest seostub tabloididele omase emotsionaalse läheduse ja familiaarsuse-ga. Privaatse ja tuttavana mõjuvad fotod teevad fotol olija vaataja jaoks ligipääsetavaks ning seda kasutatakse nii kuulsate kui ka tavaliste inimes-te kujutamisel.4
• Emotsionaalsus on iseloomulik nii tabloidsete lehtede tekstidele kui ka pealkirjadele, kuid tihti saab seda näha ka fotodel. Suure rõõmu või traa-gilise kaotuse puhul ei mõtle inimesed nii palju enesekontrollile ja sellised fotod arvatakse paljas-tavat inimese tõelist palet.5
• Tavapärasest erinev keskkond võib suurendada inimlähedust. Becker6 tõi välja, et kuulsaid ini-mesi pildistatakse tabloidi jaoks tihti nende kodus
— turvalises ja õnnelikus keskkonnas näidatak-se nende eraelu ehk privaatnäidatak-set sfääri, kuigi nad on tuntud ja seega uudisväärtuslikud hoopis seepä-rast, millega nad tegelevad tööl ehk avalikus sfää-ris. Kodune keskkond muudab kuulsad inimesed loomulikumaks, foto mõjutab lugejat nägema, kes kuulsad inimesed „tegelikult“ on.
• Ebatavalisus — kõik, mis on sensatsiooniline, pi-kantne, kummaline, kurioosne või naljakas, leiab tabloidsetes lehtedes oma koha.
• Poseeritud fotod kujutavad inimest ja teda ümb-ritsevat taotluslikult estetiseerituna, mis teeb need fotod atraktiivsemaks ja rohkem tähelepa-nu püüdvaks, mis omakorda viitab tabloidsusele.
4 K. Becker 2003, lk 299.
5 Ibid., lk 301.
6Ibid., lk-d 299–301.
MariiKangur
56
• Dramatiseerimine ja hinnangulisus, mis esine-vad kollaažides ja mitme foto kasutamisel: eri-nevate illustratsioonide kokkusegamine (nt foto ja joonistus) pakub humoorikat või vähemalt pi-sut ebatavalisemat lähenemist, et teha nalja ja an-da selle abil hinnanguid. Hinnangud ja huumor ei ole uudistes soliidsele ajakirjandusele kohane, aga teksti, piltidele ja pealkirjadesse peidetud nali on üks tabloidse uudisediskursuse ühine nimeta-ja. Juba eespool nimetatud emotsionaalsust suu-rendab aga piltide kaudu dramatiseerimine, mida saab teha mitme pildi kasutamisega. Uudiste me-lodramaatiline käsitlemine on tabloidide märki-misväärne tunnus.7
• Passiivselt kujutatud naised ja aktiivselt kuju-tatud mehed: tabloidsetel fotodel on näha stereo-tüüpseid soorolle, mis rõhuvad sugupoolte erine-vusele. Naine on „pehmes“ rollis, kas siis pere, ko-du ja lastega seonko-duvalt või seksisümbolina, sa-mas kui mees rassib spordiküljel — ajab palli ta-ga ja võitleb vastaseta-ga. Tabloidis kujutatud nai-ne on passiivnai-ne, ta on nii naistele kui ka meeste-le ilu ja naudingu ikooniks, meeldiv, etteaimatav ja seetõttu kontrollitav, mees on aga aktiivne, tu-gev ja tetu-gevuses8.
Et olla kindel, kas leitud tunnused sobivad ka Eesti kontekstiga, kontrollisin nende esinemist Ees-ti tabloidi Õhtulehe fotodel.9
Fotode muutumisest 24 aasta jooksul
Mõnest aspektist vaadatuna on poliitika-, meele-lahutus- ja spordifotod muutunud samas suunas, aga see muutus on toimunud erineva tempoga; mõ-ne tunnuse puhul esimõ-neb aga valdkondadevahelises võrdluses silmapaistvaid erinevusi.
• Kõigi kolme valdkonna puhul oli näha fotode suurenemist ja värviliseks muutumist, mis ilmes-tab ilmes-tabloidiseerumist. Kõigepealt muutusid vär-viliseks (1998) poliitikafotod, spordi- ja meelela-hutusfotod said värvid järgmiseks vaatlusaluseks aastaks (2006).
7 S. Johansson 2007, lk-d 90–91.
8 Ibid., lk-d 103–106; Laura Mulvey. Visual Pleasure and Narrative Ci-nema. — Film Theory and Criticism: Introductory Readings. Oxford:
Oxford University Press, 1975/1992, lk 753
9 Võrdlesin Õhtulehe ja Postimehe fotosid, mis ilmusid 2014. aasta esi-meste kuude lehtedes.
• Sujuvalt on kasvanud ka poliitikafotode ja spordi-fotode emotsionaalsus, kuid meelelahutusspordi-fotode areng on hüplikum — 2014. aastaks on trend liiku-nud nii, et fotol kasutatakse kas tugevat emotsiooni või emotsioonitust, vahepealseid variante ei esine.
• Nii poliitika- kui ka meelelahutusfotode puhul saab rääkida poseeritud fotode osakaalu ja silm-side esinemise kasvust, aga meelelahutusfotode puhul on lausa kolm korda suurenenud silmsi-de esinemine just poseeritud fotosilmsi-del. Spordifoto-del esineb silmsidet vaid üksikutel kordaSpordifoto-del ja po-seeritud fotode osakaal selles valdkonnas kasvas 2006. aastani, kuid pärast seda langes isegi 1990.
aastast madalamale tasemele.
• Kui poliitikafotodel on stereotüüpsete soorollide esinemise osakaal marginaalne ning meelelahu-tuses esineb vastavalt stereotüüpsetele tunnuste-le kujutatud naisi üksikutel kordadel ja mehi üld-se mitte, siis spordifotode puhul saab rääkida ka stereotüüpselt agressiivsetest ja aktiivsetest mees-test, keda spordikülgedel kujutati sellistena kõigil vaatlusalustel aastatel.
• Ei poliitika- ega meelelahutusfotode puhul saa rääkida tavapärasest erinevas keskkonnas tehtud fotodest, aga spordifotode valdkonnas paistab sil-ma 2006. aasta, mil sportlased on laupäevastes lehtedes kujutatud spordisaalidest väljas.
• 2006. aastal esineb meelelahutus- ja spordifoto-de seas ka hinnangulisi kollaaže, samas kui mit-me fotoga dramatiseerimine on iseloomulikum 1990. aastale. Poliitikafotode valdkonnas on nii hinnangulisuse kui ka dramatiseerimise tunnus-te osakaal liiga väike selleks, et mingeid muutu-si välja tuua.
• Mõned tunnused — naiste ja meeste stereotüüp-ne kujutamistereotüüp-ne, ebatavalisus, tavapärasest eristereotüüp-ne- erine-vas keskkonnas kujutatud inimesed, silmside, hinnangulisus ja dramatiseerimine — pakku-sid kohati küll analüüsimiseks põnevaid näiteid, kuid neid oli koguvalimis siiski üpris vähe, mis-tõttu ei saa nende põhjal tabloidiseerumise prot-sessi kohta põhjapanevaid järeldusi teha.
• Plaanide kaugenemine ilmestab kõigis valdkon-dades detabloidiseerumist, sest see viib leheluge-ja fotol olileheluge-jast kaugemale. Kui poliitikafotodes on suund lähiplaanidelt keskplaanidele, siis spordi- ja meelelahutusfotod on liikunud keskplaanidelt poolüld- ja üldplaanidele.
Pressifotode tabloidiseerumine
57
MariiKangur
Tunnus Poliitika Meelelahutus Sport
Fotode suurus Fotode suurus on kasvanud ja kasutatakse rohkem eri suurusega fotosid
Fotode värvilisus
Fotod muutusid enamasti värviliseks 1998. aastal, kuid osa Eesti uudiste pilte olid siis ka veel mustvalged
Vaatlusalustest aastatest ilmusid esimesed värvilised fotod 2006. aastal. 1998. aastal olid kõik veel mustvalged
Fotode plaanide suurus
Plaanid on muutunud pigem kaugemaks Lähiplaani asemel on
domineerivaks saanud keskplaan Keskplaani asemel on valdavaks
saanud poolüld- ja üldplaan Esineb üha enam poolüld-, üld- ja superüldplaane Emotsionaalsus Tugevalt emotsionaalsete fotode osakaal on suurenenud, emotsioonitute fotode osakaal
vähenenud
Foto tegemise viis
Enamik on tegevusfotod Poseeritud fotode arv on pisut kasvanud
2006. aastal vähenes poseeritud fotode arv teiste aastatega võrreldes
Poseeritud fotode osakaal on 2014. aastaks langenud 1990.
aastast madalamale tasemele
Silmside
Nende fotode arv, kus fotol olija loob lehelugejaga silmside, on veidi
kasvanud Silmsidega fotode arv on
stabiilne Silmside osakaal poseeritud
fotodel on püsinud stabiilsena Oluliselt on kasvanud silmside esinemine poseeritud fotodel
Silmside osakaal poseeritud fotodel on püsinud stabiilsena Tavapärasest erinevas
keskkonnas tehtud fotod Kõige rohkem 1998. aastal (5
korda) Esineb väga harva kõigi
vaatlusaluste aastate jooksul Kõige rohkem 2006. aastal (11 korda)
2014. aastaks vähenenud 2014. aastaks vähenenud
Ebatavalisus
Pisut kasvanud Esineb harva ja kaootiliselt
Vähese esinemise põhjal saab väita, et ebatavalisus pole Postimehe veergudel vaatlusalustel aastatel olulist rolli mänginud ja selle tunnuse alusel suurest tabloidiseerumisest rääkida ei saa
Kollaažidel peituv hinnangulisus / mitme foto kaudu dramatiseerimine
Mitme foto kasutamist esineb enim 1990. aastal (10 korda), kollaaže enim 2006. aastal (11 korda)
Kasutatud rohkem kollaaže Kasutatud rohkem mitut
fotot
Stereotüüpsete naiste ja meeste
kujutamine Tabloidsetele lehtedele omaste soostereotüüpide esinemine on marginaalne
Rohkem esineb
stereotüüpsete tunnustega mehi, naiste puhul kohtab tunnuseid üksikutel kordadel