76 Eesti päevalehtede tähelepanu teistele maadele.
1993–19941998–19992000–20012002–20032004–20052006–20072008–20092010–20112012–20132014 %Koht%Koht%Koht%Koht%Koht%Koht%Koht%Koht%Koht %Koht Venemaa38,91.26,51.21,72.14,82.16,71.17,71.18,51.16,81.16,31.26,81. Ukraina1,813.1,312.1,514.0,920.2,411.1,713.1,614.1,816.1,616.16,12. USA10,42.18,52.25,41.29,31.15,42.17,02.17,22.15,02.16,02.14,53. Suurbritannia2,88.5,07.5,95.7,44.7,84.8,04.5,64.6,84.8,34.6,64. Soome8,23.9,13.9,13.8,83.8,53.8,43.8.23.7,93.9,33.4,75. Saksamaa7,14.8,14.5,94.5,75.6,15.5,75.5,25.6,05.6,35.4,26. Prantsusmaa2,010.2,09.3,18.4,78.4,67.3,98.4,58.5,16.4,46.3,07. Läti4,76.6,45.3,57.4,19.4,48.4,17.4,66.4,27.3,98.2,88. Rootsi5,65.5,76.5,26.5,36.4,29.4,76.3,69.3,98.4,37.2,59. Leedu3,67.3,48.2,210.2,411.2,810.2,410.2,611.2,413.2,410.1,710. Hispaania0,424.0,623.1,218.1,316.1,614.1,615.1,615.1,817.1,813.1,511. Itaalia1,316.1,214.2,111.3,110.2,312.2,111.1,913.3,29.3,39.1,312. Poola1,714.1,511.1,316.1,515.1,220.1,912.1,218.2,114.1,219.1,213. Süüria0,10,10,10,20,20,20,50,72,111.1,014. Iraak0,30,20,65,27.5,46.2,69.1,316.0,50,31,015. Norra1,117.1,215.1,712.1,514.1,416.1,419.0,923.2,015.1,417.1,016. Hiina0,40,30,50,722.1,219.1,517.3,110.2,412.1,814.1,017. Gruusia0,20,30,30,50,725.1,418.4,57.1,318.1,218.1,018. Afganistan0,10,20,921.1,217.1,318.1,320.2,212.2,711.1,715.0,919. Holland0,720.0,324.1,020.0,919.1,415.1,022.0,924.0,725.1,020.0,920.
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Maad, millele kolmes juhtivas Eesti päevalehes osutati kõige enam tähelepanu aastatel 1993–2014 Maade järjestus 2014. a andmete põhjal, % kõigist eri maadega seonduvatest lugudest ja koht pingereas
77
Pee terV ihalemm
Ukraina esiletõusule 2014. a ka see, et märkimis-väärselt keskenduti aastatel 2003–2005 Iraagile seo-ses sealse sõjategevusega, järgnevatel aastatel tähele-panu järk-järgult vaibus; samuti kasvas täheletähele-panu Gruusiale sõjalise konflikti tõttu Venemaaga aastal 2008; hiljem oli teemaks Afganistan jpm.
Tabeli andmed kinnitavad Ahto Lobjaka EAASi koosolekul esitatud väidet, et oleme servariik nii ajas kui ka ruumis. Venemaa külje all sõltume nii geograafiliselt kui ka ajalooliselt ja välispoliitiliselt väga USAst. Samas ei viita esitatud andmed Lobjaka oletusele, et Saksamaa on Eesti meedias tugevasti esindatud. Oleme ajalooliselt tõesti Saksamaa külje all, kuid lehed pööravad rohkem tähelepanu Suur-britanniale ja Soomele. SuurSuur-britanniale osutatava tähelepanu suurt kasvu (2,4% kõigist pikematest välisfookusega artiklitest 1993. a ja 9,9% 2005. a) saab seletada tema kui Euroopa Liidu ühe juhtriigi poliitilise osakaalu kasvuga Eesti jaoks. Küsimus, miks alates aastast 2000 on Suurbritannia pälvinud Eesti päevalehtedes järjekindlalt rohkem tähelepa-nu kui Saksamaa, väärib omaette analüüsi (nagu mitu muudki tabeli põhjal üleskerkivat küsimust).
Euroopa Liidu juhtriikidena võiks nende poliitilist tähtsust Eesti jaoks hinnata ligikaudu võrdseks või Saksamaa tähtsust isegi veidi suuremaks. Võime järeldada, et lisaks eri maade positsioonile poliitili-ses ruumis mõjutavad päevalehtede tähelepanu ka
muud tegurid, eriti vastavate maade tähtsus rah-vusvahelises kultuuriruumis. Ingliskeelne kultuu-riruum on juba mitukümmend aastat olnud Eestile olulisem kui saksakeelne, inglise keelt osatakse Ees-tis väga palju paremini kui saksa keelt.
Oluline on esile tõsta ka kasvavat tähelepanu, mille osaks saavad Eesti ajalehtedes Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Sedagi võib seletada nende maade poliitilise tähtsuse suurenemisega, aga ka nende märkimisväärse kultuurilise tähendusega.
Eesti päevalehtede geograafiline horisont on muutunud mitmekesisemaks. Kui Venemaad või USAd käsitlevad lood kokku moodustasid aasta-tel 1993–2003 üle 40%, mõnel aastal isegi üle 50%
(näiteks 1994ndal, viimaste Vene vägede Eestist väl-javiimise aastal), siis Euroopa Liiduga liitumise järel on kaht peamist poliitilist jõukeskust puudutavad lood moodustanud ligikaudu kolmandiku või veidi rohkem kõigist selle teema lugudest; 2014 oli aga nende osakaal pingestunud geopoliitilise olukorra tõttu taas rohkem kui 40%.
Märkimisväärne on tähelepanu suurenemine Hiinale, teiselt poolt võime näha kerget vähenemist mitme lähiriigi — Läti, Leedu ja Rootsi puhul.
Tabel osutab ka Kesk-Euroopa siirderiikide vä-hesele poliitilisele ja kultuurilisele tähtsusele Eesti jaoks. Esimese 20 rohkem tähelepanu pälvinud maa hulka pääseb nendest järjepidevalt vaid Poola.
m e e d i a k a s u t u s
80
Sissejuhatus
Viimaste kümnendite jooksul toimunud digitaalse pöörde taustal oleme olnud variatiivsema, hübriid-se ja suures ulatuhübriid-ses rist- või transmeedialihübriid-se kom-munikatsioonivälja1 kujunemise tunnistajaks. Ni-metatud areng on pannud proovile nii ajakirjani-kud, auditooriumi kui ka meediauurijad. Osa neist väidab, et õigupoolest ei tuleks enam rääkida ano-nüümsest massiauditooriumist, vaid erisuguste hu-vide, informatsiooniliste vajaduste, eelistuste ja oo-tustega väiksematest auditooriumidest, keda iseloo-mustavad ja/või liidavad teatavad sotsiaalsed tun-nused, nt keeleoskus, sotsiaalne staatus, haridus, aga ka põlvkondlik identiteet. Teisalt on digitaal-se meediasisu kasutamidigitaal-se ja suurandmete (big da-ta) analüüsi kontekstis huviorbiiti tõusnud just hii-gelsuured kogukonnad ning digitaalse elustiili mas-siline levik.
Põlvkondlik identiteet, samuti vanusest ja po-sitsioonist elukaarel tingitud erisused sotsiaalsetes praktikates (sh igapäevases meediakasutuses) on viimase kümnendi jooksul pälvinud sotsioloogide ja meediateadlaste kasvavat tähelepanu. Ometi sel-gub, et pelgalt sünniaasta põhjal ei saa teha kaugele-ulatuvaid järeldusi ja üldistusi tervete meediakasu-tajate gruppide harjumuste ja oskuste kohta (nt
di-1 Jakob Bjur, Kim Christian Schrøder, Uwe Hasebrink, Cédric Courtois, Hanna Adoni & Hillel Nossek. Cross-Media Use — Unfolding Com-plexities in Contemporary Audiencehood. — Nico Carpentier, Kim Christian Schrøder, Lawrie Hallett. (Toim) Audience Transformations:
Shifting Audience Positions in Late Modernity. New York, Oxon: Rout-ledge, 2013, lk-d 15–29.
gitaalse võimekuse kohta), sest nagu näitab ka see uurimus, ei pruugi kasutusmustreid eristavad joo-ned joosta hüpoteetiliselt konstrueeritud põlvkon-nagruppide piire mööda; seda enam, et erinevus noorema ja vanema elanikkonna arvuti- ja inter-netikasutuses üha väheneb.2 Erinevusi meediare-pertuaarides3 leiab nii kohortide vahel kui ka nen-de sees, kuigi vähemal määral. Siit kerkib küsimus, millised üldse on põlvkondlikkust kujundavad ja määravad tegurid ning kuidas sotsiaalne põlvkond ühiskonnas (välja) kujuneb ja avaldub.
Artikkel asetab selle probleemi mitme faktori kokkupuutepunkti ja uurib lähemalt vanuse, elutee eri etappide, põlvkondliku enesemääramise, aga ka meediaväljal ja Eesti ühiskonnas viimase kümnen-di jooksul toimunud arengu mõju uukümnen-distemeekümnen-dia repertuaaride kujunemisele.
Väitekirja üks põhilisi eesmärke oli leida vastus küsimusele, milliseid uudistemeedia repertuaa-re võib eristada põlvkonnagruppides ning kuidas on need aastatel 2002–2012 muutunud. Analüüsi-ti, milliseid meediakanaleid ja platvorme eri gene-ratsioonidesse kuulujad kasutavad, samuti vaadel-di meevaadel-diasisu temaatilisi eelistusi. Siinkohal tuleb toonitada, et väitekirja empiirilise osa kirjutami-se ajal pärinesid kõige värskemad uuringuandmed aastatest 2011/2012, mil nt nutitelefonide ja tahvel-arvutite kättesaadavus ja kasutamine ei olnud Ees-tis veel praegust taset saavutanud.4 Probleem on aga
2 Tiina Pärson. Digilõhe noorte ja eakamate vahel väheneb. — Statisti-kaamet, 19. september 2014, [http://www.stat.ee/72306].
3 Informatsioonilise repertuaari all peetakse silmas igapäevase meedia-kasutuse valikustrateegiat. Vt Uwe Hasebrink, Jutta Popp. Media Rep-ertoires as a Result of Selective Media Use: A Conceptual Approach to the Analysis of Patterns of Exposure. — Communications, 2006, Vol.
31, nr 2, lk-d 369–387.
4 Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud ja TNS Emori korraldatud „Nutisead-mete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalisuse käitumise uuringust“
selgus, et 2014. aasta detsembriks oli isiklik nutitelefon pea pooltel Eesti inimestel ning isiklik või perekasutuses olev tahvelarvuti enam