Kõige enam erinesid tabloidleht ja kvaliteetleht rol-lide poolest, milles naisi esitati. Kasutasin analüü-sis Susan Milleri jaotust,4 milles eristatakse küm-met rolli.
2000. aastal kujutas Postimees naisi poliitikutena ja professionaalidena 13 protsendipunkti võrra roh-kem kui Õhtuleht (joonis 3). Õhtulehes kujutati vas-tukaaluks 12 protsendipunkti rohkem sportlasi ja 21 protsendipunkti rohkem kuulsusi kui Postime-hes. Neist tulemustest on selgelt näha, kuidas aja-lehtede erinev suunitlus mõjutab ka naiste esitlemist fotodel. Õhtuleht näitas naisi kõige enam kuulsus-tena (23%), sest tabloidlehtedele on tunnuslik kes-kendumine meelelahutusele, kuulsuste eraelule ja spordile. See-eest oli naiste kujutamine meelelahu-taja rollis kahes lehes peaaegu võrdne (Postimehes 16% ja Õhtulehes 18%). Selle üheks põhjuseks või-vad olla saatekava juurde lisatud kaadrid filmidest, mida oli Postimehe mõnes numbris rohkemgi kui Õhtulehes. Lisaks avaldati Postimehe kultuurirub-riigis sageli fotosid teatrietendustest, kus võis samu-ti samu-tihsamu-ti naisi näha.
Kümnendi jooksul suuri muutusi kahe lehe eri-pärasse ei tulnud. Postimehes kujutati kvaliteetlehe-le iseloomulikult endiselt rohkem poliitikuid, pro-fessionaale ja aktiviste kui Õhtulehes. Õhtulehes säilis see-eest Postimehest sagedasem meelelahu-tajate ja kuulsuste kujutamine. Tegelikult kumma-gi lehetüübi eripära nende rollide puhul kohati isekumma-gi süvenes: Postimees kujutas varasemast seitse prot-sendipunkti rohkem professionaale ja Õhtuleht sa-ma palju rohkem meelelahutajaid.
Naiste rollid ajalehefotodel vastasid tegelikkusele erineval määral. Eestis on naissoost tipp-poliitikute osakaal meeste omast oluliselt väiksem, seega on ka naispoliitikute fotodel esinemise sagedus suuresti vastavuses tegelikkusega. Küll ei kajastu areng ajas:
kui Riigikogus oli kümnendi lõpuks 15 naist roh-kem ja valitsuses üks naine rohroh-kem kui kümnendi alguses, siis naispoliitikute osakaal Postimehe foto-del hoopis vähenes. Naispoliitikute fotode arvu vä-henemine on kummaline, sest naiste ligi kaks kor-da suurem esinkor-datus parlamendis on oluline areng, mis võiks peegelduda ka ajakirjanduses.
4 Susan Miller. The Content of News Photos: Women’s and Men’s Roles.
— Journalism Quarterly, 1975, Vol. 52, nr 1 , lk-d 70–75.
A ne t teParksepp
66
Naisprofessionaalide arvu kasv mõlemas lehes peegeldab seevastu reaalset ühiskondlikku olukor-da. 2010. aastaks kasvas naiste tööjõus osalemise määr 62 protsendini ehk võrreldes kümnendi al-gusega neli protsendipunkti. Enam-vähem sama ta-gasihoidlik, kuid siiski märgatav oli professionaali rolli suurenemine ka ajalehefotodel. Ajalehefotodel kujutatud naisprofessionaalid olid väga suures osas õed, õpetajad ja sotsiaaltöötajad, mis võib ühest kül-jest tunduda stereotüüpne, kuid teisest külkül-jest pee-geldab Eesti tööturgu, kus naised ongi enam esin-datud nt sotsiaalhoolekandes ja hariduses.
Olulise muutusena kasvas kümnendi jooksul kvaliteetlehes naissportlaste kujutamine. Kui nais-sportlased olid kümnendi alguses selgelt ülekaalus Õhtulehe fotodel (13%), samas kui Postimehes pea-aegu polnudki naissportlasi (kaks protsenti kõigist naistefotodest), siis kümnendi lõpus oli kvaliteetle-hes neid märgatavalt rohkem. Kümne aasta jook-sul vähenes naissportlaste osakaal Õhtulehe fotodel viie protsendini ja kasvas Postimehes 13 protsendi-ni. Lisaks fotode arvulisele erinevusele erines oluli-selt ka piltide sisu. Õhtuleht kujutas mõlemal aastal sageli harrastussportlasi: kuulsusi, kes tegid spor-ti, või ajakirjanikke, kes tegid eksperimendi käigus trenni kaasa. Seega võib öelda, et Õhtulehe naine on hobisportlane. Postimees kujutas seevastu 2010.
aastal naisprofisportlasi ja -treenereid, kes kõik olid paistnud silma oma sportlike saavutustega. Sport-lase rolli suurenemine Postimehes oli tõenäoliselt seotud ka sellega, et 2010. aastaks oli Eestis suurene-nud naissoost tippsportlaste osakaal. Näiteks osales 2010. a Vancouveri taliolümpiamängudel 12 nais-sportlast vastukaaluks 2000. aastal Sydneys võistel-nud kahele naissportlasele. Kuna spordirubriik on ajakirjanduses teatavasti üks mehelikumaid,5 siis on võimalik, et Postimehe toimetus hakkas pööra-ma teadlikku tähelepanu sellele, et võipööra-malikult pal-ju kajastada ka naissportlaste tegemisi, eriti kui neid tõusis Eestis kümnendi lõpuks varasemast märga-tavalt rohkem esile.
Meelelahutaja roll oli mõlemas lehes üks popu-laarsemaid: 2000. ja 2010. aastal Postimehes vas-tavalt 16% ja 18% ning Õhtulehes 18% ja 25% kõi-gist naistefotodest. Meelelahutajate osakaalu
suu-5 Shelly Rodgers, Esther Thorson. “Fixing” Stereotypes in News Photos:
A Synergistic Approach with the Los Angeles Times. — Visual Com-munication Quarterly, 2000, Vol. 55, nr 7, lk-d 8–11.
renemist mõlemas lehes võib seostada tabloidisee-rumisega ja ajakirjanduse aina suurema orienteeri-tusega meelelahutusele. Õhtulehes oli meelelahu-taja 2010. aastal kõige populaarsem naisteroll. On näha, et „kergete“ ja lustakate teemade ja valdkon-dadega seostatakse eelkõige naisi. Olukord on pa-rem kvaliteetlehe puhul, kus kujutatakse naisi li-saks meelelahutajatele ka „kõvades“ rollides, teks poliitikute ja professionaalidena. Kui aga näi-data naisi vaid „pehmetes“ valdkondades ja „kerge-te“ teemadega seoses, jätab see tegelikkust moonu-tava mulje ning ehk vähendab naiste tõsiseltvõeta-vust ka ühiskonnas.
Sama kehtib suurel määral ka kuulsuse rolli pu-hul. Selle rolli juures tekkis aga selge erinevus kva-liteet- ja tabloidlehe vahel. Postimees peaaegu ei ku-jutanudki naiskuulsusi (vaid üks-kaks protsenti), samas kui Õhtulehes oli see 2000. aastal kõige po-pulaarsem naisteroll (mõlemal aastal 23%). Suur kuulsuste osakaal on tabloidlehele väga iseloomu-lik, mis võis mõnevõrra tasakaalustada ka meelela-hutajate esinemist kahes lehes 2000. aastal. See tä-hendab, et kui lehtede sisu põhjal võiks eeldada, et Õhtulehes esineb rohkem meelelahutajaid kui Pos-timehes, siis sageli olid meelelahutajatena töötavad inimesed kujutatud Õhtulehes hoopis kuulsustena
— näiteks lauljatest ja näitlejatest ei kirjutatud seo-ses nende meelelahutusliku elukutsega, vaid seoseo-ses nende eraeluga.
Aktivisti rolli osakaalu ajakirjandusfotodel on keeruline võrrelda Eesti naisaktivistide osakaalu-ga tegelikkuses. Eri meeleavaldustel osalevad nai-sed paistavad tihti olevat pigem üheks korraks min-gi eesmärmin-gi nimel kogunenud ega pruumin-gi muul ajal näiteks kodanikuühendustes osaleda. Lisaks on ak-tivistid sageli välismaalased, kujutatud välisuudis-te juurde kuuluvavälisuudis-tel fotodel, mistõttu ei saa neid si-duda ühiskondliku arenguga Eestis. Väga suur osa aktivistide ja kõneisikute rolli alla liigitunud nais-te fotodest olid eri meeleavaldusnais-telt — üldjuhul olid need välisriikide protestid, mis olid piisavalt suu-red, et sattuda ka Eesti meediasse. Aktivism piir-duski uudisfotodel eelkõige meeleavaldustega. See-ga, kuna protestid on vähemalt Eesti ühiskonnas pi-gem harv nähtus ja ka välissündmuste kajastamisel nende kohta lehtedes väga palju fotosid ei avaldata, oli isegi kvaliteetlehes mõlemal vaadeldud aastal ak-tiviste vaid seitse protsenti. Õhtuleht, mis
poliitilis-Naiste kujutamine tabloid- ja k valiteetlehe fotodel
67
test teemadest eriti ei kirjuta, näitas aktiviste ja kõ-neisikuid kolmel-neljal protsendil naistefotodest.
Ainus roll, milles naisi fotodel üldse ei kujuta-tud, oli kurjategija. Ei saa täiesti kindlalt öelda, miks naiskurjategijaid ajalehefotodel ei näidata. Esiteks on neid kindlasti vähem kui meeskurjategijaid:
2010. aastal moodustasid naised kuritegudes süü-distatavatest kümme ja mehed 90 protsenti.6 Tei-seks avaldati analüüsitud lehtedes kurjategijate fo-tosid üldse üsna vähe. Pealegi võivad naiste toime-pandud kuriteod erineda meeste omadest. Samuti võivad mõjutada fotode kasutamist kuriteoliigid — näiteks tuleb eriti tähelepanelikult järgida eetika-koodeksit lastega seotud kuritegude puhul.
2000. aastal oli mõlemas lehes suur tähtsus inim-huvi äratavatel tegelastel ehk tavalistel inimestel, kelle meedia oli ise leidnud. Õhtulehest võib oodata suurt inimhuvi osakaalu, kuna tabloidleht katsubki tavaliselt olla inimlähedane ja kirjutada sellest, mil-lega palju lugejaid suudavad samastuda. Samas oli ka Postimees võtnud endale 2000. aastal eesmär-giks tutvustada „harilikke inimesi“ (st mitte avali-ku elu tegelasi), kes elasid maailma eri paikades ja olid millegi poolest huvitavad. Suuresti selle rubrii-gi tõttu olirubrii-gi kümnendi alguses Postimehes inim-huvi äratavate naiste hulk suurem kui Õhtulehes (vastavalt 19% ja 14% kõigist naistefotodest).
Küm-6 Kuritegevus Eestis 2010. (Kriminaalpoliitika uuringud 15.) Tallinn: Jus-tiitsministeerium, 2011.
nendi lõpuks vähenes aga inimhuvi äratavate naiste arv mõlemas lehes oluliselt: Postimehes oli inimhu-vi äratavaid naisi kuuel ja Õhtulehes inimhu-viiel protsen-dil naistefotodest. Õhtuleht paistis kümnendi lõpus enam keskenduvat kuulsatele inimestele ja meelela-hutajatele, kes võiksid tõmmata rohkemate lugejate tähelepanu kui tavainimesed.
Negatiivsena võib näha seda, et Õhtulehes kas-vas kümnendi lõpuks abikaasa ja mingi muu rolli osakaal (vastavalt üheksa ja 20 protsendini), kui-gi see Postimehes veidi vähenes (vastavalt kol-me ja 16 protsendini). Mõlemas rollis naised on isiksusena pigem kõrvalised, loo seisukohast mit-te eriti olulised ja neid kasutatakse sageli silma-iluks, visuaalsetel eesmärkidel. Kuigi sellistel rol-lidel on ajakirjanduses kindlasti oma koht, ei saa siiski pidada kuigi positiivseks, et muu rolli osa-kaal on mõlemas lehes üks populaarsemaid, sest selle rolli alla kuulusid eelkõige taustana kujuta-tud anonüümsed naised. Lisaks ei vasta abikaa-sa rolli varasemast abikaa-sagedasem kasutus Õhtulehes tegelikkusele. Eesti naised abielluvad aina vähem;
üha enam (kuigi aeglaselt) loobutakse traditsioo-nilistest pererollidest ehk naised jäävad vähem ko-ju lastega tegelema ning on enam seotud tööelu-ga7. Õhtuleht näitab aga sageli stereotüüpseid pilte,
7 Leeni Hansson. Töö- ja pereelu ühitamine. — Teel tasakaalustatud ühis-konda: Naised ja mehed Eestis II. Tallinn: Sotsiaalministeerium, 2010, lk-d 40–51.
Joonis 4. Naiste funktsioonid fotodel (n = 100 fotot mõlemal aastal ja mõlemas lehes)
A ne t teParksepp
68
seostades naisi abikaasaks olemise ja koduse elu-ga. Kuna tabloidleht kajastabki tavaliselt rohkem privaatsfääri, siis abikaasa rolli osakaalu suurene-mine näitab sarnaselt meelelahutajate juurdetek-kimisega, et Õhtuleht on kümnendi jooksul muu-tunud veelgi tabloidsemaks.