eel-davad, nende oskustega, mida tu-dengid eeldavad, et toimetustes töö-tajatelt nõutakse?
Kõrvutades tudengite reflekteeritud eelduslikke os-kusi toimetajate paikapanduga (vt tabel 1), on sel-gelt näha, et äsja veebitoimetuse töötoa läbinud
tu-Oskused, mida veebiajakirjanikud rakendavad oma töös
115
dengid ei oska ette kujutada, milliseid oskusi toime-tajad oma tulevastelt töötajatelt ootavad. Tudengid tõid konkreetselt välja vaid kolm oskust, jäädes pea-miselt siiski üldsõnaliseks, väites, et veebiajakirja-nik peaks oskama kõigest midagi, sest pideva kiiru-se tõttu on tegu konveieriga.
Leiti, et veebiajakirjanikul peaks olema piisavalt kiired töövõtted. Näiteks peaks ta suutma telefoni-intervjuud tehes kuuldu kohe kirja panna, et hilise-male ümberkirjutamisele enam mitte aega raisata.
Teiseks peeti oluliseks loo jutustamise oskust, mida selgitati näitega oskusest jagada mingi tee-ma väiksetee-mateks uudisühikuteks. Sel juhul säilib kiirus, sest veebiajakirjanik ei pea ootama näiteks opositsioonipoliitiku vastulauset, kuna selle saab
avaldada siis, kui see kohale jõuab. Senikaua saa-vad inimesed juba ühe seisukohaga tutvuda, kuid sellega seondub kallutatud info oht, sest inimesed mäletavad ja usaldavad paremini esimesena aval-datud infot, vastuväiteid ei kiputa enam hästi us-kuma. Pealegi võivad paljud inimesed lugeda vaid esimest uudist.
Kolmandaks peeti oluliseks videolugude tege-mise oskust.
Kui tudengite väljatoodut võrrelda vaatlustule-mustega, siis on näha, et reaalselt kasutati neist kol-mest eelduslikust oskusest vaid esikol-mest — kiirust.
Kuigi tehti ka üks videolugu, ei saa seda hästi arves-se võtta, arves-sest kümnest osalenust käis videolugu te-gemas kaks, aga töö sai valmis üks inimene.
Tabel 1. Toimetajate eeldused veebiajakirjanike oskustele võrdluses tudengite oletustega ja veebitoimetuse töötoas ka-sutatud oskustega
Oskused, mida toimetajad veebiajakirjanikelt eeldavad1 ... mida tudengid eeldasid ... mida tudengid kasutasid
Kiirus X X
Keelevaist, grammatiline õigekiri X
Uudiste kirjutamine, tekstiloome oskus X
Loovus/originaalsus
Loo jutustamise oskus X
Oskus ära tunda uudisväärtus X
Võime analüüsida avalikkuses toimuvaid protsesse
Erinevate kanalite jaoks sisu tootmine X
Kriitiline mõtlemine Mitmekesisus/paindlikkus
Analüüsivõime X
Kohanemisvõime
Tehniline pädevus X
Võõrkeeleoskus X
Oma initsiatiiv
Oskus kirjutada mõnes muus žanris
Hea suhtlemisoskus X
Koostöötamise võime X
Veebikeskkonnas orienteerumine X
Intervjueerimisoskus X
Info leidmise oskus X
Visuaalne mõtlemine Sotsiaalmeedia kasutamine
Piltide tegemine/filmimine X X
Laurit sLeima
116
Üks põhjustest, miks nii vähe eeldatavaid osku-si välja toodi, võib olla see, et ei mainitud neid, mis tundusid elementaarsed, nagu intervjueerimisos-kus, uudise kirjutamise ning info leidmise oskus.
Fookusgrupi intervjuudest selgus, et veebitoime-tuses töötamise kogemust ei olnud ühelgi osalejal, mistõttu ei osatudki eeldatavaid oskusi täpselt sõ-nastada.
Tudengite teadmisi saaks sellest valdkonnas pa-randada, kui viia läbi rohkem veebitoimetuse töötu-be ning ka lihtsalt käia erinevates veebitoimetustes vaatamas, kuidas tööpäev välja näeb. Teatud olulis-tes aspektides on paberlehe ja veebiväljaande toime-tamisreeglid ning töörutiinid erinevad ning et noo-ri tööturule sisenemiseks paremini ette valmistada,
peaks neile jagama võimalikult palju infot selle koh-ta, mis neid tegelikult ees ootab.
Järeldusena võib öelda, et uudiste toimetamise protsessi lühenemine veebitoimetustes survestab rakendatavate oskuste hulka ehk teisisõnu mini-meerib võimalikke rakendatavaid oskusi. Oskused, mida tegelikult rakendatakse, erinevad eeldatava-test oskuseeldatava-test just selle poolest, et reaalselt rakenda-tavaid oskusi on vähem kui neid, mida toimetajad veebiajakirjanikelt eeldavad. Samas kipuvad unu-nema need oskused, mida praktikas ei rakendata.
Siit tõuseb omakorda küsimus, kas veebiajakir-janduse kiirenenud ja lühenenud toimetamistsük-kel ei loo mitte soodsat pinnast veebiajakirjanike oskustepagasi „erosiooniks“.
Oskused, mida veebiajakirjanikud rakendavad oma töös
117
Veebiajakirjanduse loomisega tekkis meediasse olu-line kanal, kus informatsioon sai hakata levima eri vahendite kaudu. Uue kanali võtsid kiiresti omaks meediapakkujad, kelle tollase ärimudeli järgi pida-nuks veebiuudised ajakirjandusele piisavat tulu too-ma lugeja jaoks tasuta, kuid praeguseks on selgu-nud, et tulemused pole ootuspärased.
Kaua kasutusel olnud ärimudel seisnes raha kü-simises reklaamiostjatelt, kes olid huvitatud lugeja-te arvukusest, mida kasvatas tasuta sisu pakkumi-ne. Selle mudeli järgi polnud lugejalt saadud tulu peamine. Kuna tellijad said hakata tasuta sisu luge-ma internetist, hakkas nende hulk kahaneluge-ma juba enne majandussurutist. Majandussurutise tagajär-jel vähenes oluliselt reklaamitulu, mis lõi vajaduse uute ärimudelite järele. Urmas Loidi ja Andra Sii-baku järgi1 on reklaamituru allakäik olnud peami-ne tulude languse põhjus; paberlehe tiraaži vähepeami-ne- vähene-mise peavähene-miseks põhjuseks võib arvata lugejate mig-reerumist veebikeskkonda.
Majanduslikult ongi meediaettevõtteid suures-ti mõjutanud tehnoloogiline areng, mis võimaldas paberlehe lugejatel liikuda digitaalsesse keskkonda.
Internetis ajalehtede lugejate arv kasvab Eestis pide-valt, samas kui Emori andmete järgi toodavad rek-laamitulu põhiliselt trükiväljaanded. Urmas Loit ja Andra Siibak2 on Äripäeva näitel järeldanud, et
vee-1 Urmas Loit, Andra Siibak. Mapping Digital Media: Estonia. A Report by the Open Society Foundations. 2013. — http://www.opensocie- tyfoundations.org/sites/default/files/mapping-digital-media-esto-nia-20130903.pdf
2 Ibid., lk 70.
biuudiste lugeja toob minimaalset sissetulekut ja ta-suliste uudiste kui teenuse loomine pole ärimude-leid märkimisväärset mõjutanud. Hoolimata sellest, et reklaamitulud internetis kasvavad, pole suudetud tagasi teha seda, mille trükiajakirjandus ja reklaam on kaotanud. Ärimudel, mille järgi tulu saadakse lugejalt, pole seega ennast senini tõestanud, kuid sa-mal ajal paneb uus ärimudel uudistepakkujad riski ette kaotada aastatega kogutud tarbijaid, kelle oluli-se vähenemioluli-sega kahaneb ka reklaamiostjate huvi.3 Tasumisvalmiduse uurimine on oluline ajal, mil meediaettevõtted liiguvad järjest enam ärimudeli poole, mis näeb ette, et internetist sisu tarbides lu-geja ka maksab selle eest. Sellest lähtuvalt pakutak-se nüüd üha mitmekülgpakutak-semat sisu (nt interaktiiv-ne infograafika, otseülekanded ja sündmuste järel-vaatamised), mis on mõeldud just digivahendite-ga tarbimiseks. Sellise sisu loomine on lisaväärtus, mis nõuab ka täiendavaid ressursse. Meediapakku-jatel on tarvis varakult otsustada, millistest allika-test need ressursid tulevad — reklaamiostjatelt või lugejatelt? Vastasel juhul harjuvad lugejad saama li-saväärtusega informatsiooni tasuta, mistõttu on se-da hiljem keeruline uuesti müüma hakata.