Uuring on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi (Kultuuriteoo-ria tippkeskus) ja sihtfinantseeritava teema SF0180002a07 toel.
43
visuaalid „ütlevad“ nende kaasaegse sotsiaalse kesk-konna kohta. Kasutatud on nii kvantitatiivset ana-lüüsi (st kontentanaana-lüüsi)4 kui ka kvalitatiivset ana-lüüsi, keskendudes üksikutele iseloomulikele näi-detele.5
Ajaloolises perspektiivis on ajakirjandusvisuaa-lide muutumist analüüsitud eelkõige kvalitatiiv-selt, vaadates, kuidas on arenenud representatsioo-niviisid, millised on olnud visuaalsed konventsioo-nid, mille poolest sarnanevad ajakirjandusvisuaalid (nt uudisjoonistused ja fotod) varasemate visuaal-sete žanridega (nt maalid) ja kuidas on muutunud piltide sisu (nt kujutatud tegelaste hulk, staatilisus/
dünaamilisus, emotsionaalsus, pildi kompositsioon jms).6
Vähem on uuritud visuaalide hulga muutumisi, ilmselt on üheks põhjuseks töö mahukus. Enamik uurijaid piirdub visuaalide hulgale viidates laia ül-distusega, nt Esimese maailmasõja ajal „omandasid pressifotod uue legitiimsuse“7 või 1920. aastatel said fotod „ajalehtede kujunduse lahutamatuks osaks se-nise juhusliku pildilise lisandi asemel“.8
Kui visuaalide hulka on mõõdetud, siis on auto-rid teinud seda erinevalt. Nt USA kohalike ja
suur-4 Nt John Mager, James G. Helgeson. Fifty Years of Advertising Images:
Some Changing Perspectives on Role Portrayals Along with Enduring Consistencies. — Sex Roles, 2011, Vol. 64, nr 3–4, lk-d 238–252; Jason Stanley. Women’s Absence from News Photos: The Role of Tabloid Stra-tegies at Elite and Non-Elite Newspapers. — Media, Culture & Society, 2012, Vol. 34, nr 8, lk-d 979–998.
5 Nt Michael Griffin. The Great War Photographs: Constructing Myths of History and Photojournalism. — Bonnie Brennen, Hanno Hardt (Toim). Picturing the Past: Media, History and Photography. Urbana, Chicago: University of Illinois Press, 1999, lk-d 122–157.
6 Nt Robert L. Craig. Fact, Public Opinion, and Persuasion: The Rise of the Visual in Journalism and Advertising. — Bonnie Brennen, Han-no Hardt (Toim). Picturing the Past: Media, History and Photography.
Urbana & Chicago: University of Illinois Press, 1999, lk-d 36–59. K.
Barnhurst, J. Nerone 2001, lk-d 109–177.
7 D. L. LeMahieu. A Culture for Democracy: Mass Communications and the Cultivated Mind in Britain Between the Wars. Oxford: Clarendon Press, 1988, lk 77.
8 Allen Hutt. The Changing Newspaper: Typographic Trends in Britain and America 1622–1972. London: Gordon Fraser, 1973, lk 100.
linnalehtede visuaalsust võrreldes on ameeriklane Jack Willem kokku lugenud, mitu fotot ilmus kesk-miselt ühes lehenumbris;9 Karin Becker on mõõt-nud, kui suur on fotoga illustreeritud artiklite osa-kaal Rootsi päevalehtedes.10 Omavahel täpsemalt võrreldavaid mõõtmisi on kasutatud üksikutes uuringutes, viimasel ajal seoses ajalehtede välimu-se tabloidivälimu-seerumivälimu-se uurimivälimu-sega. Sel juhul on mõõ-detud visuaalide mahu osakaalu võrreldes teiste ele-mentide mahuga (põhitekst, pealkirjad jm) toime-tuse materjalis või kogu ajalehe mahus (st toimetu-se materjal + reklaam). Mulle teadaolevad vastavad arvandmed on koondatud tabelisse 1. Oluline on tähele panna, et uuringute valimid ja metodoloo-gia on erinevad, nii et andmed ei ole üheselt võrrel-davad, vaid annavad üksnes orientiire visuaalsuse osakaalu kohta mõne läänemaailma maa ajalehte-des 20. sajandil.
Allikad: USA — kolm ajalehte, täpne valim ja metoodika teadmata. (Vera Aromiskis, Louis Bartfield, Jack Howard, Phyllis Jackson, Eugene Johnson. Trends in Use of Pictures by Three Newspapers. — Journalism Quarterly, 1952, Vol.
29, lk-d 212–213. Tsiteeritud P. Mervola 1995, lk 265 kaudu.)
Inglise massilehed — kahe päevalehe, Mirrori ja The Suni uudislood (st v.a meelelahutuslood ja tarbeinfo). (Rodrigo Uribe, Barrie Gunter. The Tabloidization of British Tabloids. — European Journal of Communication, 2004, Vol. 19, nr 3, lk 396)
9 Norman J. Radder, John E. Stempel. Newspaper Editing, Make-up and Headlines. New York, London: McGraw-Hill Book Company, Inc, 1942, lk-d 348–349.
10 Karin Becker. The Changing Picture of/on the Newspaper Page. — Karin Becker, Jan Eckecrantz, Tom Olsson (Toim). Picturing Politics:
Visual and Textual Formations of Modernity in the Swedish Press.
Stockholm: Stockholm University, 2000, lk 132.
Ro osmariiKur vit s
1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000
USA 5,5 .. .. 17 .. .. .. .. ..
Tabel 1. Visuaalide mahu osakaal eri maade ajalehtedes
44
Austraalia — kahe päevalehe peamised uudis-teküljed (lk-d 1–3): soliidne leht Australian, Syd-ney massileht Daily Telegraph. (Arvutused Da-vid Rowe. Tabloidization: Form, Style and Sociocultural Change. — Verica Rupar. (Toim) Journalism & Meaning Making: Reading the Newspaper. Cresskill: Hampton Press, 2010, lk-de 125–127 põhjal.)
Soome — ajalehe toimetuse materjal, valim ja täpne metoodika teadmata (Arja Leppänen &
Pertti Leppänen. Kuvajournalismin kehittymi-nen Suomen sanomalehdistössä. Pro gradu-työ Tampereen yliopiston tiedotusopin laitoksella, 1979, lk 36. Tsiteeritud P. Mervola 1995, lk 265 kaudu.)
Soome esiküljed — kahe päevalehe esiküljed:
üleriigiline leht Hufvudstadsbladet ja kohalik leht Vasabladet (Arvutused Göran Djupsund, Tom Carlson. Trivial Stories and Fancy Pictu-res?: Tabloidization tendencies in Finnish and Swedish Regional and National Newspapers 1982–1997. — Nordicom Review, 1998, Vol. 19, nr 1, lk-de 101–113 põhjal)
Ajalehtede visuaalsuse kasvu on seletatud eri kontseptsioonidest lähtudes ja kasutades lähedasi, kuid siiski erineva tähendus(ulatus)ega termineid.
Esiteks on visuaalsuse kasvu seostatud poliitilise, parteilise ajakirjanduse allakäiguga ja kommertsli-ku ajakirjanduse esiletõusuga11 ning ajakirjanduse laiema levikuga — kommertshuvide tõttu kõnetab ajakirjandus lugejat üha vähem kodanikuna ja üha rohkem tarbijana. See on seotud sihtauditooriumi muutumisega — massimeedia pöördub järjest suu-rema, seega ka järjest madalama haridustasemega auditooriumi poole ja piltide lisamine on üks moo-dus sellise auditooriumi köitmiseks, sest pildid on tegelikkuse analoogia, nad ei nõua lugemisoskust ja seega vähendavad info vastuvõtmise vaeva.12
Osa uurijaid võtab need muutused kokku tabloi-diseerumise kontseptsiooniga, mis tähendab aja-kirjanduse sisu, stiili ja vormi muutmist kerge-mini tarbitavaks, et tõmmata ligi laiemat lugejas-konda.13 Tabloidiseerumine toimub kolmel viisil.
11 R. Craig 1999, lk 37.
12 Stanley Morison. Picture-printing and Word-Printing. — Gazette, 1957 [1956], Vol. 3, nr 1, lk-d 104–105.
13 S. Elizabeth Bird. Tabloidization: What it is, and Does it Really Matter?
— Barbie Zelizer. (Toim) The Changing Faces of Journalism:
Tabloi-1) Sisu trivialiseerub — ajakirjandus edastab roh-kem „pehmeid“ uudiseid, persoonikeskseid üld-huvitavaid lugusid ja meelelahutust, vähem „kõvu“
uudiseid poliitikast, majandusest ja ühiskondlikest protsessidest.14 2) Stiil lihtsustub — analüütilisu-se aanalüütilisu-semele tuleb üha rohkem narratiivne lühikes-te lauselühikes-tega kirjeldus. 3) Ajakirjanduse vormis võe-takse kasutusele sellised visuaalsed võtted, mis an-navad rohkem kiiresti haaratavat infot — rohkem fotosid ja suuremad fotod, lühemad lood, suuremad pealkirjad, rohkem paratekste15 ja värvi.16 Seega on visuaalsuse kasvu käsitletud kui üht osa ajakirjan-duse tabloidiseerumisest.
Tabloidiseerumise (ja koos sellega visuaalsu-se kasvu) põhjuvisuaalsu-seks on omakorda peetud info üle-küllust ja sellest tingitud konkurentsi. Alguses nä-gid praktikud ja uurijad selles kinofilmide mõju — 1930. aastatel said täiskasvanuks esimesed filmide-ga üles kasvanud noored ja ka ajalehed võtsid pil-did laiemalt kasutusele, et nende abil köita noort, visuaalselt haritumat auditooriumi.17 Samuti täht-sustati 1930.–1950. aastatel pildiajakirjade mõju.18 Hiljem tõsteti esiplaanile televisiooni mõju — tele-visioon oli harjutanud auditooriumi igapäevase vi-suaalse infoga ja konkurentsis püsimiseks püüdis ka ajaleht olla visuaalselt atraktiivsem.19 Online-ajakir-janduse ajal on samasugust mõju omistatud online-väljaannetele.20
Osa uurijaid on üldistanud laiemalt, et oluline mõjur on kogu igapäevakultuuri ja meedia
muu-dization, Technology and Truthiness. London, New York: Routledge, 2009, lk 41.
14 Nt Göran Djupsund, Tom Carlson. Trivial Stories and Fancy Pictu-res? Tabloidization Tendencies in Finnish and Swedish Regional and National Newspapers 1982–1997. — Nordicom Review, 1998, Vol. 19, nr 1, lk 102.
15 Paratekstid on verbaalsed tekstid, mida ajalehes kasutatakse lisaks põ-hitekstile: pealkirjad, alapealkirjad, vahepealkirjad, rubriiginimed jm sildid, infokastid, tsitaatväljavõtted.
16 Roosmarii Kurvits. Lugejate, vaatajate ja sirvijate lehed: Eesti suurte päevalehtede välimuse tabloidiseerumine 2000–2010. — Eesti Akadee-milise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2010/2011. Tartu: Eesti Aka-deemilise ajakirjanduse Selts, 2012, lk 14.
17 D. L. LeMahieu 1988, lk-d 253–257, lk 260.
18 N. J. Radder, J. E. Stempel 1942, lk 347; P. Mervola 1995, lk-d 266–267.
19 Nt Rolf Rehe. Typography and Design for Newspapers. Darmstadt:
IFRA, 1985, lk 11; Keith Kenney, Stephen Lacy. Economic Forces Be-hind Newspapers’ Increasing Use of Color and Graphics. — Newspa-per Research Journal, 1987, Vol. 8, nr 3, lk-d 34–35; Howard I. Fin-berg, Bruce D. Itule. Visual Editing: A Graphic Guide for Journalists.
Belmont: Wadsworth Publishing Company, 1990, lk-d 5, 187, 189; G.
Djupsund, T. Carlson 1998, lk 102.
20 Nt Jay David Bolter, Richard Grusin. Remediation: Understanding New Media. Cambridge (Massachusetts), London: The MIT Press, 1999, lk 5. John Nerone, Kevin G. Barnhurst. Beyond Modernism:
Digital Design, Americanization and the Future of Newspaper Form.
— New Media & Society, 2001, Vol. 3, nr 4, lk-d 467–482.
Eesti ajalehtede visuaalsus
45
tumine järjest visuaalsemaks — see on harjutanud inimesi visuaalide kaudu kommunikeeruma. Näi-teks kui 1920.–1930. aastatel said lääneriikides ta-valiseks filmikroonika ja pildiajakirjad, muutus ru-tiinseks ja tavaliseks ka fotode kasutamine trüki-ajakirjanduses.21 Just filmide visuaalsed narratiivid õpetasid inimesi mõistma keerukamaid visuaalseid representatsioone.22
Meediumide vastastikuse mõjuga seostuvad meedia kultuurilise konvergentsi uuringud, mis käsitlevad eri meediumide tegutsemist samas või sarnases kultuurikontekstis.23 Siin on oluline see, et kuna auditooriumi jaoks on üldine kultuurikon-tekst sama ja inimesed tarbivad infot eri meediu-midest, siis meediumide visuaalne vorm sarnastub, kuna nii on auditooriumil kergem infot eri meediu-midest vastu võtta. See tähendab, et visuaalse vor-mi muutused ei ole üksnes meediuvor-mispetsiifilised, vaid ületavad meediumide piire ja visuaalne vorm areneb meediumide vastastikuses mõjus.
Visuaalsuse kasvu on seotud tehnika arenguga.
Tehnoloogilised deterministid ütlevad, et tehnoloo-gia on ajakirjandust põhjalikult mõjutanud ja vor-minud.24 Teised uurijad leiavad, et seosed on keeru-kamad, tehnoloogia on üks mitmest tegurist, mis ajakirjandust mõjutab, ja tehnoloogilisi muutusi tu-leks analüüsida paralleelselt teiste teguritega (nt sot-siaalsed ja poliitilised muutused).25 Mark Deuze on üldistanud: „Tehnoloogia [on] ajakirjanduse muu-tumise võimendi ja kiirendi.“26
Ja viimaks, ajakirjanduse visuaalsust mõjutavad ka seadused, eelkõige väljaannete mahule seatud otseste piirangute või väljaannete mahtu kaudselt mõjutavate meetmete kaudu (nt aktsiisimaksud).
Näiteks Stanley Morison on sidunud piltide tavali-semaks muutumise ja suurenemise 19. sajandi kes-kel nädalalehtedes Illustrated London News ja The
21 M. Griffin 1999, lk 124.
22 D. L. LeMahieu 1988, lk 69.
23 Vt Lynne Cooke. Information Acceleration and Visual Trends in Print, Television, and Web News Sources. — Technical Communication Quarterly, 2003, Vol. 12, nr 2, lk-d 155–181; Lynne Cooke. A Visual Convergence of Print, Television, and the Internet: Charting 40 Years of Design Change in News Presentation. — New Media and Society, 2005, Vol. 7, nr 1, lk-d 22–46.
24 Nt John Pavlik. The Impact of Technology on Journalism. — Journa-lism Studies, 2000, Vol. 1, nr 2, lk-d 229–237.
25 Vt Eli Skogerbø. Technology as Cause of Change. — Nordicom Review, 1998, Vol. 19, nr 1, lk-d 53–58.
26 Mark Deuze. Technology and the Individual Journalist: Agency Beyond Imitation and Change. — B. Zelizer 2009, lk 82.
Graphic paberimaksu kaotamisega.27 Pekka Mervo-la põhjendab Soome lehtede visuaalsuse kasvu 1950.
aastatel muu hulgas ka sõjajärgse paberinormeeri-mise lõpetapaberinormeeri-misega 1949. a.28
Selle artikli eesmärk on empiiriliselt uurida, kui-das on muutunud Eesti ajalehtede visuaalsus ja mis on konkreetsed tegurid, mis neid muutusi on põh-justanud.