4. ÖELDISTÄIDE
5.10. Seisundimäärus
§ 545 Seisundimäärus on põhiliselt verbi seotud laiend, mis väljendab ena
masti suhtereeglile alludes lause subjekti või objekti referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit. Üldist küsiasendajat seisundimää
rusel ei ole, sellena toimivad kuidas? mis seisundis(se)? mis asendis(se)?
vms. Seisundimäärus on sageli köitmetaolise verbiga nii tihedas sisu
lises seoses, et teda ei saagi eraldi küsiva sõnaga asendada. Seisundi
määrust vormistavad määrsõnad ja käändsõnad mingis käändes või koos kaassõnaga. Nt
Kuidas hakkavad Kalamaja uued majad vanade suhtes paiknema? Ma
hakukkunud väravavaht jäigi pikali. Kioskimüüja on haigeks jäänud. Elu keerab naiste närvid krussi. linna põliselanikel on vähe võimalusi kitsi
kusest pääseda. Oleme haijunud lähestikku elama. Kanalisatsioon on um
bes ja telefon rikkis. Raske haigus oli vanaisa sulgkergeks kuivatanud.
Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral idiomaatilised ja seega lähedased seisundimäärsõnadele. Sise-ja väliskohakäänetel puudub seisundimääruse raames sisuline vastan
dus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade või sõnarühmade kohta kehtiv keeletava. Vrd
Ta on abielus ! mehel
Kohakäändelistel seisundimäärustel - eriti välist olukorda märkiva
tel sisekohakäändeis määrustel - ja kohamäärustel puudub terav tä-henduspiir. Nt
Ta sattus ebameeldivasse olukorda.
Saavas ja olevas käändes seisundimäärusel on ühisjooni predikatii
viga. Niisugune määrus on tihedas seoses aluse või sihitisega, klassi
fitseerides või identifitseerides nende referenti niisamuti nagu predi
katiiv aluse referenti ning ühildudes aluse resp sihitisega arvus. Vrd
Ta jäi üksikuks. - Ta oli üksik. Need loomad osutusid lõvideks. - Need loomad olid lõvid.
Seisundimäärust on kolme liiki: a) latiivne määrus väljendab seisun
dit, millesse minnakse, b) lokatiivne määrus seisundit, milles ollakse ning c) üksikjuhtudel esinev separatiivne määrus seisundit, millest väl
jutakse.
Nt
a) Ta tõusis istukile, b) Ta lamas kõveras, c) Ta võttis end riidest lahti.
Latiivne seisundimäärus
§ 546 Latiivne seisundimäärus laiendab seotud laiendina põhiliselt siirdu
mist või siirmist märkivaid verbe ning väljendab tulemseisundit. Teda vormistavad:
1. Adverbid elevile, harki, irevile, jõlli, jänni, kikki, kimpu, kissi, ko
hevile, kokku, kortsu, kängu, kössi, laokile, lokki, longu, marraskile, norgu, nurja, pingule, praokile, purju, ripakile, sassi, turri, valvele, vin
ti, ärkvele, istukile, kummargile, kükakile, kükki, sirgu, upakile jt; osal adverbidest langeb latiivne muude kokku lokatiivsega: lahti, laiali, pa
hempidi, pooleli, segi, segamini, õieli, vait, täis, istuli, kummuli, kõhuli, käpuli, külili, otseti, pikali, põigiti, põlvili, rinnuli, risti, selili, seliti, siruli, viltu, kõrvu, kõrvuti, lahku, ligistikku, lähestikku, otsakuti, ri
damisi, risti, risti-rästi, vaheliti, vastamisi, vastastikku jne. Nt
Mudilased läksid näärivana nähes kangesti elevile. Juku kukkus põlve marraskile. Haned tormasid kaagutades laiali. Jonnakas jõnglane ehma
tas enda vait. Keegi lükkas ukse praokile. Sanitar pani haige pikali. Ära tõmba serva viltul Asusime ämmaga lähestikku elama. Väejuht pani käed rinnale vaheliti.
2. Nimi- ja omadussõnad a) illatiivis, b) allatiivis, c) translatiivis ning d) koos kaassõnadega kätte, sisse, alla, küüsi jt. Nt
a) Oleme omadega ummikusse jõudnud. Sa saadad kogu meie suguvõsa häbisse. Ta haigestus grippi. Õunapuud puhkesid õide. Riietuda tuleb õhtutualetti. Ladusime puid riita. Töötajad asusid ritta, b) Ära aja mind vihalel Tütar pannakse varsti mehele. Hm läheb külmale, c) Ahv arenes inimeseks. Koduõu jäi talle kitsaks. Klaas purunes kildudeks. Võimlemine teeb teid värskemaks, d) Ära jäta teist õnnetuse sisse maha! Siin võib nälja kätte ära surra. Ta sattus põlu alla.
Nagu muud latiivsed määrused nii ka latiivne seisundimäärus pii
ritleb lausega väljendatavat situatsiooni. Alusekohane, s.o aluse refe
rendi seisundit väljendav määrus muudab situatsiooni aspektilt üheselt piiritletuks (a), sihitisekohane seisundimäärus aga muudab piirita si
tuatsiooni piiriga situatsiooniks, luues seega piiritlemisvõimaluse (b).
Vrd a) Haned jooksid kaagutades, (piiritlemata) - Haned jooksid kaagutades laiali, (piiritletud) Ahvid arenesid, (piiritlemata) - Ähvid arenesid ini
mesteks. (piiritletud) b) Keegi lükkas ust/*ukse. (piiritlemata) - Keegi lükkas ust/ukse praokile, (piiritlemata/piiritletud) Perenaine keetis kar-tuleid/*kartulid. (piiritlemata) - Perenaine keetis kartuleid/kartulid peh
meks. (piiritlemata/piiritletud)
Lokatiivne seisundimäärus
§ 547 Lokatiivne seisundimäärus väljendab seisundit, milles parajasti ollak
se, ning ta võib esineda nii a) verbi seotud laiendina, alludes suhte-reeglile, kui ka b) vaba laiendina, mille korral pole suhtereegli järgimine nõutav. Vrd
a) Ta lamas külili. Hoidsin haiget kummargil, b) Vahkvihas lõi Ants Peet
rit näkku. (Vahkvihas on Ants, mitte Peeter)
Lokatiivset seisundimäärust vormistavad:
1. Adverbid elevil, harkis, irevil, jollis, jännis, kikkis, kimpu?; istukil, kummargil, kükakil, kükkis, koos, lahus jt; osal adverbidest langeb lo
katiivne muude kokku latiivsega: lahti, laiali, istuli, kõrvu jt. Nt
Mudilased olid näärivana nähes kangesti elevil. Elasime ämmaga lähes
tikku. Töö ja puhkus tuleb lahus hoida.
2. Nimi- või omadussõnad a) inessiivis, b) harva adessiivis, c) essii
vis, d) translatiivis (olema-verbi laiendav substantiiv või transitiiwerbe pidama, lugema, arvama, kiitma, laitma, pilkama, sõimama jt laiendav substantiiv või adjektiiv, mis näitab subjekti- resp objektieseme ajutist, juhuslikku, mitteolemuslikku tunnust), e) komitatiivis ja abessiivis ning f) kaassõnadega käes, sees, all, küüsis jt. Nt
a) Oleme omadega ummikus. Ta on gripis. Õunapuud olid õites. Lauljanna esines õhtutualetis. Puud seisavad riidas. Poisid tulid ühtlases reas. De
monstrandid marssisid sirgetes ridades. Treener laskis sportlastel minuti puhkeasendis lebada. Nad elasid muretuses ja külluses, b) Ta oli meiega ühel arvamisel, c) See noormees ei tundu kurjategijana. Allergia võib aval
duda nohuna. Ma ei tunne end süüdlasena. Ta esitleb end vaga lambana.
Hästi kujundatuna ja hooldatuna pole väiksemad pargid teistest sugugi halvemad. Tee lookles lõputu paelana läbi põldude, d) Ta on tehases ööva
hiks. Ega ma sinuks pole! Ühiselamu tuba oli nende koduks. Magustoiduks on puding. Pidasin teda lurjuseks. Nii rumalaks ei tasu oma vanemaid ka arvata, e) Mari jättis Jüri pika näoga tee servale seisma. Patsient lamas meelemärkuseta asemel, f) Ara jäta teist õnnetuse sees maha. Vaat
luse all on väitekirja kolmas peatükk.
Mitmeid latiivsetele määrustele vastavaid lokatiivs3id muuteid ei kasutata seisundimäärustena, nt «*.. on häbis», «*.. on õitseb•, «*.. on külmal» jne. Vastavas seisundis olemise näitamiseks saab kasutada vaid liitaegu: seisundisse sattumisest vaatlushetkele eelneval ajal jä
reldub seisundis olemine vaatlushetkel: «.. on häbisse sattunud», «.. on õitsele löönud» jne.
Separatiivne seisundimäärus
§ 548 Separatiivne seisundimäärus väljendab lähteseisundit ja esineb suhte
liselt harva. Teda vormistavad:
1. Adverbid haagist, lukust, riidest, jännist jne. Separatiivne muude on vaid vähestel seisundimäärsõnadel ning see esineb tavaliselt koos latiivse osisega.
Nt
Ta võttis ukse haagist lahti. Keerasin kohvri lukust lahti. Ta võtab end riidest lahti. Sa pääsesid jännist välja.
Eesti keelele on omane väljendada seisundist väljumist hoopis vas
tupidisesse seisundisse siirdumisena: vajus küüru - oli küürus - ajas sirgu; jäi purju oli purjus sai kaineks; mõisteti süüdi oli süüdi -mõisteti õigeks jne, seega leksikaalselt, latiivse antonüümi abil.
2. Nimi- ja omadussõnad a) elatiivis või b) koos kaassõnadega. Vä-liskohakäändelistel seisundimäärustel separatiivset muudet ei esine;
translatiivi - essiivi (või öeldistäitenominatiivi) saija lõpetab elatiiv vaid üksikjuhtudel. Nt
a) Kuidas küll ummikust pääseda? Helena paranes keskkõrvapõletikust väga visalt. Tudengiseisusest jõuab alati lahkuda. Poisid pudenesid üht
lasest reast vormituks kambaks. Memmed kästi puhkeasendist jälle võim
lema. Kas tahad tõesti oma tõotatud maalt muretusest ja küllusest tagasi tulla? b) Päästa teine õnnetuse seest ära. Ma tulen suure nälja käest.
Väitekiija kolmas peatükk sai vaatluse alt läbi. (Jüri oli õpetaja / töötas õpetajana.) Jüri lasti õpetajast lahti.
Translatiivse ja essiivse seisundimääruse ühildumine aluse ja sihitisega
§ 549 Nimisõnaline seisundimäärus translatiivis ja essiivis on aluse resp sihitisega viiteseoses ning analoogiliselt öeldistäitega ühildub sellega arvus. Seisundimäärus on mitmuses tavaliselt siis, kui alusel resp si
hitisel on rohkem kui üks referent (a), ainsuses aga tavaliselt siis, kui neid referente on ainult üks (b). Kui nimisõnaline seisundimäärus mär
gib pigem omadust või seisundit kui omaduse kancjjat või seisundis olijat, siis eelistatakse ainsust ka mitmusliku aluse või sihitise korral (c). Ainsusesse võib seisundimäärusena jääda ka kogunimi, kui see hõl
mab kõiki aluse või sihitisega tähistatud asju või olendeid (d).
a) Nad sobivad/saadeti mulle abilisteks. Nad töötasid minu abilistena.
b) Sa sobid mulle abiliseks. Teie (viisakusvormina) sobite mulle abiliseks.
Ta töötas minu abilisena, c) Kümme last jäi orvuks. Koolmeistreid peeti maa soolaks, d) Mehed läksid salgana mööda teed.
Omadussõnaline seisundimäärus translatiivis on ainsuses ka siis, kui alus resp sihitis märgib mitut (a). Essiivis omadussõnalise seisun
dimääruse puhul kasutatakse niisugusel juhul ka mitmust, kuid eelis
tatav on siingi ainsus (b).
a) Ta silmad muutusid kurvaks. Ta värvis seinad valgeks, b) Puuvili ja liha saabusid müügile juba riknenuna ~ riknenuina. Poisid jõudsid koju läbimärjana ~ läbimärgadena.