Kvantorifraasi komponentide paigutus

§ 599 Üldreeglina paikneb kvantorifraasis kvantor enne laiendit. Nt

Plekist kaasi jätkub viiele purgile. Laual on klaas vett. Pereemadel on vähe vaba aega. Tema väited tekitavad üksjagu arusaamatust.

Ka siis, kui kvantorifraasid üksteist hõlmavad, paikneb iga alistuv tarind oma põhja järel. Vrd

koorem heinu - viis koormat heinu, hulk koormaid heinu

Erandiks on kvantoradverbid täis ja tulvil, mille neutraalpositsioon on substantiivi järel (a); substantiiv järgneb kvantorile vaid siis, kui ta märgib uudse tähendusega referenti (b). Nt

a) Korv on ilusaid õunu täis. Nördimust tulvil kiijad saabusid üksteise järel, b) Korv on täis ilusaid õunu. Kiijad, tulvil nördimust, saabusid üksteise järel.

Elatiivne laiend, kui ta paikneb kvantorifraasi ees, märgib tuntud objekti. Vrd a) otse- ja b) pöördjäijega lauseid. Nt

a) Täid leiti kahel teise klassi õpilastest. Pooltel uutest majadest on vaeg-töid. b) Täid leiti teise klassi õpilastest kahel. Uutest majadest pooltel on vaegtöid.

Arvsõnafraasis väljendab pöördjärjestus arvu umbkaudsust. Nt Sinna oli veel kilomeetrit kümme. Neid oli inimest viisteist

Substantiivse ja adverbilise (v.a täis, tulvil) kvantoriga fraasid ei või­

malda pöördjärjestust ühtse fraasi piires, küll aga lahkfraasina (a). Ka siis, kui substantiiv paikneb vahetult kvantori ees, on siiski tegemist lahkfraasiga, mida näitab võimalus paigutada fraasi komponentide va­

hele muid lauseelemente (b). Oma põhjast lahkneb vaid sõltlaiend.

Lahknemine teisendab lause teatestruktuuri. Nt

a) Aega oli veel jäänud aasta. Sõdureid kutsuti kohale terve polk. Raha leidus meil kõigil vähe. b) Ma võtan neid kindaid kaks paari. - Ma võtan neid kindaid kaasa kaks paari. Mul jäi aega paar tundi. - Mul jäi aega üle paar tundi. Sinna on maad kümme kilomeetrit. - Sinna on maad otse minnes kümme kilomeetrit. Tal on raha liiga vähe. - Tal on raha alati liiga vähe.

Harva esinevad ühtse fraasina arvsõnafraasid, mis hõlmavad sellist kvantorifraasi, kus laiendiks on juhuhulka märkiv nimisõna(fraas) ja kvantor on spetsiaalne selle hulga üht elementi tähistav ühiknimisõna

(pea, hing, inimene, isik, tükk, Õis vms). Nt

Kolhoosil on paar tuhat pead piimakarja. Viis hinge ülalpeetavaid tahab iga päev süüa saada. Kohale oli tulnud paarkümmend inimest rahvarinde toetajaid ja teist samapalju sõltumatuid. Palun mulle viiskümmend õit

«Sonja» roose.

Sellised hulga elementide arvu märkivad fraasid esinevad harilikult pöördjärjestuslike lahkfraasidena, kus hulga nimetus asub kvantoreist eespool (a). Ühiknimisõna on mitmuslikuna vormistatud hulganimetuse korral sageli sisuliselt liiane ja jääb, eriti fraasi lahus paiknemise kor­

ral, implitsiitseks (b). Tänapäeva keeles puudub näiteks üldine inimesi või elusolendeid loendav ühiksõna, sellena toimib kord inimene, kord põhiliselt eluta objekte loendav tükk (peamiselt kõnekeeles), enamasti aga on ühiksõna implitsiitne. Nt

a) Piimakarja on kolhoosil paartuhat pead. Ülalpeetavaid on ta endale kogunud viis hinge. Kohale oli tulnud rahvarinde poolehoidjaid paarküm­

mend inimest ja sõltumatuid teist samapalju. Ostsin neid plaate suures tuhinas viis tükki. Palun mulle neid nelke kolm õit. Kasse on tal vist küll oma kümme tükki, b) Ülalpeetavaid oli ta endale kogunud viis 0. Rah­

varinde poolehoidjaid oli kohale tulnud paarkümmend 0. Ostsin neid plaate viis 0. Neid nelke palun mulle kolm 0. Kasse on tal kümme 0.

Külalisi kutsuti terve tosin 0. Seda tüüpi maju on terves linnas ainult kaks 0.

Ühiknimisõnafraas saabki esineda vaid sellisel juhul, kui arvsõna või pronumeraaliga on märgitud ühikute arv. Arvsõna või arvõnaline ase­

sõna võib ühiknimisõnafraasi suhtes olla kas a) teda alistavaks põhjaks või ka b) talle alistuvaks täiendiks (mitmuslikud (pro)numeraalid,

mõni, lahktarindis ka üks). Arvsõna puudumisel on lause ebagramma-tiline, kuigi peaks olema sisult samaväärne lausega, kus arvuks üks

(c). Nt

a) viis hinge ülalpeetavaid, paar tuhat pead piimakaija; b) Tal on ka mõned hinged ülalpeetavaid. Rahvarinde pooldajaid oli kohal üks inime­

ne. «Sonja» roose on järel vaid üks õis. Ostsin neid plaate ainult ühe 0.

Lapsi on tal üks 0. Vanu postkaarte on tal veel mõni 0 alles, c) *Rah-varinde pooldajaid oli kohal inimene. *«Sonja» roose on järel vaid õis.

*Tal on ülalpeetavaid hing.

viis hinge ülalpeetavaid -tüüpi konstruktsioonile on (vähemalt sünk­

rooniliselt) tagasi viidavad sellised väljenditüübid nagu üks 0 tema ülalpeetavaid, üks 0 eesti kirjanduse klassikuid. Selleks on vajalik 1) tähendusnihe: mitmuslik nimisõna(fraas) ei väljenda enam «juhu­

hulka», vaid «komplekti»; see võimaldab sünonüümiat elatiivse laien­

diga fraasidega, nagu üks 0 meie sõpradest, üks 0 eesti kirjanduse klassikutest, 2) ühiknimisõna ellips, 3) et arvsõnaks on üks.

6. LIITFRAAS

§ 600 Moodustusstruktuurilt jagunevad nominaalfraasid liht- ja liitfraasi-deks. Lihtfraasi (a) vahetud moodustajad on ühtlasi tema lõplikud (sün­

taktilised) moodustajad, liitfraasi (b) vahetuist moodustajaist on vähemalt üks edasi liigendatav vahetuteks moodustajateks.

Nt a) valge maja; sina ja mina; pikk, lühike või keskmine; b) väike valge maja; sinine tint ja sulepea.

Kuivõrd liitfraasi tüübi määrab tema vahetute moodustajate seos, siis saavad liitfraasid olla vaid rind- ja põimtarindid, mitte aga sega-tarindid.

Liitfraaside hulka ei kuulu mitmeosalised loetlevad rindtarindid, sest kõigi nende samafunktsioonilised elemendid on fraasi vahetud moodustajad:¹

pikk, lühike või keskmine

Samuti ei ole liitsed need põimtarindid, mille laiendelemendid kuu­

luvad põhja juurde igaüks eraldi:

doktor professor Tamm; vaade toast õue

Markus. See tüüp on omane erilaadsete kvaliteeditäienditega nimisõna­

fraasile. Mõlemad laiendid iseloomustavad referenti selle mahtu kitsenda­

mata. Kuid vaadeldaval tüübil puudub siiski terav piir liitse põimtarindiga, paljusid tarindeid on võimalik mõtestada nii või teisiti. Vrd kasulikud väi­

kesed putukad - kasulikud [väikesed putukad] (vt põimtarind 2); hea värske sai - [hea värske] sai - hea [värske sai] (analüüsitav põimtarindiks 1 eriti siis, kui üks adjektiividest on käsitatav hinnanguna nii teise sisule kui ka referendile). Täiendite vahele võib tekkida ka ühendav rinnastusseos, mida märgib rinnastav sidend või selle puudumisel intonatsioonikurvi muutus (kiikas tähistab seda koma): kõrge ja valge tuba; suur, uhke tõld.

1 Skeemides tähistavad ristkülikud fraasi moodustajaid, z.oolon rinnastus- ja kald-joon alistusseost. Põhja märgib vasakpoolne, laiendit parempoolne ristkülik.

Liittarindi struktuuritüüpe 1. Rindtarind

1) rindtarindist ja üksiksõnast koosnev rindtarind:

mitte ainult sõbrad ja sugulased, vaid ka vaenlased;

kas kuulekus ja alistumine või mäss; hästi, s.o osa­

valt, targalt ja kavalalt 2) rindtarinditest koosnev rindtarind:

puud ja põõsad: õunapuud, pirnipuud, tammed, si­

relid ja sõstrad; õde ja vend või naine ja mees 3) rindtarind, mille moodustajate hulgas on nii põimtarindeid kui ka üksiksõnu:

sinine tint ja sulepea; noorem õde ja vend; väga lärmakas, seega talumatu; Ali-Baba ja neliküm­

mend röövlit; kas sina või su raha; natuke pilukil ja\avalad; loll seadus, aga siiski seadus; hiljemalt täna, mitte homme; mitte kolmekesi, vaid vähe­

malt viiekesi

4) rindtarind, mille moodustajad on põimtarindid:

sinine tint ja uus sulepea; sinised 0, punased 0 ja rohelised pliiatsid; naabrid lähemalt ja 0 kau­

gemalt; mitte naabri põllul, vaid oma aias; kaks rubla ja kümme kopikat; siin lähedal, s.o Varangu mõisas; üsna kena, aga kõva kuulmisega

Korduvate laiendite või põhjade korral on võimalik ellips: põimta­

rindite korduv algusliige (nt adjektiivatribuut) sõnastatakse ainult esi­

meses põimtarindis (a), põimtarindite korduv lõppliige (nt substantiiv­

ne põhi) sõnastatakse ainult lõpptarindis (b).

a) nooremad õed ja 0 vennad, b) nooremad 0 ja vanemad vennad.

5) rindtarind, mille moodustajateks on nii rind- kui ka põimtarindid: * mitte ainult sõbrad ja vaenlased, vaid ka täiesti ükskõiksed; kas küulekus ja alistumine või organi­

seeritud vastuhakk; väga hästi, s.o osavasti, targalt ja kavalalt; mitmesugused põõsad: sirelid, sõstrad, tikrid; minu lapsed või äi ja ämm; väikesed sõbrad, s.o koerad ja kassid; hiljemalt täna, mitte homme või ülehomme; mitte kolmekesi ega neljakesi, vaid vähemalt viiekesi

• O

•0 = •=•

\

2. Põimtarind

1) põimtarind, mille põhi on ühesõnaline, laiend põimtarind:

uue mqja elanikud; iga mehe sõna; kogu klassi maha­

jäämus; karjumisest kähe hääl; väga kiire jooks; kriis­

kavalt sinine värv; musta värvi pael; ühe sõbra maja;

kolm kilomeetrit pikk; mitu korda parem; kamakas klee­

puvat pori; hea värske tee; haisvat vedelikku täis; väga kaugelt sugulane; kauem kui kaks tundi; kahe maja kaugusel; Tiidu naine Mari; Mari, tubli tüdruk; selline kaunis hommik

2) põimtarind, mille põhi on põimtarind, laiend ühesõnaline:

esimesed pikad püksid; üks kilo liha; mõni tund puh­

kust; uues erialane kirjandus, paar sõna juhatajalt; suur kahju tervisele; tema tööstaaž lauljana; hea võimalus põgenemiseks; väga usin tööle; oimukohalt täiesti hall;

rohkem hädas kui Mart; liiga pikk allveelaevnikuks;

teist liiga kaugel; kolm päeva aega; hulk meetreid maad;

kogu see sagimine; need mõlemad poisid

Eestäienditega nimisõnafraasidest kuuluvad sellesse tüüpi need, mille täiendeist vähemalt üks on piiritlev, mitte kirjeldav, sest piiritlev täiend piirab alati kogu talle järgneva fraasiga väljendatud mõiste mahtu.

3) põimtarind, millel on nii põhjaks kui ka laiendiks põimtarind:

viimase aja erialane kirjandus; paar sõna koosoleku ju­

hatajalt; ootamatult hea võimalus põgenemiseks; väga usin igale tööle; mõlemalt oimukohalt täiesti hall; roh­

kem hädas kui vend Mart; liiga pikk allveelaevniku koh­

ta; suurest teest liiga kaugel; tema õde, preili Pauliine;

minu sõbra hea ema; haige mehe vasak käsi; selle kandi keemiline puhastus; meie qjaloo raskeim õppetund; vas­

tikult haisev kölni vesi; tohutu suur käntsakas liha;

kolmsada meetrit üle merepinna; natuke aega pärast uinumist

4) põimtarind, mille laiend on rindtarind:

keele ja kirjanduse instituut; ämma ja minia tüli; kuuse ja männi segamets; põranda ja lae vaheline; kriidi ja liimi segune; esimehe ja sekretäri ettekanded; lihtsad, kuid kallid riided; väike, aga kuri koer; ei suur ega väike maja; nohune, aevastav kass; soe, karvane kasukas; ke­

nad ja tublid naised

5) põimtarind, kus põhjaks on rindtarind:

vali lärm ja kisa; üksmeelsed õpetajad ja õpilased; sar­

nased isa ja poeg; kolm või neli päeva; vastastikku sõb­

ralikud ja viisakad; temale paras ja vajalik; liiga kaugel ja kõrgel; üsna pikk ja kena; väga hästi ja kiiresti i

AJ

i

t=l

Seda tüüpi põimtarind ei eristu alati 4. tüüpi rindtarindist, kui mõel­

dav on sama laiendi kordumine eri põhjade juures (vrd väike [maja ja aed] — väike maja ja 0 [väike] aed), ning 3. tüüpi rindtarindist, kui mõeldav on laiendi kuulumine vaid talle lähema põhja juurde, nt kui need näivad ühilduvat (vrd ilusad [sokid ja sall] - [ilusad sokid] ja sall;

väike [maja ja aed] - [väike maja] ja aed; samuti väga [hästi ja kiirestiJ - [väga hästi] ja kiiresti.

Omadussõnaline täiend on eesti keeles (erinevalt nt vene keelest) ainsuses ka siis, kui tema põhjaks on ainsuslike liikmetega rindtarind, nt väike [maja ja aed] - * väikesed [maja ja aed]. Mitmust on siiski või­

malik kasutada, kui rindliikmete juures on tegutav mingi ühisnimetaja olemasolu, nt kümneaastased poiss ja tüdruk (s.o lapsed). Niisugused mitmusliku adjektiivatribuudiga tarindid on ühemõtteliselt rindtarin­

dist põhjaga põimtarindid. Ühemõtteliselt on põimtarindid ka need ta­

rindid, kus a) ainsuslikke rinnastatud nimisõnu laiendab mitmuslik li­

sand, b) laiend on retsiprookse või ühendava sisuga, c) põhjad kuuluvad omavahel tihedamalt kokku. Nt

a) isa ja poeg, kunstnikud; b) kaksikud Tiit ja Priit; õpilane ja õpetaja eraldi; c) vastikult hall ja igav; vastastikku sõbralikud ja viisakad; kaks ja pool meetrit; palju või vähe aega.

6) põimtarind, kus nii põhjaks kui ka laiendiks on rindtarind:

kaks ja pool jalga või meetrit; kolm või neli päe­

va ja ööd; armsad, väsimatud ja energilised Aino Kask, Lehte Tamm ja Karl Järv; palju või vähe aega ja vaeva; ühepikkused, kuid erinevad isa ja poeg; teistega ja omavahel sõbralikud ning viisakad; enne ja pärast kukke ja koitu

7) põimtarind, kus põhjaks on põimtarind ja laiendiks rindtarind:

pikk staaž juhi ja õpetajana; terve väljakutäis noori ja vanu; kaks portsjonit viinereid ja sala­

tit; liiga väike müttama ja rassima; neetide ja taskutega pikad püksid; kondine ja karvane pa­

rem käsi; esimehe ja sekretäri tänased ettekan­

ded; ei suur ega väike linnavalitsuse maja;

lihtsad, kuid kallid igapäevased riided

8) põimtarind, kus põhjaks on rindtarind ja laiendiks põimtarind:

peaaegu kümneaastased poiss ja tadruk; meie kaksikud Priit ja Tiit; kaks ja pool meetrit riiet;

palju või vähe vaba aega; igavene vali lärm ja kisa; iga mehe sõnad ja teod; kelle keedetud pu­

der ja kapsad; see töökas maa ja rahvas; küla­

listele pakutav sool ja leib

•a •a

KIRJANDUST NOMINAALFRAASI KOHTA

Alvre, P. Ekvatiivtarindeist (eriti eesti keeles). // Keel ja Kiijandus. 1992. Nr.

1. Lk. 23-30.

Erelt, M. Eesti adjektiivisüntaks. Tallinn, 1986.

Erelt, M. Eesti lauseliikmeist (grammatika marginaale). Tallinn, 1989. (Prep­

rint KKI-61).

Hallap, V. Omastava käände, vaegkäändsõnade ja määrsõnade vahekorrast //

Keel ja Kiijandus. 1986. Nr. 4. Lk. 199-208. Nr. 5. Lk. 280-287.

Kaagjärv, L. Ühest eesti keele süntaktilisest nõudest // Tulimuld. 1960. Nr.

2. Lk. 145-152.

Käsik, R. Omastavalise täiendi subjektilisusest ja objektilisusest mirae-konst-ruktsioonis // Keel ja struktuur. Tartu, 1968. 2. Lk. 125-139.

Kindlam, M. Lisandi ühildumisest// Keel ja Kirjandus. 1958. Nr. 1. Lk. 34-38.

Laanest, A. Kohakäändeliste substantiivatribuutide kasutmisest // Keel ja Kir­

jandus. 1959. Nr. 1. Lk. 32-39.

Laanest, A. Liiki ja laadi väljendavast genitiivatribuudist läänemeresoome keeltes ja tema vahekorrast genitiivi muude tähendusfunktsioonidega // Ees­

ti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. 1958. Kd. 7.

Nr. 4. Lk. 276-291.

Laanest, A. Partitiivi abil väljendatud substantiivsest atribuudist läänemere­

soome keeltes // Emakeele Seltsi aastaraamat. Tallinn, 1958. IV : 1958. Lk.

214-232.

Mihkla, K. Mitme pärisnimelise täiendiga põhisõnad ainsuses ja mitmuses //

Sirp ja Vasar. 1967. 24. nov.

Mihkla, K., Rannut, L., Riikoja, E., Admann, A. Eesti keele lauseõpetuse põhijooned. Tallinn, 1974. I : Lihtlause.

Mägiste, J. Vastuseks ühele eesti kongruentsist huvitatule // Tulimuld. 1960.

Nr. 3. Lk. 187-192.

Neetar, H. Määrsõnalisest täiendist eesti murretes // Emakeele Seltsi aasta­

raamat. Tallinn, 1970. 16 : 1970. Lk. 195-206.

Nemvalts, P. Nimisõnafraas // Nõukogude Kool. 1981. Nr. 12. Lk. 34-36.

Nurkse, R. Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles. Tartu, 1937.

Nurmekund, P. Veidi omadussõnalisest täiendist // Emakeele Seltsi aastaraa­

mat. Tallinn, 1967. 13 : 1967. Lk. 221-224.

Riikoja, E. Kas atribuut, predikatiiv või adverbiaal? (Omadussõnalise täiendi asukohast põhisõna suhtes.) // Nõukogude Õpetaja. 1973. 22. sept.

Riikoja, E. Lihtsat ja keerulist täiendimaalt I, II. Pronominaalatribuudi asjus // Keel ja Kirjandus. 1972. Nr. 2. Lk. 95-102. Nr. 3. Lk. 165-170.

Riikoja, E. Selgitusi täiendi käsitlemiseks // Nõukogude Kool. 1972. Nr. 12.

Lk. 1026-1030.

Riikoja, E. Ühte nägu, kuid eri tegu. (Lisandi ja teiste lauseliikmete sarna­

susest.) // Nõukogude Kool. 1974. Nr. 4. Lk. 304—309.

Tael, K Hulka, mõõtu ja määra väljendavad ühendid eesti keeles // Noored filoloogias 1986. Tallinn, 1986. Lk. 33.

Tauli, V. Lisandist ja jutumärkidest. Stockholm, 1961.

Valmis, A. Eesti keele lisandi esinemisvormid // Nõukogude Kool. 1972. Nr.

7. Lk. 579-583.

Valmis, A. Eesti keele lisandi piirimailt // Nõukogude Kool, 1974. Nr. 10. Lk.

818-823.

Valmis, A. Eesti keele lisandi piirist // Emakeele Seltsi aastaraamat. Tallinn, 1977. 22 : 1976. Lk. 83-98.

Valmis, A. Eesti keele lisandi ühildumisest // Nõukogude Kool. 1972. Nr. 10.

Lk. 831-836.

Valmis, A. Lisand eesti kirjakeeles : Diss. Ta^-nn, 1972. Käsikiri.

Valmis, A. Lisandi liigid tähendusfunktsiooni järgi // Keel ja Kiijandus. 1972.

Nr. 11. Lk. 663-667.

PRAGMAATILISTE TÄHENDUSTE

Im Dokument EESTI KEELE GRAMMATIKA II (Seite 147-155)