PRAGMAATILISTE TÄHENDUSTE VÄLJENDUMINE LAUSES
3. NOMINATIIVNE MODAALSUS
§ 623 Nominatiivne modaalsus ehk modaalsus kitsamas mõttes on hinnang situatsiooni a) tegelikkusele vastavuse, b) lubatavuse, c) tõenäosuse ja d) väärtuse kohta.
a) Ta loeb. (reaalne) - Ta loeks, (irreaalne; b) Ta võib lugeda, (lubatud) - Ta peab lugema, (kohustuslik) c) Ta vist loeb. (tõenäoline) - Ta loeb tõepoolest, (tõsikindel) d) Hea, et ta loeb. (positiivne) - Halb, et ta ei loe.
(negatiivne)
Modaalsushinnang toimib operaatorina, mille mõjualaks on kas a) lause tervikuna või b) lause fokuseeritud osa. Nt
a) Helena peab Joosepile unejuttu lugema, b) UNEJUTTU peab Helena Joosepile lugema.
Modaalosis on olemas kõigi lausete kogutähenduses, ehkki ta ei pruugi alati eksplitsiitselt väljenduda. Eksplitsiitselt väljendatud mo
daalsusega lauseid nimetatakse MODALISEERITUD lauseteks. Modalisee-rijaiks on peamiselt leksikaalsed vahendid (partiklid ja tunnetusliku tähendusega predikaatsõnad), grammatilistest vahenditest kõneviisid.
Partiklid lülituvad lausesse üldlaienditena ega nõua lause põhistruk
tuuri teisenemist. Ka osa modaalse tähendusega verbe - nn päris mo
daalverbid saama, pidama, võima, tohtima, fua^-infinitiiviga seostudes ka) tunduma, näima ja paistma - ei mõjuta lause struktuuri, vaid kuu
luvad liitpredikaadi koosseisu selle marginaalse, modifitseeriva ele
mendina. Nt
Ta peab elama jääma. Ta näib tervenevat.
Teine osa modaliseerivaid verbe (tulema, uskuma, teadma jt) tingib aga iseseisva öeldisena lause ülesehituse, modaliseeritav situatsioon saab nende juures vormistuda vaid kõrvallause või sekundaartarindi
kujul. Seega modaliseerivad nad ainult madaldunud lauselisusega si
tuatsiooni. Nt
Sul tuleb haiglasse minna.
Niisamuti tingivad kõrvallauset või sekundaartarindit ka noomenid ja adverbid võimalik, tõsi, hea, hästi jt. Nt
Sul on võimalik välismaale sõita. On tõsi, et iseseisvus peab algama lap
seeast.
3.1. Tegelikkushinnang
Situatsiooni ja tegelikuse suhte hinnang seisneb 1) sündmuse pida
mises reaalseks või mittereaalseks, 2) sündmuse hindamises ta teoks
saamise võimalikkuse või paratamatuse seisukohalt.
§ 624 Reaalsushinnang vormistub eelkõige grammatiliste vahendite - kõ
neviiside abil. Kindlas ja kaudses kõneviisis vormistatakse vaatlushet
kel (minevikus, olevikus või tulevikus) tegelikkuses aset leidvaid või aset leida saavaid sündmusi (a), tingivas kõneviisis tegelikkuses mit-tetoimuvaid mõeldavaid, tinglikke, soovitavaid sündmusi (b). Ka käs
kiva kõneviisi tähendusest järeldub situatsiooni kehtimine soovitavana, mitte tegelikuna (c). Nt
a) Isa annab talu Antsule, kui see perenaise majja toob. Ka Mari on meie ettepaneku poolt. Metsikud täkud olevat hulkuri surnuks tallanud. Kas vanaema jäi maale elama? b) Isa annaks talu Antsule, kui see perenaise majja tooks. Oleks ka Mari meie ettepaneku poolt! Metsikud täkud oleksid hulkuri peaaegu surnuks tallanud. Kas vanaema oleks jäänud maale ela
ma? c) Anna talu Antsule!
Mittereaalsushinnangut saab toonitada leksikaalsete vahenditega.
Piiritletud aspektiga lauses väljenduvad piiri mitterealiseerumist partiklid peaaegu, äärepealt ja kindlas kõneviisis verb pidama. Aspek
tist sõltumata kaasneb mittereaalsushinnang siis, kui lauses on näi-likkust väljendavad üldlaiendid näiliselt, pealtnäha, nagu, justkui, ot
sekui. Verb võib seejuures jääda ka kindlasse kõneviisi. Ühes lauses võib korraga olla ka mitu modaliseerimisvahendit. Nt
Mari oleks äärepealt kaijuma hakanud. Tagasi linna sõites pidi õnnetus juhtuma. Metsikud täkud oleksid hulkuri peaaegu surnuks tallanud. Näi
liselt andis ta hinna alla.
§ 625 Võimalikkushinnangu põhiastmed on a) võimalik, b) paratamatu, c) mittevõimalik, d) mitteparatamatu. Nt
a) Nõelravi võib sind aidata, b) Nõelravi aitab sind. c) Nõelravi ei või sind aidata, d) Nõelravi ei pea sind aitama.
Hinnagute vahel valitsevad loogilised seosed: a) propositsiooni mit-tevõimalikkus on samaväärne eitatud propositsiooni paratamatusega, b) mitteparatamatus on samaväärne eitatud propositsiooni võimalikku
sega.
Nt
a) Nõelravi ei või sind aidata. = On paratamatu, et nõelravi ei aita sind.
b) Nõelravi ei pea sind aitama. = Võimalik, et nõelravi ei aita sind.
VõimaUkkushinnangut võib anda mitte ainult reaalsetele, vaid ka ir
reaalsetele sündmustele. Nt
Kui sa oleksid õigel ajal nõelravi saanud, oleks see võinud sind aidata.
Võimalikkushinnangut väljendavad valdavalt leksikaalsed, osalt ka grammatilised vahendid. Eksplitsiitsete modalisatsioonivahenditeta väitlause (nt «Nõelravi aitab sind») annab situatsioonile paratamatus-hinnangu: sündmuse teostuvus on väljaspool kahtlust. Küsi- ja käsk
lauses avaldub aga hinnang situatsioonile kui võimalikule. Nt lauseist
Kas haiglas on karantiin? Pane aken kinni!
järeldub, et karantiin võib olla ja võib mitte olla, ja et aknasulgemine võib teoks saada, võib aga ka mitte saada.
Grammatilistest vahenditest on kasutusel verbi tav- ja matu-vorm, esimene võimalikkuse, teine mittevõimalikkuse väljendajana. Ühemõt
teliselt modaliseerivad on sihiliste verbide umbisikulised tav- ja (ta)matu-\ormid öeldist laiendades. Nt
Hoone ehitusaeg on olemasolevate ürikute põhjal dateeritav. (~ Hoone ehitusaega saab olemasolevate ürikute põlejal dateerida.) Kiri pudelis osu
tus loetamatuks ~ mitteloetavaks. (~ Kirja pudelis ei olnud võimalik lu
geda.)
Täiendina on tav-vormil võimalik ka mittemodaalne tähendus, (ta)matu-\orm on ka täiendina modaalne. Nt
uuritav teema = 1) teema, mida on võimalik uurida, 2) teema, mida pa
rajasti uuritakse; uurimatu teema = teema, mida pole võimalik uurida
Vaatlushetke suhtes tulevikulist sündmust märgib võimalikuna konstruktsioon verbi olema finiitvormist ja hetkelist tegevust märkiva verbi supiini inessiivist. Nt
Laps on kukkumas. Haige oli suremas. Pomm on plahvatamas.
Sama tähendus võib olla ka konstruktsioonil hakkama finiitvormist koos supiini illatiiviga. Nt
Laps hakkas kukkuma. Haige hakkas surema.
See, kas sündmust, mille võimalikkus nähtub vaatlushetkel olemas
olevatest eelnähtudest, pidada võimalikuks või paratamatuks, sõltub keelevälistest teadmistest. Näiteks suremas olemine ei välist veel täie
likult võimalust elama jääda; kui aga päike on loojumas, siis ta para
tamatult ükskord ka loojub.
Muud tulevikku väljendavad verbivormid ja -konstruktsioonid käsi
tavad sündmust paratamatuna. Nt
Haige sureb. Ma olen homme sõidus. Onn jääb tulemata.
Leksikaalvahenditest modaliseerivad iseseisvat lauset modaalverbid võima ja pidama, mis moodustavad koos põhiverbi infinitiiviga liitpre-dikaadi. Võima väljendab võimalikkust, pidama paratamatust. Samad
verbid on kasutusel ka tõenäosus- ja lubatushinnangu väljendama ^ Tõlgendus sõltub lausesisust ja konsituatsioonist. Nt
Migratsioon võib nende meetmete tulemusel mõnevõrra pidurduda. Päi kesepaistelisuse poolest võib Baikal võistelda Musta merega. Igaüks peab
kord surema. Küllap see pidi nii minema.
Paratamatust väljendavad partiklid vältimatult, paratamatult, (ilm)tingimata, tahes-tahtmata, nagunii, niikuinii jt. Nt
Sinu võtab vaenlane ilmtingimata kirbule. Küllap tuleb tiitlikaitsjal jälle tahes-tahtmata viiki üritada. Nagunii saab raha kahe päevaga otsa.
Kõrvallauset ja sekundaartarindit modaliseerivad mitmed verbid ja adjektiivid.
Võimalikkus sisaldub verbide suutma, oskama, võima 'suutma' tä
henduses. Need verbid on lauses iseseisvaks öeldiseks, modaliseerita-vat situatsiooni vormistab da-infiniitne sihitis. Nt
Ametiühing suudab töötajaid mõnevõrra aidata. Ta oskab elada. Pärli
püüdja võib mitu minutit hinge kinni pidada.
Verbide võima ja pidama tingiva kõneviisi olevikuvormfd kindla kõ
neviisi kontekstis vm juhtudel, kus irreaalsuse tähendus on tuhmunud, väljendavad kõneleja oletust millegi võimalikkuse või paratamatuse kohta, seega kombineerivad tõenäosus- ja võimalikkushinnagu. Nt
Päikesepaistelisuse poolest võiks Baikal võistelda Musta merega. Neid ravimeid ei tohi korraga võtta nad peaksid omavahel reageerima.
Modaliseerivad adjektiivid on nt võimalik, võimatu, paratamatu; ühe komponendina sisaldavad paratamatusetähendust seaduspärane, loo
mulik, vältimatu jne. Nt
Võimalik, et mu luuletused annaksid kokku väikese kogu. Tõlkeraama
tuid on vist võimatu ette planeerida? On kahjuks paratamatu, et metsa
kasvatajate töötulemusi näevad alles lapselapsed. On täiesti seaduspärane teha viimasel hetkel kõige nõrgem käik.
3.2. Lubatushinnang
§ 626 Lubatushinnangu ehk DEONTELISE modaalsuse põhiastmed on analoo
giliselt võimalikkushinnanguga a) lubatud (võimalik), b) kohustuslik (paratamatu), c) keelatud (mittevõimalik), d) mittekohustuslik (mitte-paratamatu). Sellist hinnangut saab anda tegija tahtest sõltuvale te
gevusele. Nt
a) Sa võid selle raamatu endale jätta, b) Sa pead mulle kõik ära rääkima.
Vanadel tuleb ka noortele ruumi teha. c) Pead ei tohi norgu lasta, d) Te ei ole kohustatud neile küsimustele vastama.
Hinnangu allikaks võivad seejuures olla nii kõneleja, üldsus, objek
tiivsed asjaolud, institutsioonid kui muud autoriteedid. Hinnangu alli
ka märkimine pole oluline. Hinnang võib olla suunatud kellele tahes, nii kõneakti osalisele kui sellest väljaspool seisjale või inimestele üldse.
Deontilist hinnangut sisaldab ka käsk, kuid selline hinnang on üld
juhul suunatud üksnes kõnelejalt kuulajale ja sellele lisandub suunis
tegutseda. Teiselt poolt kasutatakse inimeste tegevuse suunamiseks deontilisi väiteidki. Käsud kuuluvad peamiselt dialoogi, kus nad anna
vad subjektiivseid juhiseid konkreetsete inimeste konkreetseteks tege
vusteks (a), deontilised väited on aga laialt kasutusel reegleid ja sea
dusi fikseerivates üldisemat laadi ja objektiivsust taotlevates suunava
tes tekstides (b). Nt
a) Andke välja volikiri! b) Volikirja võib välja anda tähtajaga mitte üle kümne aasta. Tunnistaja on kohustatud tõtt rääkima. Morss tuleb teha keedetud veega.
Grammatilistest väljendusvahenditest sisaldavad oma tähenduses mitmesuguseid modaalsushinnanguid a) imperatiiv ja b) jussiiv. Nt
a) Tulge kõik ööpeole! Ära jäta tänast tööd homseks. Olgem ausad.
b) Võetagu üks tass vett ja kaks tassi jahu. Jäägu kõik nii nagu on. Ärgu arvatagu, et meie ei taipa midagi.
Leksikaalseteks vahenditeks, mis modaliseerivad iseseisvat lauset, on modaalverbid ja verbipartikkel las.
Modaalverb pidama märgib kohustatust, võima lubatavust. Nt
Igaüks peab oma risti kandma. Muusikaajalugu ei pidanudki kuulamas käima. Kuningad võivad kõike teha.
Las toimib analoogiliselt jussiivile, vahendades a) peamiselt lubata
vust, mittekeelatust, samuti b) vähem kategoorilist kohustatust. Verb võib partikli las puhul olla ka da-infinitiivis. Nt
a) Las lapsed müravad I mürada pealegi, b) Las see jutt jääb Ijääda meie vahele.
Kõrvallause või sekundaartarindiga vormistatud situatsiooni moda
liseerivad mitmesugused verbid, noomenid ja adverbid.
Puhtmodaalse tähendusega verbidest märgib kohustatust verb tule
ma, kohustuslikkuse eitust verbide maksma, pruukima, tasuma, tar
vitsema eitavad vormid ning lubatavust verb tohtima. Modaliseeritavat situatsiooni vormistab rfa-infinitiivne sihitistarind. Nt
Loetellu tuleb võtta üksnes korduva kasutusega tähised. Eri suundade võitlust ei maksa teil karta. Meil ei tasu pead vaevata asjade üle, mis sinna ei mahu. Palgast kinni pidada tohib ainult seaduslikul alusel.
Tingiva kõneviisi olevik märgib kõigi modaalsete verbide korral sub
jektiivset, pigem soovitavat kui normeerivat hinnangut. Nt
Kõik peaksid homme kohal olema. Eratootjat tuleks aidata. Vanemad ei tohiks nii mõistmatud olla. Te võiksite meile oma plaanidest rääkida.
Kuueaastaste katseid ei maksaks nii tõsiselt võtta.
Ühe komponendina sisaldub deontiline tähendus infiniittarindit nõudvates a) kausatiiwerbides käskima, sundima, kohustama, pane
ma, ette nägema, lubama, keelama jt; ka b) verbides tahtma, nõudma, vajama, olema, jääma (lauseis, kus aluseks on infiniittarindi tegevus
objekt). Nt
a) Koosoleku juhataja kohustas laadijat sõna võtma. Laadija oli sunnitud sõna võtma. Laadijal lubati sõna võtta. Laadijal oli keelatud sõna võtta.
b) Põrandad tahavad värvida. See asi nõuab/ vajab / tahab arutamist. Sul
Sekundaartarindiga vormistatud situatsiooni modaliseerivad ka ad
jektiivid vajalik, soovitav, kohustuslik, lubatav jt, adverbid vaja ja tar
vis, substantiivid käsk, nõue, soovitus, vajadus jt. Nt
Teil on kohustuslik homme ilmuda. Kas on lubatav joomarlust soosida?
On tarvis tunnetada hariduse sotsiaalset tähtsust. Sotsiaalselt mõtelda on aja nõue.
Kohustatustähendust intensiivistavad paratamatusadverbid parata
matult, vältimata, tingimata, lubatavust adverb pealegi. Nt
On tingimata tarvis tunnetada hariduse sotsiaalset tähtsust. Paratama
tult peab igaüks oma risti kandma. Las nad tulevad pealegi.
Lubatushinnang järeldub konsituatsiooni toetusel ka modaliseerima-ta lausetest, kui need kiijeldavad mingit tegevust kui üldtunnusmodaliseerima-tatut, õiget, kombekohast, nii et see kehtib üksikjuhul toimimisjuhisena. Nt
Meil on kombeks inimeste tõekspidamisi austada. Lapsel ei sobi vahele rääkida. Uustulnukal ei kõlba pretensioonikas olla. Esimest lehekülge ei nummerdata.
3.3. Tõenäosushinnang
§ 627 Hinnang situatsiooni tõenäosusele ehk EPISTEEMILINE modaalsus aval
dub tõefeäosus- või usutavusastme määranguna. Nt
Stepihundid päeval vist/tõenäoliselt/oletatavasti/usutavasti inimesi ei puutu. Stepihundid päeval kindlasti inimesi ei puutu. On tõsi/teada, et majandusreform ei edene.
Modaliseerimata lausest, nagu
Stepihundid päeval inimesi ei puutu. Majandusreform ei edene
nähtub kahtlust välistav usk öeldu tõsikindlusse. Modaliseerimisest jä
reldub enamasti, et kõneleja teadmine pole absoluutselt kindel, näiteks ei tugine omal kogemusel, mistõttu ta peab öeldu usutavusele omapool
se hinnangu andma. Seetõttu tavaliselt ei saa episteemiliselt modali-seerida hüüdlauset, sest hüüd eeldab lausesisu tõelevastavust. Nt
*Oh kui verejanulised on kindlasti stepihundid!
Soov-, käsk- ja hüüdlauses on võimalikud vaid mõned eriti suurt tõe
näosust väljendavad üldlaiendid. Nt
On aga sul tõepoolest hea nina! Kui see unistus tõega teoks saaks! Mine tõesti edasi õppima!
Küsilauses on üldlaiendite abil võimalik hinnata vastuste tõenäosu
si. Nt
On sul ehk igav? Kas ta lugedq^i oskab?
Tõenäosusskaalat võib kujutleda vahemikuna 100 % ja 0 % tõenäo
suse vahel. Tõenäosusmodaalsus ei sisalda täppishinnanguid, küll aga jaguneb sujuvalt astmeteks: 'täiesti tõsikindel' - 'suure tõenäosusega' - Iceskmise tõenäosusega' - 'väikese tõenäosusega' - 'ebatõenäoline'.
Tõenäosushinnang väljendub valdavalt leksikaalsete vahendite abil.
Grammatilistest väljendusvahenditest on episteemilised implikatsioo
nid tingival kõneviisil, pragmaatiliste tegurite toimel võib tõenäosus
hinnang tuleneda ka kaudsest kõneviisist.
Konditsionaalist järeldub, et lausesisu ei vasta reaalsuses tõele. Nt
Oleksid kõik kohal, võiksime alustada (aga tegelikult ei ole). Kui ka lap
sed vanemaid mõistaksid!
Kvotatiivi abil väljendatakse informatsiooni vahendatust, kõneleja refereerib võõraid seisukohti ega väljenda oma veendumust. Seega jääb kvotatiivi korral tavaliselt tõenäosushinnang andmata. Nt
Vaarvanaisad olevat taevakehi hästi tundnud. Äial olevat karjamõis.
Tõenäosushinnanguid ei edasta ka vahendatuse muud vormistused.
Nt Äial pidi olema kaxjamõis. Vanem poeg olla Paldiskis ohvitser. Ta ütles, et tal on vanem poeg Paldiskis ohvitser. Ta ütles vanema poja oleval Paldiskis ohvitser.
Kuid pragmaatiliste mõjurite toimel võib kvotatiivi kasutamisest edasi järelduda ka tõenäosushinnang. Näiteks kui kõneleja jätab and
mata tõenäosushinnangu sündmuse kohta, mida ta isikliku osaluse tõt
tu peaks hästi teadma, siis järeldub, et ta ei usu öeldut. Nt
Mina olevat purjus. Ma ei olevat oma kohuste kõrgusel.
Leksikaalvahenditest väljendavad tõenäosushinnangut modaalad
verbid, kiillaused ja mitmesugused fraasid üldlaienditena ning modaal
verbid liitöeldise finiitosisena. Kõrvallausete jä sekundaartarinditega märgitud tõenäosust edastavad põhilause muud leksikaalsed elemen
did. Modaaltähendus kas moodustab keelendi kogutähenduse (nt tõe
näoliselt, kindlasti) või vaid osa sellest (nt mäletatavasti, kuuldavasti, grammatilised partiklid).
Üldlaienditena märgivad lause täielikku tõelevastavust kahtlemata, muidugi, mõistagi, mäletatavasti, tõega, tõepoolest, tõtt öelda, teatavas
ti, õigust öelda jt. Puhtsubjektiivne hinnang sisaldub tarindeis nagu minu teada / arust /meelest. Nt
Ilm on tõepoolest sügisene. Pommer oli kahtlemata üks ärksamaid kool
meistreid. Tädi käis igal aastal arstidele näitamas, et talle tõega uut kätt pole kasvanud. Minu teada on viimane buss juba läinud.
Suurt tõenäosust väljendavad modaaladverbid tõenäoliselt, ilmselt, arvatavasti, nähtavasti, kuuldavasti, küll, küllap, ju, pigem, eks. Par
tiklite puhul kaasneb tõenäosushinnang konnektiivitähendustega: küll kinnitab eitusele vastanduvat jaatust, modaliseerides peamiselt tulevi
kulist tegevust; küllap ja ju on järeldavad; pigem on vastandav, mär
kides ära usutavama kahest võimalikult alternatiivist. Nt
Nähtavasti langes Maale kosmilise päritoluga tolmu. Kõige tõenäolisemalt langes tolm Maale pulsatsiooniliselt. Naine nuttis, ju /küllap see pidi ar
mastust tähendama. Eks!küll elu õpetab, mis kodus õpetamata jääb. Ru
mala inimese lugupidamine ei tee naisele au, see pigem alandab.
Keskmist tõenäosust väljendavad modaaladverbid arvatavasti, oleta
tavasti, vist, vististi, vahest, vast, võib-oüa, veel, viimaks, viimati, pä
Nt
Kuulajad vist muigavad salaja. Vast on see mees mõni spioon? Võib-olla polegi meie maja enam alles. Milline tige koer, kisub veel lõhki. Oletata
vasti paiknes siin kunagi käsitööliste asula. Järsku ootavad vanad kirja, ja mul pole ümbrikkugi. Peeter justkui õpiks kusagil. Ma olen teid nagu kusagil näinud.
Märkus. Tõenäosust märkiv partikkel nagu on kõnekeeles väga levinud.
Tuleb vahet teha nagu sisuka ja sisutühja, täitesõnana kasutamise vahel.
Võrdlussidendist pärineva modaaladverbina rajaneb nagu võrdlemisel: mul
jel, jälgimise kaudu sarnasuse oletamisel. Nt
Rong nagu paistab (see, mida ma näen, tundub sarnanevat rongile). Ma olen teid nagu kusagil näinud.
Seda ei saa lausest välja jätta, seeläbi muutub modaalsus. Nt Rong paistab. Ma olen teid kusagil näinud.
Ka ei saa partiklit nagu alati asendada keelenditega võib-olla, tõenäoliselt vm, mis väljendavad mitte jälgimisel, vaid järeldamisel põhinevat hinnan
gut. Küll aga on soovitav kasutada rohkem nagu sünonüüme justkui, otsekui, justnagu. Täitesõnaks on nagu juhtudel, kui jutt on millestki sellisest, mis kõnelejal ebaselgeks ei tohiks jääda. Nt
Me nagu võistleme paralleelklassiga õppeedukuses ja käitumises. Minu töõ koosneb nagu kolmest peatükist.
On ka veel juhte, kus modaliseerimine ei tulene küll sisulisest vajadusest, kuid lisab viisakust lausele, mis muidu oleks liiga otseütlev. Nt
Anna ma arvutan, mulle on see ala nagu tuttavam.
Väikest tõenäosust väljendab partikkel vaevalt, mis esineb üksnes jaatavais lauseis.
Nt Vaevalt siin meteoriiditükikesi leidub.
Tõenäosushinnangut võib sõnastada ka kiil- või kõrvallause. Nt
Sina, tõsi küll, seekord saalis ei viibinud. Sekretär, nagu teada, oskab sõnu seada.
Modaalverbidest väljendavad võima ja pidama nii tõenäosus- kui ka võimalikkushinnangut. Võima abil väljendatavad võimalikkus ja kesk
mine tõenäosus, samuti pidama abil väljendatavad paratamatus ja suur tõenäosus on lähedased, vahel ka eristamatud. Mis on paratama
tu, see juhtub suure tõenäosusega, mis on võimalik, see juhtub kesk
mise tõenäosusega. Tüüpiliselt episteemilised on modaalverbid järelda-va sisuga lauseis. Pidama konditsionaalivorm märgib keskmist tõenäo
sust. Nt
Laevu võis siin olla rohkemgi kui Liverpoolis, kõik dokid ja sillad olid täis. Vihmavesi ei voolanud ära: pinnas pidi olema savine. Ka isuri keeles
peaks olema nimetus Linnutee. ^
Keskmist tõenäosust märgivad ka modaalverbid näima, paistma ja tunduma.
Nt Arhitekti prestiiži peamiseks mõõdupuuks näivad olevat eeslinnad. Teie mõtteviis paistab olevat väär.
Kõrvallausete ja sekundaartarinditega märgitu episteemilist mo
daalsust väljendavad põhilausesse jäävad performatiiwerbid, adjektii
vid, substantiivid ja da-infinitiivid.
Performatiivsetest ja performatiivsetena toimivatest verbidest sisal
davad tähenduses eriti suurt tõenäosust nentima, tõdema, tunnistama, kinnitama, teadma, veenduma jt, keskmist tõenäosust arvama, oletama jt, väikest tõenäosust uskuma, arvama, veenduma, oletama eitavad vor
mid. Modaliseeritav lause vormistub kõrvallausena või ua£-tarindina.
Nt Teame, et keskajal oli Valga alev. Usun, et õppimine ei saa kunagi otsa.
Arvan teda tulevat. Ma ei ole veendunud, et maja on tühi.
Adjektiividest, substantiividest ja da-infinitiividest märgivad täit tõ-sikindlust kindel, selge, vaieldamatu, tõsi, õigus, õige, vaieldamatu tõ
siasi, teada jt, suuremat tõenäosust tõenäoline, usutav, arvata jt, väik
semat tõenäosust kahtlane, väheusutav, vähe tõenäoline, vaieldav jt;
tõele mittevastamist vale, absurdsus, vale jutt, jama, tühi jutt jt. Nt
On teada, et piksevarda leiutas Bei\jamin Franklin. Sinu osavõtt neist sündmustest on vaieldamatu tõsiasi. Tundub usutav, et seekord rääkis sekretär tõtt. Kahtlane, kas see plaan täidetud saab. Absurdsena tundub väide, et miski uus pole võimalik, kui vana ei purustata.
Suurema tõsikindluse eitamine tähendab väiksema tõsikindluse jaa
tamist ja vastupidi. Nt
Pole tõsi, et raamatuid ilmub vähe. See, et suhkurgi kaob vabamüügilt, pole tühi jutt.
Tõenäosust märkivate sõnade intensiivsust saab suurendada või vä
hendada intensiivsusadverbide abil. Tõenäosust suurendavad päris, täiesti, absoluutselt, üpris, vägagi, kindlasti, ülimalt jt, vähendavad üsna, peaaegu, kaunikesti, kaunis, küllaltki, võrdlemisi jt. Nt
On täiesti selge, et just lapsed kannatavad vanemate tülide pärast kõige rohkem. Peaaegu vaieldamatult on kliimas juba toimunud mõned olulised muutused.
3.4. Väärtushinnang
§ 628 Väärtushinnang seisneb sündmuse positiivses või negatiivses väärtus
tamises. Vrd
Inspektor jäi tulemata, (neutraalne) Inspektor jäi õnneks tulemata, (po
sitiivne) Inspektor jäi kahjuks tulemata, (negatiivne)
Väärtushinnangu saab anda ka modaliseeritud lausetele. Nt
Inspektor jäi vist õnneks tulemata. Kahjuks ei olnud inspektoril võimalik
Kuivõrd leksika on suures osas hinnanguline (vrd nt spioon - luu
raja, küüditama deporteerima, lõust nägu näoke, võsuke laps -lapsuke, mustama - arvustama, kaebama - ära rääkima, eideke - mu
tike - vanamutt, ninamees - juht), siis nähtub väärtushinnang sageli juba lause leksikaalsest koosseisust, ilma et seda eraldi väljendataks.
Vrd
Jõuk ninamehi ässitas rahvast tööseisakule, (negatiivne) Rühm liidreid kutsus rahvast üles streikima, (positiivne)
Positiivne väärtushinnang sisaldub soovlause modaaltähenduses. Nt
Saaks-kord une täis magada! Kui tohiks oma tahtmist mööda talitada!
Spetsiaalsed vahendid lausesse väärtushinnangu lisamiseks on üks
nes leksikaalsed. Iseseisva lause sisu väärtustavad väitlauses üldlaien
ditena toimivad adverbid õnneks, kahjuks, õnnetuseks, paraku jt ning kiilud kurb küll, kahju küll, tubli, jumal tänatud jt. Nt
Paraku ei jätku kotitootjatel kaasaegseid fumituure. Vigastus oli õnneks kerge. Teie avaldust me, kahju küll, rahuldada ei saa.
Kõrvallausete ja sekundaartarindite puhul sisaldavad või implitsee-rivad väärtushinnangut põhilausesse jäävad a) hinnanguverbid rõõ
mustama, kurvastama, meeldima, kahetsema, kartma, lootma, vihasta
ma, õnnestuma jt, b) hinnanguadjektiivid hea, halb, paha, kasulik, kah
julik, meeldiv, ebameeldiv, tore, kena, kurb, piinlik, imekspandav, hä
biväärne, kiiduväärne, laiduväärne, jabur, julm, jõhker, kahetsusväär
ne, õudne, hirmus, juba, kole, suurepärane, üllatav, hämmastav, õudusttekitav, hirmuäratav, hinnatav, soovitav, soovitatav jt, c) hinnan-gusubstantiivid häda, õnn, rõõm, õnnetus, häbi, kahju jt ja d) hinnan-guadverbid hästi, halvasti, kehvasti jt. Nt
a) Rõõmustab, et noorte kutsesuunitlus on paranenud. Ma kartsin kõike unustada (järelikult: kõike unustada on minu meelest halb), b) Hea on, kui noor spetsialist satub töökasse kollektiivi. Poleks paha natuke aru pidada. Parem on alguses mitte üle pingutada. Kurb, kui kogu uuendus vaid jutu tasemele jääb. c)Rõõm teiega tutvuda, d) See on hästi, et rahvas
a) Rõõmustab, et noorte kutsesuunitlus on paranenud. Ma kartsin kõike unustada (järelikult: kõike unustada on minu meelest halb), b) Hea on, kui noor spetsialist satub töökasse kollektiivi. Poleks paha natuke aru pidada. Parem on alguses mitte üle pingutada. Kurb, kui kogu uuendus vaid jutu tasemele jääb. c)Rõõm teiega tutvuda, d) See on hästi, et rahvas