4. ÖELDISTÄIDE
5.5. Sõltuvusmäärus
§ 525 Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on substantsiaalsete määrus
te jääkklass, mis ühendab enda alla verbi vm predikaatsõna kõik üle
jäänud rektsioonilised laiendid. Rektsiooniadverbiaali tähendusliigid on väga ähmaste piiijoontega. Vorm tähendust eriti ei kajasta, olenedes pigem põhjast. Vrd
Uskusin tema võimetesse. — Kahtlesin tema võimetes. - Olin teadlik tema võimetest. — Mõtlesin tema võimete peale jne.
Sõltuvusmäärusega on ühendatud ka seni eraldi määruseliikidena käsitletud aine-, tulenemis- ja suhtemäärus, sest olgugi nad tähendus
likult suhteliselt selgesti eristatavad, puuduvad neil liikidel märkimis
väärsed süntaktilised erinevused. Nt
Propeller oli terasest. Sinust saab teadlane. Ta ületas töö täpsuse poolest peagi oma õpetega.
Sõltuvusmäärusi vormistavad noomenid mingis käändes või koos kaassõnaga ning verbi infiniitvormid.
1. Käänetest esinevad sise- ja väliskohakäänded ning komitatiiv.
1) Sisseütlev vormistab vaimse protsessi objekti verbide armuma, kiinduma, suhtuma, uskuma, süvenema, mõjuma, puutuma jt laiendi
na. Nt
Ta suhtub inimestesse hästi. Naistesse võib armuda mitut moodi. Oma innukusega sunnid sa kõiki endasse uskuma.
2) Seesütlev vormistab a) vaimse protsessi objekti verbide kahtlema, avalduma, pettuma, veenma, veenduma, kindel olema jt laiendina ning b) tegevus- või toimeala verbide eksima, kaotama, võitma, järele and
ma, konsulteerima, seisnema, seisma, sisalduma, takistama, toetama, usaldama, osalema jt laiendina. Nt
a) «Taevaskoja» nimetuse olemasolus isuritel ei saa kahelda. Ei maksa mind mu sõnade õigsuses veenda, b) Põhiküsimuses te eksite. Kes kaotab kaardimängus, see võidab armastuses. Usaldan sind kõiges. Probleem seisneb mõtteviisi muutmises.
3) Seestütlev osutab a) vaimse tegevuse objektile psühhoverbide aru saama, hoolima, kahju olema!hakkama, kuulma, teadma, teada saa
ma, juhinduma, lugu pidama, osa saama, osa võtma, arvama, unista
ma, mõtlema, välja tegema, üle olema jt puhul, samuti teatamisverbide ütlema, rääkima, kirjutama, jutustama, juttu olema, targutama, teata
ma, vestlema, lobisema, vaikima jt puhul; viimasel juhul on seestütlev sageli samaväärne kaassõnaga kohta', b) (lähte)mateijalile verbide te
gema, valmistama, kuduma, õmblema, voltima, sepistama, meisterda
ma, ehitama; koosnema, tekkima, saama, kasvama, välja tulema, a$ja saama, olema jt puhul; c) objektile, millest eraldutakse või lähtutakse, verbide eraldama, eralduma, hoiduma, ilma olema!jääma!jätma, la
hutama, lahti saama, maha jääma jt puhul; d) objektidele, mida väl
jendavad suhtepredikaatide piisama, aitama, jätkuma, sõltuma, olene
ma, kubisema, küllalt olema, puudu olema!tulema/jääma, vähe olema, väheks jääma, (midagi) olema, villand olema jt laiendid. Nt
a) Kahe kultuuri tasakaalust saab igaüks isemoodi aru. Ei saa rääkida
edasiminekust majandussfääris ilma edasiminekuta mittetootmissfaäris.
Selles raamatus on juttu Eestimaa lindudest (= Eestimaa lindude kohta).
Sellest (•=• selle kohta) vaikib qjalugu. b) Nike rõivad ja võidupärg olid
kullast. Meie siin Eestimaal j)eak aime ka paekivist ehitama. Kas elu koos
nebki ainult pisiasjadest? Omblustunnis käimisest ei taha meil midagi välja tulla. Sellest poisist saab asja. c) Arvutiajastul ei pruugi kodu ja töö olla teineteisest lahutatud. Ruth jäi Bobbost ilma. Terve olemiseks tuleb hoiduda kõigest ahvatlevast, d) Tõlgendus sõltub taustast. Ainult haljas-tusmaterjalist ei piisa pargi rajamiseks. Mulle aitab sellest. Vannituba kubises prussakatest. Sellest pole midagi. Kolmest kilost salatist jääb vä
heks.
4) Alaleütlev vormistab a) tegevusobjekti verbide pretendeerima, kandideerima, lootma, oponeerima, mõtlema, sihtima, näitama, osuta
ma, viitama, vihjama, vastama, reageerima, apelleerima jt juures; pa
ralleelseks väljendusvõimaluseks on kaassõna peale; b) tegevuse toime-piiri verbide ulatuma, hindama, laienema, kasvama, kahanema, vähe
nema, alanema, kavandama, planeerima, määrama jt puhul; osaliselt on alaleütlev siin samaväärne rajavaga, peaaegu alati aga kaassõnaga peale; c) verbide eelnema, järgnema, eelistama, toetuma, tuginema, kes
kenduma, lisanduma, liitma, lisama jt laiendeid; d) adjektiivide kange, kärmas, laisk, maias, usin, ahne, kindel, kade, vihane, uhke jt laien
deid; paralleelne väljendusvõimalus on enamasti järelsõna peale. Nt a) Varem loodeti Klementi-vabrikule (= Klementi-vabriku peale). Kaebaja vihjas direktori kahtlaselt tugevale seljatagusele (= tugeva seljataguse pea
le). b) Maali väärtust hinnati tuhandele rublale (- tuhande rubla peale).
Kohvi hind alanes eelmise aasta tasemele (= tasemeni). Üritus planeeriti
kolmele päevale (= kolme päeva peale), c) Teie näited tuginevad ebausal
datavate materjalile. Heale päevale järgnes uus ja väga halb päev. Seaduse väljatöötamisele eelnes rahvaküsitlus, d) Rebane on kanalihale (= kana
liha peale) maias. Kodumaa on sulle (= sinu peale) uhke. Ta oli pahane
oma omadusele (= omaduse peale) pisimagi ärrituse puhul punastada.
5) Alalütlevas käändes sõltuvusmäärus laiendab verbe peatuma, ba
seeruma, põhinema, rajanema; kolme viimase puhul võib kasutada ka alaleütlevat. Nt
Eesti kiijakeel põhineb peamiselt põhja-eesti keskmurdel(e). Kõneleja jät
tis peatumata meie elu üksikutel väärnähtustel.
6) Alaltütlevas on kõrvutusaspekti väljendav sõltuvusmäärus. Paral
leelseks väljendusvõimaluseks on järelsõna poolest. Nt
Doktor oli päritolult (= päritolu poolest) rootslane. Näo kujult oled sa üsna kandiline. Teostuselt jätab töö hea mulje. Käitumiselt sobiksid sa lausa diplomaadiks.
7) Kaasaütlevat tingivad a) retsiprookpredikaadid abielluma, kura
meerima, kaklema, vaidlema, kaasnema, võrdlema, kauplema, tingima, vestlema, rääkima, võistlema, võitlema, tantsima, viigistama, võrduma, sarnanema, sarnane / samaväärne / võrdväärne / ühepikkune + olema, ühendama, liitma, sarnastama jt; b) mitteretsiprooksed verbid, mis väl
jendavad kohtlemist (jändama, talitama, ümber käima, tõrelema.), toi
metulemist (hakkama saama, jalgu jääma, toime tulema, hiljaks jää
ma, hädas olema, läbi saama, läbi tulema, rahule jääma, rahul olema, rahulduma.), millelegi suunatud tegevust (algama, otsast peale hakka
ma, arvestama, vaeva nägema, lõppema, nõustuma), kontakti (harjuma, kohanema.)t kvantitatiivset suhet (piirduma, rahulduma, viivitama, ühele poole saama)); c) mõnel juhul ka verbid olema, hakkama, minema eksistentsiaallauses. Nt
a) Jüri abiellus Mariga. Müüja kauples ostjaga. Poeg sarnaneb isaga.
Tamm ühendab mandrit saarega, b) Hotellielanikud olid hädas lutikatega.
Me oleme viljakoristamisega jalgu jäänud. Oma külalistega saan ma ise hakkama. Milleks näha vaeva kõigi nende äriraamatutega? Hakkame selle lauluga uuesti otsast peale. Ma ei ole veel geeniustega haijunud. Võib ju piirduda ka ühe lapsega. Nende suviste rõõmudega sai sinu neitsipõli ühe
le poole, c) Temaga on lood kehvad. Vanema poisiga on meil alati tegemist olnud. Käsikirjaga hakkab juba kiire. Sisseastumisega läks mul jäijekord-selt kehvasti. Minuga on kõik hästi.
2. Rektsiooniliselt on tingitud paljud kaassõnafraasid: Ng + all (hoia
tama, hoolitsema, kaitsma, varjama, vastutama, põgenema, maksma, tänama jt); Ng + järele (igatsema, janunema, küünitama, lõhnama, leh
kama, haisema, küsima, pärima jt); Ng + kallal (kohmitsema, nokitse
ma, töötama, riidlema jt); Ng + kohta (kehtima, käima, maksma, olema, teatama, ütlema, rääkima, kirjutama, teadma jt); Ng + peale (mängima, pahandama, vihastama, viha kandma, vihane olema, kaebama, kihla vedama jt); Ng + poole (pürgima, püüdlema, püüdma jt); Ng + poo
lest/suhtes (sarnanema, erinema, ületama, alla jääma, üle olema, võrd
ne olema jt); Ng + pärast (muretsema, muret tundma, kartma, kripel
dama, närveerima, hirmul olema, rõõmu tundma, häbenema, kritisee
rima, arvustama jt); Ng + vastu (huvi tundma, põrkama, nõjatuma, toe
tuma, ära lööma, saama, vahetama, valmistuma, võitlema, kaitsma, äs
sitama, üles tõusma jt); vastu + Np {põrkuma, nõjatuma, ära lööma, toetuma jt); Ng + üle (imestama, mõtlema, juurdlema, kaebama, naer
ma, rõõmustama, kurvastama, vaidlema, diskuteerima, aru pidama jt) jne. Nt
Võimalike komplikatsioonide aü mõeldi eelkõige põletikke. Neid hoiatati
võimalike kallaletungide eest. Ta haises viina järele. Isa nokitses kinga-paari kallal. Seadus ei kehti alaealiste kohta. Ta on pahane minu peale.
Noored pürgivad tõe poole. Vennad ei erine välimuse poolest. Ära oma täiskasvanud laste pärast enam muretse. Tundsin huvi kõige uue vastu.
Poi88 mõtleb elu üle järele.
3. Sõltuvusadverbiaaliks võib olla ka ma-, mas-, mast- ja mata-su-piintarind ning uaf-infinitiivtarind.
Nt Ta valmistus eksamit tegema. Ta märkas Juhanit istumas. Eesel tõrkus
edasi minemast. Ta unustas ukse lukustamata. Ema tundis end põdura olevat.