MITTELAUSELIEKMELISED LAUSEELEMENDID
2. ADJEKTIIV UKAAS
2.1. Adjektiivne võrdlustarind
§ 585 Adjektiivide tüüptunnuseid on kompareerumine, s.o objektide omadus
te intensiivsusastmete samasuse või erinevuse väljendamine. Nt
Ants on niisama pikk kui Mart. Ants on pikem kui Mart. Ants on kõiki
dest meie klassi poistest pikem.
Võrdlus võib jääda ka implitsiitseks, nagu lauses
Ants on väga pikk mees,
milles objekti omaduse intensiivsust hinnatakse kogu selle klassi ula
tuses, kuhu objekt kuulub, s.o väidetakse, et Antsu pikkus ületab
mees-teklassi keskmise pikkuse. Intensiivsusastme edastamise seisukohast on neil kahel juhul tegu GRADATSIOONInähtuse alltüüpidega. Esimest,
eksplitsiitse võrdlusena realiseeruvat gradatsiooni nimetatakse RELA
TIIVSEKS gradatsiooniks ehk KOMPARATSIOONIKS, teist ABSOLUUTSEKS
gradatsiooniks. Võrdlustarind moodustub ainult komparatsiooni korral ning koosneb võrdlusvormist või võrdlusliku määralaiendiga adjektii
vist ja võrdlusalust väljendavast fraasist, mida seob omavahel võrdlus
sidesõna või võrdluskääne (elatiiv). Nt võrdluslauseis
Ants on pikem kui Mart Ants on Mardist pikem. Ants on niisama pikk kui Mart. Ants on meie hulgast kõige pikem
moodustavad võrdlustarindi vastavalt pikem kui Mart, Mardist pikem, niisama pikk kui Mart ja meie hulgast kõige pikem. Võrdlustarindi seda osa, mis laiendab adjektiivi, võib käsitada kvantumiadverbiaalina.
Komparatsioon liigitub DESKRIPTIIVSEKS ja FUNKTSIONAALSEKS gra
datsiooniks, need mõlemad omakorda ERINEVUSGRADATSIOONIKS ja
VÕRDSUSGRADATSIOONIKS. Tüüpidest annab ülevaate alljärgnev skeem;
võrdlustarind on näidetes esile tõstetud. Deskriptiivse erinevusgradat-siooni alaliike - komparatiivi ja superlatiivi - on siin käsitletud sün-taktilis-semantiliste, mitte ainult morfoloogiliste nähtustena.
Relatiivne gradatsioon
Mitte kõiki adjektiive ei saa kompareerida (ega gradeerida muulgi viisil). Kompareerida pole normaaljuhul võimalik a) adjektiive, mis on juba moodustatud võrdluse teel, s.t eksplitsiitse võrdlusosisega adjek
tiive, nt teemantkõva (= nii kõva nagu teemant), sametpehme, vesihall, nöörsirge, piltilus, päevselge, välkkiire, jääkülm jt; kolmemastiline (koi-memastiline purjekas - purjekas, mille mastide arv võrdub kolmega), kuuekandiline, viiekorruseline, kaheküüruline, mitmekohaline, paari-astmeline jt; ekvatiivadjektiive meetripikkune, tollipaksune, sõrmejäme
dune, meetrine, puudane jt; tsaariaegne, sõjajärgne, mineva-aastane, re
volutsioonieelne jt; b) adjektiive, mis sisaldavad juba intensiivistavat elementi, nt ülitundlik, uhiuus, võhivõõras, pururumal, püstihull, ku
rikuulus, läbimärg, tuliuus, poolvedel jt; c) adjektiive, mis on sisult võrdluslikud, nt võrdne, siinne, sealne, eilne, tänane; maksimaalne, mi
nimaalne jt; d) adjektiive, mis väljendavad objektidele alati tervikuna ja ühel määral kuuluvat omadust: isane, emane, venekeelne, sabatu, tii
vutu, parteitu, finiitne, nahkne jt.
Komparatiivtarind
§ 586 Komparatiivtarind väljendab tavaliselt ühe objekti mingi omaduse suu
remat või väiksemat intensiivsust võrreldes teise objekti vastava oma
dusega (a). Erijuhul võrreldakse üht ja sama objekti eri situatsioonides (b). Nt
a) Ants on pikem kui Mart ~ Mardist pikem, b) Ants on täna tublim kui eile.
Adjektiiv on komparatiivivormis ning seostub võrdlusalust väljendava fraasiga konjunktsiooni kui abil; kui see fraas on noomenifraas, võib viimane olla ka elatiivi käändes. Adjektiivi komparatiiv moodustatakse komparatiivimorfeemi -m liitmise teel adjektiivi tüvele. Osalt on võrd
lust võimalik edasi anda ka adverbide rohkem ja vähem, harvemini
enam abil, ühenditega suuremal määral, vähemal määral jt, samuti teiste kompareeritud adverbidega, nagu tõsisemalt, raskemalt jt. Nt
See ring on vähem ümmargune kui teine. Ants on tõsisemalt haige kui Mart
Sellist võrdlust ei kasutata mõõduadjektiivide {suur, pikk, vana, raske jms) puhul. Nt
*See puu on vähem pikk kui too.
Adverbid rohkem ja vähem, peale nende veel kaassõnad üle ja alla väljendavad mõõduadjektiivide puhul võrdlust vaid siis, kui võrdlus
alust tähistab kvantorifraas kujul: arvsõna + mõõtühikut väljendav ni
misõna (nt kaks meetrit). Sellisel juhul aga ei seostu need adverbid ja kaassõnad mitte adjektiivi endaga, vaid kvantorifraasiga. Nt
Ants on rohkem /vähem kui kaks meetrit pikk. Ants on üle/alla kahe meet
ri pikk.
Komparatiiv võib esineda ka ilma võrdlusalust märkiva fraasita. Sel
le nn ABSOLUUTSE komparatiivi puhul võrdlustarindit ei moodustu. Nt
Ta on juba vanem inimene. Ta on pärit vaesemast perekonnast. Pärast pikemat vaheaega korraldati võistlused jälle Tartus.
Absoluutne komparatiiv on absoluutse gradatsiooni väljendusvahen
deid, mis näitab, et objekti omaduse intensiivsus ületab antud objekti-klassi keskmise normi mingil mitte eriti suurel määral (nt vanem ini
mene on üle keskea inimene, kuid mitte rauk).
Komparatiivse adjektiivi määralaiendid väljendavad võrreldavate omaduste absoluutset või suhtelist intensiivsuserinevust. Absoluutset intensiivsuserinevust väljendavad: a) adverbid hoopis(ki), hulga, kau
gelt, kõvasti, palju, sootuks, tublisti, tunduvalt jt - suurt intensiivsus
erinevust; b) adverbid mõnevõrra, mõõdukalt, parasjagu jt - keskmist intensiivsust; c) adverbid natuke, pisut, veidi, vähe jt ning substantiivid ivake, karvake, raasike jt - väikest intensiivsust. Kõiki loetletud ad
verbe võivad omakorda laiendada määraadverbid. Nt
a) Mees on väga palju naisest pikem, b) Ants on Jaanist mõnevõrra pikem.
c) Mees on üsna vähe naisest vanem.
Suhtelist intensiivsuserinevust väljendavad võrdlustarindid. Nt
Jüri on rohkem kui Ants Marist pikem. Jüri on üle kahe sentimeetri Marist pikem. Jüri on niisama palju kui Ants Marist pikem.
Komparatiivse adjektiiviga kaasnevad modaaladverbid veeKgi), isegi, koguni rõhutavad omaduse suurt intensiivsust võrdlusalusel. Nt
Jaan on veelgi pikem kui Jüri.
Seisundimuutust väljendavates lausetes esinevad aina, ikka, järjest, üha näitavad omaduse intensiivsuse kasvamist või kahanemist. Nt
Päev läheb aina pikemaks. Tagavarad jäid järjest väiksemaks. Kleit tehti üha lühemaks.
Samad adverbid näitavad positiivivormis adjektiivide laienditena oma
duse või seisundi pidevust. Nt
Sa oled ikka endine.
Superlatiivtarind
§ 587 Superlatiivtarind väljendab objekti omaduse maksimaalset intensiivsusastet võrrelduna kõikide ülejäänud samasse klassi kuulu
vate objektidega. Nt
Mount Everest on (maailma) kõige kõrgem mägi.
Võrdlusalust märkivat fraasi sisaldab superlatiivtarind obligatoorselt vaid siis, kui objektiklassi piiratakse mingite (nt ajaliste või ruumiliste) tunnuste alusel. Võrdlusalus väljendub tavaliselt kas genitiivse või ad-verbiaalikäändelise substantiivifraasina või siis kaassõnafraasina. Nt
Ants on meie klassi ~ meie klassis kõige pikem poiss. Ants on meie klassi poiste hulgas pikim.
Maksimaalsel määrab võib mingit omadust olla ka mitmel objektil kor
raga. Nt
Ants ja Jüri on meie klassi kõige pikemad poisid. Ants on meie klassi (üks) pikimaid poisse. Ants ja Jüri on meie klassi pikimaid poisse.
Eesti keeles on põhiline analüütiline superlatiiv, mis moodustub par-tiklist kõige ja adjektiivi komparatiivivormist: kõige lühem. (Kõige on niisiis morfoloogilise vormi osis, mitte adverbiaal; viimane koosneb siin ainult võrdlusalust märkivast tarindist.) Sünteetiline superlatiiv, nt pi
kim, suurim, kauneim jne, on uuestielustatuna mõnevõrra vähem tar
vitatav ja pole moodustatav kõigist adjektiividest.
Ekvatiivtarind
§ 588 Ekvatiivtarind väljendab võrreldavate objektide omaduste intensiivsus-astmete samasust. Mittemõõduadjektiivide puhul väljendatakse seda proadverbide nii ja (nii)sama abil, kusjuures võrdlusalust tähistavat fraasi seovad adjektiiviga sidesõnad kui või nagu. nii-ekvatiiv on osu
tava, fmijsama-ekvatiiv põhiliselt samastava tähendusega. Nt
Jüri ei ole nii tark kui Ants. Jüri on (nii)sama tark kui Ants.
Tarind võib moodustuda ka ilma adverbita. Võrdlusaluseks on sel juhul mingi etalonobjekt ning tarindi ülesandeks on väljendada suurt inten
siivsusastet: kaval kui rebane, valge kui lumi.
Mõõduadjektiividest on võimalik moodustada ka sünteetilist ekvatii-vi. Viimasel juhul lisandub adjektiivi tüvele sufiks -(u)ne. Osutava vatiivi korral on võrdlusalust tähistav fraas genitiivis, samastava ek-vatiivi korral kas komitatiivis või rindtarindi puhul nominatiivis, kus
juures adjektiivile lisandub eesliide üheharvemini sama-. Nt
Jüri on Antsu pikkune. Jüri on Antsuga ühepikkune ~ samapikkune. Jüri ja Ants on ühepikkused ~ samapikkused.
Sünteetiline ekvatiiv on moodustatav ainult positiivsetest mõõduadjek
tiividest {suurune, pikkune, raskune, paksune jt), mitte aga nende ne
gatiivsetest antonüümidest {*väiksune, Hühidune, *kergune jt).
Üksnes sünteetiline ekvatiiv, seejuures ainult osutava funktsiooniga, on tarvitatav kvantorifraasist võrdlusaluse puhul. Lisaks (u)ne-sufik-silisele variandile on siin võimalik ka sufiksita variant, mille puhul võrdlusalust tähistav fraas on nominatiivis. Nt
Ants on kahe meetri pikkune. Ants on kaks meetrit pikk.
Ekvatiivseid adjektiive võivad laiendada võrdsuse täielikkust rõhu
tavad adverbid täpselt, parajasti, just või võrdsuse ligikaudsust väljen
davad umbes, ligikaudu, enam-vähem, peaaegu, napilt, vaevalt, vähe
malt, kõvasti, tublisti jt. Nt
Ta on täpselt nii pikk kui mina ~ täpselt minu pikkune. Ta on umbes nii pikk kui mina ~ umbes minu pikkune.
Ekvatiivi puhul võib võrdlusalust väljendada ka e£-kõrvallause, pea
miselt eitava pealause korral rfa-infinitiiv. Adjektiivi laiendavad sel ju
hul adverbid nii, niivõrd, sedavõrd või nõnda. Nt
Ta on nii õnnelik, et ei vastanud. Ma ei ole nii rumal, et vastata.
Samasugune struktuur nagu sünteetilise ekvatiiviga tarindil on ka kvalitatiivset võrdsust väljendaval tarindil. Seesuguse tarindi tunnu
seks on sisult võrdluslikud adjektiivid sarnane, analoogiline, adekvaat
ne, ekvivalentne, identne, paralleelne, proportsionaalne, võrdeline, võrd
ne jt, samuti liitadjektiivid, mille esikomponendiks on sama-, ühe- ja võrd-: samalaadne, samaliigiline, ühesugune, võrdväärne, võrdõiguslik jne. Võrdlusalust objekti tähistav fraas on siingi komitatiivne, nomi
natiivne (rinnastuse korral), mõnel juhul ka genitiivne. Nt
Poeg on isaga sarnane. Poeg ja isa on sarnased. Poeg on isa sarnane.
Naine on mehega võrdõiguslik. Naine ja mees on võrdõiguslikud.
Kvalitatiivsele erinevusele osutavad adjektiivid esikomponendiga eri-: erilaadne, erisugune jne, ka deverbaaladjektiiv erinev, mis seostu
vad nominatiivse, deverbaaladjektiiv erinev ka elatiivse võrdlusalust tähistava fraasiga. Nt
Häälikumuutus ja analoogia on erilaadsed nähtused. Poeg on isast erinev.
Poeg ja isa on erinevad.
Liiga* ja küllalt-tarind
§ 589 Omaette tarinditüübi moodustavad võrdlused, kus adjektiivi laienda
vad kvantumiadverbiaalina talitlevad liiga ja küllalt või nende süno
nüümid. Sel juhul võrreldakse omaduse tegelikku määra mingiks kindlaks otstarbeks vajaliku või sobivaga. Adverbid liiga, ülearu, üle
määra jms osutavad, et võrreldav objekt kas a) ületab vastava omaduse sobiva määra või b) omaduse määr on sobivast väiksem. Nt
a) Ants on lenduriks liiga pikk. b) Ants on korvpalluriks liiga lühike.
Adverbid küllalt, parasjagu, parajalt, piisavalt näitavad, et võrreldava objekti omaduse määr on normi piires. Nt
Ants on korvpalluriks küllalt pikk. Ants on lenduriks parajalt lühike.
Võrdlusalust vormistab otstarbemäärusena talitlev a) (selleks) et +
<2a-infinitiiv, b) verbaalsubstantiiv translatiivis, c) supiini illatiiv või translatiiv, d) osalause, e) substantiiv allatiivis või koos kaassõnaga jaoks või kohta. Nt
a) Ta on liiga arg selleks, et tõtt rääkida, b) Ta on tõerääkimiseks liiga arg. c) Ta on liiga uhke vastama ~ vastamaks, d) Ma ei suuda rääkida:
liiga värske on mälestus sellest, e) Mina olin talle Uiga labane. Lant pol
nud haugi jaoks küllalt suur. Mehe kohta on ta liialt lobisemishimuline.
Sageli tarvitatakse liiga- ja &ü/2a/£-võrdlust ilma võrdlusaluseta. Sel
lisel juhul on tegemist absoluutse võrdlusega. Nt
Ants on liiga paks mees.
3. ADVEKBIFRAAS
§ 590 Adverbifraasiks nimetatakse fraasi, mille põhjaks on adverb või proad-verb. Fraas talitleb: a) verbi laiendava (lause)adverbiaalina, b) adjek
tiivi või adverbi laiendava fraasiadverbiaalina, c) lause või fraasi üldlaiendina. Nt
a) Ta on väga kaugel, b) üsna palju katki; c) Päris kindlasti on ta haige.
Adverbifraasi laiendliikmeks võib olla: a) adverb, b) substantiivi käändevorm, c) kaassõnafraas, d) kvantorifraas, e) kõrvallause. Nt
a) väga hästi; b) uksest siinpool, teistest paremini; c) selja pealt katki;
d) paar päeva varem, mitu kilomeetrit kaugemal; e) Ta rääkis kauem, kui mina seda tegin.
Adverbi mittevõrdluslikud laiendid talitlevad firaasiadverbiaali-dena, väljendades põhiliselt a) määra, b) viisi, c) kohta, d) põhjust, e) sõltuvusadverbiaali tähendusi. Nt
a) Adv: võrdlemisi kiiresti, päris hästi, väga hilja, pärani lahti; Ng: kuradi kiiresti, jumala äkki, pagana kal\ju; Nterm: ääreni täis, katkemiseni pin
gul; Adj: tohutu palju; b) imelikult vaikselt, murelikult vait, liikumatult pikali; c) N: otsast katki, äärest lahti; KF: selja pealt lõhki, puusade üm
bert pingul, kulmu kohalt marraskil; Adv: sinnapoole viltu; d) N: ootusest elevil, ärevusest hingetu; e) N: partneriga vaheldumisi, rahadega kimpus.
Adverbi juurde võivad kuuluda ka üldlaiendid (firaasilaiendid), nt ad
verbid ainult, just, ka, ikkagi, alles, vist, peamiselt jt. Nt
Ta rääkis vahel meiega ka viisakalt. Seda tuleb teha just/ainult/ vaid nii.
Adverbiaalne võrdlustarind
§591 Adverbide gradatsioon sarnaneb adjektiivide gradatsiooniga, jagunedes samadeks põhiliikideks. Adverbide komparatiiv moodustatakse mää
raadverbide rohkem, vähem, enam jt abil või sünteetiliselt. Nt
Minu kuub on hoopis vähem!rohkem katki kui sul. Ta käitub palju vii
sakamalt kui sina ~ sinust palju viisakamalt. Sain selle mõni rubla / kaks korda odavamalt kui tavaliselt. Hetk hiljem oli kõik läbi.
Superlatiiv moodustatakse adverbide puhul peaaegu eranditult ana
lüütiliselt, partikli kõige abil. Nt
Meie seast õppis hõige paremini (fparimini) Peeter.
Ekvatiiv (a) ning liiga- ja küllalt-võrdlus (b) on adverbide puhul peaaegu igas mõttes samasugune kui adjektiivide puhul. Nt
a) Auto kihutas (nii)sama kiiresti kui kopter. Tee nii ruttu, kui saad. Ta on vagusi kui mutt. Maantee kulges kahe kilomeetri pikkuselt mööda ran
nikut. b) Sõitsime liiga aeglaselt / küllalt kiiresti, et jõuda lennukile.
Kvalitatiivsele erinevusele osutavad viisiadverbid teisiti, teistmoodi, erinevalt jt (a), samasusele viisiadverbid sarnaselt, analoogiliselt võrd
väärselt jt (b). Nt
a) Seda tehakse nüüd teisiti kui varem. Käsitlen seda sinust erinevalt.
b) See ülesanne lahendub eelmisega analoogiliselt.
Sisult võrdluslikena ja seega võrdlustarindit tingivatena võib käsi
tada ka mõningaid enamasti elatiivse laiendiga kohaadverbe ja lokaal
se tähendusega abimäärsõnu, nt edasi, eemale, ette, ettepoole, kõrvale, paremale jt. Kvantiteedi ja kvaliteedi eristamine pole viimaste puhul alati võimalik. Nt
Tüdruk tõmbus aknast eemale. Ta ruttas minust ette. Ta läks teest pisut kõrvale. See jääb kirikust paremale. Siit kilomeeter edasi on üks väike järv.