Predikaadi ja kogu lause süntaktiliselt olulisi tähenduskategooriaid on TEGEVUSLAAD, AGENTOVSUS ja ASPEKT.
§ 485 TEGEVUSLAAD iseloomustab tegevuse tüüpilist kulgu ja struktureeritust ajas. Tegevuslaadi põhiopositsioonid on DÜNAAMILINE/STAATILINE ja
DU-RATÜYNE (kestev)/MOMENTAANNE (mittekestev). Peale selle kuuluvad te
gevuslaadi alla niisugused kitsamad tunnused nagu ITERATIIVNE
(korduv), KONTINUATIIVNE (pidev), SEMELFAKTIIVNE (ühekordne),
PROGRESSIIVNE (jätkuv).
Staatiliste predikaatidega laused tähistavad staatilisi situatsioone ehk SEISUNDEID. Staatiline situatsioon pigem «on olemas» kui «toimib», on homogeenne, pidev ja muutumatu. Nt
Ilmad püsivad soojad. Kohv maksab kakskümmend rubla kilo. Vaal on imetaya. Nina on tal sinine. Julgete päralt on maailm. Tema maalidel katavad laudu siniseruudulised linad. Basseinivesi sisaldab kloori. Ma
Tüüpilise seisundipredikaadina talitleb verb olema koos öeldistäite või seisundiadverbiaaliga (on roheline, on president, on katki, on pre
sidendiks). Ka liitöeldisena on verbi olema tarindid staatilist laadi (on uinumas, on tulemata, on teada). Verb olema ise väljendab neis ühen
deis staatilisust üldse. Tüüpilised seisundiverbid, s.o normaaljuhul sei
sundipredikaadina talitlevad verbid, on paiknemisverbid: asuma, ela
ma, elunema, paiknema, leiduma, olema 'asuma', 'paiknema' jt; suhte-verbid: olema, kuuluma, koosnema, sisalduma, maksma, sõltuma, võr
duma, omama, puuduma, vajama, piisama, jätkuma, sarnanema, näi
ma jt; tsguverbid: tunduma, uskuma, mäletama, teadma, meeldima jt.
Seisundiverbidest ei saa moodustada progressiivset tegevuslaadi mär
kivat konstruktsiooni (*oli koosnemas, *oli näimas). Nende verbide liit
ajavormid (on sarnanenud, oli omanud, on mäletatud) väljendavad pea
miselt kokkuvõtet vaatlushetke-eelses ajavahemikus toimunust. Sei-sundiverbidel puudub aspektivaheldus, mistõttu nendega ei seostu per
fektiivsusadverbid. Seisundiverbe on suhteliselt vähe, enamik verbe on dünaamilise tähendusega.
Dünaamiliste predikaatidega laused tähistavad dünaamilisi situat
sioone. Dünaamiline situatsioon pigem «toimub» kui «on olemas», ta kulgeb heterogeensena, mingis mõttes muutlikuna. Dünaamilised si
tuatsioonid jagunevad duratiivseteks ja momentaanseteks. Duratiivseid situatsioone väljendavais lauseis talitlevad predikaadina harilikult du-ratiivsed verbid nagu ujuma, askeldama, kasvama, tooma, viima jt, mo
mentaanseid situatsioone väljendavais lauseis aga momentaansed ver
bid nagu sähvatama, praksatama, välgatama, liigahtama jt. Duratiivi-de korral näitab raas-tarind tegevuse jätkuvust (on toomas, on tantsi
mas, on ujumas), tegevuse lõpp nihkub järelikult tulevikku; momen
taanide puhul nihkub tulevikku nii lõpp kui ka kogu tegevus (on plah
vatamas, on sähvatamas).
Peale duratiivsete ja momentaansete verbide leidub kestuselt mar
keerimata ehk kestuseta ehk PUNKTUAALSEID verbe. Tüüpiliselt kestu
seta verbid on seisundimuutust väljendavad verbid: lõppema, algama, avanema, uinuma, süttima, valmima jne. Nende tähendus seisneb vaid üleminekus ühest seisundist teise, ilma et üleminekut mingi kestus ise
loomustaks. Kestuseta verbid esinevad kas duratiivseid või momen
taanseid situatsioone väljendavais lauseis. Kui lauses puuduvad vahen
did duratiivsuse näitamiseks, on kestuseta verbiga lause primaarselt tõlgendatav momentaansust väljendavana. Kestvat situatsiooni väljen
davaks saab niisugune lause mitmesuguste täiendavate vahendite, nt teatud tüüpi aja- või viisimääruste lisandumisel. Vrd
Oks murdus. - Oks murdus järk-järgult.
Kestvad dünaamilised situatsioonid jagunevad omakorda a) konti-nuatiivseteks ja b) iteratiivseteks. Nt
a) Poiss kasvas meheks, b) Poiss loopis kive.
Tüüpilised kontinuatiivid on nt kasvama, sumbuma, kujunema jt, tüüpilised iteratiivid nt hüplema, loopima, looklema jt.
§ 486 AGENTOVSUS tähendab agendi, s.o situatsiooni suhtes aktiivse, seda kontrolliva osalise olemasolu situatsioonis. Agentiivsed saavad olla ainult dünaamilised situatsioonid. Tunnuste duratiivne/momentaanne ja agentiivne/mitteagentiivne alusel liigituvad dünaamilised situatsioo
nid a) TEGEVUSTEKS (agentiivsed duratiivsed situatsioonid), b) PROTSES
SIDEKS (mitteagentiivsed duratiivsed situatsioonid), c) TEGUDEKS (agentiivsed mitteduratiivsed situatsioonid) ja d) JUHTUMITEKS (mitte
agentiivsed mitteduratiivsed situatsioonid). Nt
a) Ta jooksis. Ta ehitas endale suvila, b) Suvila valmis tasapisi. Supp keeb. Tuba läheb külmaks, c) Saabusid külalised. Mustad lõid vankri.
Mul võeti viimane lootus ära. d) Pomm plahvatas. Lootus kustus. Saabus hommik. Pomm tabas maja.
§ 487 ASPEKT on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatlus
punkti vahel. Aspekti seisukohalt jagunevad situatsioonid PIIRITLEMATA
(imperfektiivseteks) ja PIIRITLETUD (perfektiivseteks) situatsioonideks.
Piiritlemata on situatsioon sel juhul, kui kujuteldav vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse. Vaatluspunkti seisukohalt avaldub situatsioon toimuvana, seisukohta antud situatsiooni algus- või lõpp-piiri suhtes ei võeta. Nt
Kala magab. Asfalt on märg. Keegi hüüab. Päike kõrvetas. Arno kustutas tuld. Poisid suusatasid. Poisid suusatasid viit kilomeetrit.
Piiritletud on situatsioon siis, kui kujuteldav vaatluspunkt jääb si
tuatsioonist väljapoole. Seega on situatsioonil mingi piir, mis eraldab teda vaatluspunktist. Vaatluspunkti seisukohalt on situatsioon tervik
lik, ta sisemine kulg ei ole oluline. Nt
Lootus kustus. Arno puhus tule ära. Raha sai otsa. Saadik kutsutakse kodumaale tagasi. Päike on kogu rohu ära kõrvetanud. Poisid suusatasid viis kilomeetrit.
Lausega väljendatud situatsiooni primaarne aspekt sõltub eelkõige verbi aspektist, s.o verbiga väljendatud situatsioonitüübi piiritletavu-sest/mittepiiritletavusest (verbi aspekt on seega võimalus, lause aspekt tegelikkus) ning situatsiooni kestuslikkusest. Tüüpiliselt piiritlemata on mittepiiritletavad situatsioonid, mis on ühtlasi kõik duratiivsed. Nt
Jüri magab. Vesi vuliseb. Isa Viidab poega.
Kestuse olemasolu on põhitingimuseks, mis võimaldab vaatluspunkti paigutamist situatsiooni kulu sisse ja seega situatsiooni käsitlemist seestvaates. Piiritletavatest situatsioonidest on tüüpiliselt piiritletud mittekestvad situatsioonid. Nende kui selliste situatsioonide korral, mille kestust käsitatakse kas inimese jaoks tabamatult lühikesena või elimineeritakse see tähendusest hoopiski, on vaatluspunkti loomulik koht väljaspool situatsiooni, nii et sündmust käsitatakse jagamatu ter
vikuna. Nt
Jüri võitis medali. Leek lahvatas lakke. Varas pistis jooksma. Lootus kus
tus. Uks kolksatas. Jüri lõi etturi.
Duratiivsed piirivõimalusega situatsioonid võimaldavad mõlemat as
pekti.
Nt Ta ehitas suvilat, (piiritlemata) - Ta ehitas suvila, (piiritletud) Poiss kas
vas. (piiritlemata) - Poiss kasvas kahemeetriseks, (piiritletud)
Et aspekt ei väljendu eesti keeles regulaarselt ega obligatoorselt, siis võib piirivõimalusega duratiivsetel situatsioonidel aspekt ka määrama
tuks jääda. Nt lauseid
Ma sõitsin Tartusse. Isa tuleb. Laps muutub kingitusest rõõmsamaks
võib tõlgendada kaheti: esiteks seestpoolt vaadatutena, mittepiiritletu-tena (sel puhul vähendab preesensivorm olevikku), teiseks piiritletute
na, teostuvatena (sel puhul märgib preesensivorm tulevikku). Kas ja kumb tõlgendus aktualiseerub, sõltub konteksti ajalis-aspektilisest plaanist.
Piir, millega tegevus võib ammenduda, on tegevusobjekti või -sub
jekti a) seisundi muutus, b) tema asukoha muutus, c) tegevuse lõppaeg.
Tegevust, mis saavutab seisundipiiri, nimetatakse RESULTATIIVSEKS;
ajapiirini jõudnud tegevust aga PERFEKTIIVSEKS kitsamas tähenduses.
Nt a) Mees ehitas suvila. Noorik kandis kaksikud ilmale. Põud närtsitas rohu. Tuba muutus külmaks. Uks vajus laiali lahti, b) Laev vajus mere
põhja. Lennuk viis reisijad teisele lennuväljale, c) Koosolek vältas õhtuni.
Päev venitati õhtusse.
Aspekti väljendamise põhivahendiks on eesti keeles objekti totaalne (genitiivne või nominatiivne) või partsiaalne (partitiivne) vorm. Täissi
hitis osutab ühemõtteliselt tegevuse piiritletusele (a), osasihitis võib vii
data nii piiritlemata (b) kui ka piiritletud (c) tegevusele. Nt
a) Trooni alumised küljed kaunistas Panaios. Oskar tõi Olgale jäätise.
Poisid ehitasid endale onnid, b) Poisid ehitasid endale onne. c) Oskar tõi Olgale jäätist.
Aspektitõlgenduse määrab ka teksti ajaline perspektiiv: kas sünd
musi käsitatakse minevikulistena, tagasivaatavalt, üksteisele järgneva
tena või olevikulistena, sisse vaata vait, osalt kattuvatena. Esimesel ju
hul on kaheti tõlgendatavas lauses eelistatav piiritletud (a), teisel juhul piiritlemata (b) tõlgendus. Nt
a) Oli varane hommik. Õhk telgis muutus jahedaks. Jüri ronis telgi uk
sele. Ta pilgule avanes uttu mähkunud lagendik kolme kitsega, b) On varajane hommik. Õhk telgis muutub jahedaks. Jüri ronib telgi uksele.
Ta pilgule avaneb uttu mähkunud lagendik kolme kitsega.
Piiritletust väljendavad perfektiivsusadverbid ära, välja, maha, läbi, üles jne. Neist kõige ühemõttelisemalt viitab piiritletud aspektile ära, kui see ei märgi suunda. Nt
Uus ülikond määrdus peol ära. Ained segunesid ära. Ma väsisin ära.
Plekk läks pesus välja. Ma uurisin teie küsimuse/*teie küsimust läbi.
Verbi tähendusest tingitud primaarset aspekti on võimalik lauses muuta. Selleks tuleb muuta verbi aspektitähendust. Mittepiiritletavale situatsioonile tuleb anda piir, mille taha vaatluspunkt paigutada. Piiri väljendavad mitmesugused latiivsed laiendid: afiksaaladverbid ära, läbi jne, latiivsed koha-, tga- ja seisundimäärused. Piiri lisamisega loo
vad need laiendid situatsiooni piiritlemiseks võimaluse, kusjuures ena
masti (aga siiski mitte alati) nad ka realiseerivad selle võimaluse, muu
tes lause aspekti piiritletuks. Nt
Ma ootasin müüjat/*müüja. (piiritlemata) - Ma ootasin müüja/*müüjat ära. (piiritletud); Küün põles, (piiritlemata) - Küün põles ära/ maha/tu
haks. (piiritletud); Mari reisis mööda Euroopat, (piiritlemata) - Mari rei
sis Pariisi, (piirivõimalusega) - Mari reisis minema, (piiritletud); Mari kurvastas, (piiritlemata) - Mari kurvastas enda halliks, (piiritletud) -Mari kurvastas hommikuni, (piiritletud) - -Mari kurvastas ära (piiritletud) ja oli siis jälle rõõmus.
Mittekestva tegevuse piiritlematuks muutmiseks tuleb seda tegevust vaadelda n.ö aegluubis, anda talle kestvus. Seda saab teha osasihitise, ajaadverbide aeglaselt, pikkamööda, aina, üha, parajasti, edasi, alati, pidevalt jt ning cgakulgu iseloomustavate viisiadverbide järk-järgult, aeglaselt, pikkamööda, tasapisi jt abil. Nt
Tõnu tellib taksot. Välk parajasti sähvatas, kui mulle äkki kõik selgeks sai. Jüri võidab Peetrit alati. Ta kaotab pidevalt väärtasju. Oks murdus järk-järgult. Tööpäev lõppes tasapisi.
Selle asemel, et muutust ennast kestvana käsitada, võib käsitada kestvana selle eelfaasi, asjade seisu, mis sellele muutusele viib. Nt
Ta suri pikkamööda/kolm päeva. Ta ammendab oma jõuvarusid. Ta tappis siga. Jüri võidab viimast partiid.
Piiritletud ja piiritlemata lausetel on mõningaid erinevaid gramma
tilisi omadusi. Erinevad on mitmete ajavormide tõlgendused (vt § 492-494). Ainult piiritletud aspektiga lauses esineb komitatiivne kestust märkiv ajaadverbiaal, mis märgib piirini jõudmise kiirust (a, vrd c) ja translatiivne egas lokaliseeruv adverbiaal, mis märgib vaatluspunkti, milleks peab tegevus olema piirini viidud (b). Nt
a) Raamat sai kolme aastaga valmis. Poisid suusatasid viis kilomeetrit parima ajaga, b) Raamat sai valmis uueks aastaks. Poisid olid õhtuks suusatanud viis kilomeetrit, c) * Raamat sai valmis kolm aastat. *Poisid suusatasid viis kilomeetrit tund aega.
Aspektiga seostuvad ka objektisarnased määradverbiaalid. Totaalne määrus liitub piiritlemata lausele, andes sellele piiritletuse. Nt
Vihma sadas kaks tundi. Minu vaatlusala asus kuu aega Häädemeestel.
Jüri käis kaks aastat kinoklubis. Poisid suusatasid viis kilomeetrit. Poisid suusatasid viit kilomeetrit tund aega.
Partsiaalne määrus liitub samuti piiritlemata lausesse, kuid ei muuda aspekti. Nt
Minu vaatlusala asus teist kuud Häädemeestel. Poisid suusatasid viit ki
lomeetrit.
Aspekti võib lauses korduvalt muuta. Vrd
Küün põles, (piiritlemata) - Küün põles tuhaks, (piiritletud) - Küün põles alati tuhaks, (piiritlemata)