Facebook ei ole vahenduskanalina noorte ja täiskasvanute esmaseks infoallikaks muutunud. Noorte esmaseks infoallikaks on online-väljaanded (tähendab ka traditsiooniliste meediakanalite veebilehti). Täiskasvanud hangivad samuti esmalt informatsiooni kõige enam veebiväljaannetest, vähem traditsioonilistest
meediakanalitest ehk raadiost, televisioonist ja trükiväljaannetest. Facebooki kui vahenduskanali puhul selgus, et nii noored kui ka täiskasvanud eelistavad uudiseid lugema minna ikkagi konkreetse traditsioonilise meediakanali veebiväljaande lehele, mitte FBi uudisvoogu.
M9: “Ma lähen pigem otse postimees.ee.”
N35: Ja, siis lähen veebilehele endale, mitte Facebooki lehele. Tavaliselt jah.”
Kahe õpilase vastustest nähtus, et nad hangivad uudiseid esmalt Facebooki uudisvoost ning seejärel jäävad valitud uudiskeskkonnas uudiseid edasi tarbima.
M8: “No üldjuhul on nii, et Facebookis saan mingi väikese kirja ära lugeda, mis Delfis olnud, siis ma hakkan Delfit lugema.”
Traditsiooniliste meediakanalite FBi lehti külastasid nii noored kui ka täiskasvanud väga harva või pigem üldse mitte – selleks pidi olema konkreetne vajadus või põhjus.
Facebookis eelistati ajakirjandusliku sisuga postitusi vaadata uudisvoost.
M12: “Hästi harva, siis, kui on vajadus.”
Kuigi ühest küljest leiti, et teadetevool on Facebookis üldiselt väga suur, siis sooviti, et nende meediakanalite, mille FBi lehte on laigitud, postitused jõuaksid pigem rohkem uudisvoogu. Valdav osa noori jäi postituste sagedusega rahule, kuid mõni nentis, et postitusi võiks sagedamini tulla. Laigitud traditsiooniliselt meediakanalilt keegi vähem postitusi uudisvoogu saada ei tahtnud. Siiski rõhuti, et on hea, kui meediakanal mingi valiku Facebookis oma toodangust ära teeb ega jaga kõike valimatult.
N8: “Ma ei tea, ma arvan, et see on hea, kui ei lähe liiga tihedaks.”
Taas vihjati varem mainitud FBi sätetele, mis osa valikuid keskkonna kasutaja eest ära teevad. Noored kurtsid, et just Postimehe postitused ei jõua nende uudisvoogu. Samuti peljati, et kõikide muude postituste sees võivad traditsiooniliste kanalite teated “ära kaduda”, neid ei märkagi.
M1: “Aga ma tean, et need uudised nagu ei ilmuta ennast sinna (mõtleb uudisvoogu – L.V.). Võib-olla siis ma kasutaksin rohkem./Et sulle tundub, et sinna uudisvoogu ei tule neid artikleid nii palju?/ Jah. Nagu minu arust ei tule sinna üldse Postimehes midagi.”
N4: “Kuigi ma ei tea, millest see oleneb, kuidas see minu uudisvoos kajastub, kui tihti nad jagavad. Võib-olla nad jagavad tihti, aga mina ei tea. Minul tuleb seda harvemini.”
Kui väljaanne hakkas postitama liiga sageli, siis võisid noored laigi ka eemaldada.
Mõnelt meediakanalilt oli laigi eemaldanud 7 noort, kuid mitte ükski täiskasvanu. Laik oli eemaldatud välismaiselt ajakirjalt Vogue ja veebiväljaandelt Elu24. Üks noor oli ka piiranud meediakanalite postituste arvu uudisvoos. Üldiselt öeldi, et kui laik on pandud, siis see kanal on järelikult ikkagi meeldinud ja ebameeldivatest postitustest keriti lihtsalt üle.
N1: “Ei ma enamasti olen unlike’inud neid, kui väljaanne ei meeldi. Ma ei jäta neid niisama... aga ma ei oska vist sedasi välja tuua, ma ei mäleta, mida konkreetselt. Pigem võibolla mingid sellised asjad, mida ma alguses laikisin, kui Facebooki tulin ja siis ma praegu vaatan, et appikene, miks see mul on seal.
Et mingid sellised asjad, mis tagantjärele tunduvad väga halvad valikud.”
M31: “Ma mõtlen, ma mõtlen...tegelikult ega väga nagu ei ole. Ma olen lihtsalt nagu tuima näoga neid edasi kerinud ja niimoodi nagu unlike’inud ei ole jah.”
Postituste kvaliteedi hindamisel näis, et enamik ei pööra postituste sisule ehk jagatud tekstile URL aadressi ülaosas eriti suurt tähelepanu. Kui autor palus noorel kirjeldada, kuidas traditsiooniline meediakanal postitusi jagades auditooriumiga suhtleb või oma postitusi kommenteerib, tekkisid pigem stamphinnangud: Õhtuleht kollasem, aga Postimees ja Eesti Päevaleht tõsisem. Siiski näis, et paari noort meediakanali jagatud postitused tõesti häirisid – seda toodi välja raadiojaama Power Hit Radio ja veebiväljaande Delfi puhul.
M10: “See oleneb täiesti inimesest ja ta oleneb mingil määral nagu väljandest ka. Et kui võtta Postimees või Eesti Päevaleht, siis jagatakse ikka midagi tõsisemat. Õhtulehes võib leida midagi sellist, et inimene hammustas koera, et midagi sellist jaburat.”
M6: “Mul see Power Hit Radio oli kunagi, aga eks ta on nagu jäänud. Nüüd ma vaatan, et kui lolle postitusi seal pannakse./Millised need postitused on?/
Sellised noh, nagu labased kõik postitused. Et noh, see nagu veidike iseloomustab seda kuulajaskonda ka./.../ Ei no nad (mõtleb Postimeest – L.V.) vahepeal ikka üritavad pressida siin mingit mõttetu uudist läbi. Siis ajab küll närvi ja mõtled juba vahepeal, et mis sa ikka laigid, et võtad maha juba. /.../ Ei no see, nad jagavad vahest nagu mõttetuid uudiseid lihtsalt, mis kõmu tekitavad. Seda sama ma mõtlengi, et nad võiksid nagu valida, mida nad jagavad. Et noh, kui oleksid head uudised. Et noh, kui oleksid head uudised, tähtsad uudised, mis on nagu reaalselt tähtsad, noh, kui nad neid postitaksid ja need oleksid nagu huvitavad, siis.”
Selgus, et paar intervjueeritavat hindasid vahenduskanalit kohana, kus nad just sõprade kaudu jõuavad nende meediakanaliteni, mida muidu ei tarbi.
M3: “Sõltubki jälle teemast, sest et ma pigem klikkan nendele veebilinkidele, mida ma ise ei külasta, näiteks Delfi või Õhtulehe omad.”
M1: “Jah. Need on põnevad, sest ma ise ei viitsi väga majandusuudiseid lugeda. Siis, kui keegi juba jagab midagi Tarbija24, siis ma ikka juba vajutan sellele peale ja vaatan, viin end kurssi ruttu. Ma ise ei viitsi otsida ja kui keegi otsis juba minu eest välja, siis vot neid ma loen küll jah kindlasti.”
Üldiselt jäädakse pärast Facebooki postituse avamist uude veebikeskkonda edasi ja loetakse näiteks teisi väljaande artikleid. Siinkohal muutus takistuseks tehnoloogia – mobiiltelefoniga polnud veebikeskkonnas nii mugav nt uudiseid lugeda, mistõttu pöörduti pärast artikli lugemist Facebooki tagasi.
N14: “Kui aega on, siis küll, aga kui ma olen linnaliinibussis, siis lihtsalt loengi selle uudise ära ja lähen Facebooki tagasi. Või on juba vaja maha minna, siis panen telefoni üldse ära.”