Eesti traditsioonilise meediakanali või selle traditsioonilisel kanalil leviva väljundiga kontakti otsivate noorte hulk on FBs märkimisväärselt suur – 40 õpilast jälgib vähemalt ühte kanalit või selle väljundit (vt tabel 4). Täiskasvanute hulgas oli jälgijate osakaal mõnevõrra tagasihoidlikum, jäädes alla poole – 8. Keeruline oli jaotust teha portaaliga nagu Tarbija24, millel on Postimehe paberväljaandes teatud nädalapäevadel oma küljed – antud töös liigitati see siiski veebiväljaannete alla. Küll aga arvestati selles arvestuses ajalehtede toimetusi nagu Õhtuleht Sport või konkreetseid telesaateid.
Peamine põhjus, miks Facebookis meediakanaleid ei laigitud, oli soov vähendada info üleküllust ja piirata teadetevoolu. Seda põhjust nimetasid noortest enam täiskasvanud (6).
M35: ”Aga mul on pigem need äpid. Ühtepidi võibolla sellepärast ka, et seda infot tuleb muidu liiga palju. See muudab keeruliseks minu suhtlemise minu enda sõpradega. Mul enamik inimesi, kes mul seal nagu on, on mul tuttavad ja kui mul tuleb tohutult palju uudiseid, siis ma võibolla minetan oma sõbrainfo ära.”
Erinevalt täiskasvanutest ei tahtnud noored intervjueeritavad, et nende virtuaalne jalajälg kõigile näha oleks.
M2: “Sellepärast, et mulle ei meeldi nagu oma tegemisi kõigile nähtavaks teha seal võrgus. /.../ See on lihtsalt, et ma tahan, et internetis oleks minu jalajälg võimalikult välja, seepärast, et ma tunnen end kuidagi imelikult, kui ma kõike laigiksin ja sheeriksin.”
N18: “Mingit...ei, Facebookis mitte. Ma ei taha, et kõik teaksid, et mulle meeldib “Vampire Diaries”. Et poisid nagu naeravad selle üle.”
Neli täiskasvanut ja üks noor põhjendasid mõne kanali mittelaikimist – ka siis, kui oli juba hulga kanaleid laikinud – sellega, et pole laikimise funktsiooni enda jaoks lihtsalt veel avastanud ja kasutavad võrgustikku muul eesmärgil.
M1: “Ma olen siis oma vanades harjumustes kinni – ma ei ole nii elektrooniliseks muutunud.”
M32: “Ei ole kusjuures jah. Ma ei ole võibolla enda jaoks lihtsalt avastanud seda varianti.
Tabel 4 näitab, et noored ja täiskasvanud otsivad Facebookis kontakti üsna erinevate meediakanalitega. Traditsioonilistest meediakanalitest on mõlemast rühmast küll kõige rohkem intervjueeritavaid (32 õpilast ja 6 täiskasvanut) laikinud trükimeediat, kuid kui üleriigilisi päevalehti olid laikinud rohkem kui pooled noortest ehk 28 õpilast, siis täiskasvanutest ainult 3 intervjueeritavat. Kui eelnevalt tuli välja, et täiskasvanud olid koju tellinud noortest enam huvialase suunitlusega ajakirju, siis FBs laikisid selle kategooria ajakirju rohkem noored. Noored tõid kokku välja 13 erinevat FBs laigitud ajalehte või -kirja, täiskasvanud 8. Kõige enam laigiti trükiväljaannetest Postimeest, mis käis ka mõlemas eagrupis kõige rohkem trükitud kujul kodus. Noored olid FBs kontakti otsinud samade maakonnalehtedega, mis neil paberlehena koju olid tellitud.
Eestikeelseid telekanaleid või -saateid laikisid noored traditsioonilistest meediakanalitest, samuti veebiväljaannetest ja välismeedia kanalitest, kõige vähem ehk 20 noort jälgis neid FBs. Täiskasvanutel jäi televisioon nelja kontakti otsinud inimesega viiest meediakanalist 2.-3. kohta jagama. Kokku laikisid noored FBs 16 erinevat eestikeelest telekanalit või –saadet, täiskasvanud 6. Vaadeldes meediabrände, siis televisiooni juures selgus, et FBs laigitakse enam-vähem samas mahus nii telekanalit kui ka telekanalite toodangut ehk saateid. Mõnel juhul laigiti pigem rohkem meediabrändi ehk kanalit ennast (TV3; Kanal 2) ja teisel juhul rohkem selle kanali toodangut (ETV). Just ETVd laigiti kanalina kõige vähem – FBs otsiti kontakti rohkem ETV toodanguga. Populaarseim telekanal oli TV3. Telesaadete juures ilmnes, et kui täiskasvanud eelistasid traditsioonilisel viisil tarbida eelkõige eesti telekanaleid, siis FBs otsisid nad peaaegu eranditult kontakti samuti ETV ja ETV saadetega. Samas ei otsinud ükski täiskasvanu kontakti FBs oma kõige eelistatuma formaadiga – 18 täiskasvanut 20st ütlesid, et vaatavad telerist kõige rohkem uudistesaateid, 13
“Aktuaalset kaamerat”. Ka ükski õpilane polnud uudistesaatega FBs kontakti otsinud.
Raadio puhul otsitakse kontakti seevastu jaamaga, mitte saatega. Kui raadiojaamade jälgimine traditsioonilisel viisil näitas, et pigem kuulavad rohkem raadiot täiskasvanud, siis FBs laikimine näitab taas vastupidist – tervelt 25 noort laigib ühte või mitut raadiojaama ning üks lisaks raadiosaadet, täiskasvanutest ei ole Facebookis mitte ükski intervjueeritav raadioga kontakti otsinud. Ülekaalukalt populaarseim raadiojaam oli Facebookis Sky Plus.
Lisaks traditsioonilistele meediakanalitele uuriti, milliseid Eesti veebiväljaandeid FBs laigiti ning millise traditsioonilise kanali juurde see võib kuuluda. Sarnaselt trükiväljaannetele, raadiojaamadele ja telekanalitele ilmnes ka veebiväljaannete juures üks, mis teisi pikalt edestas – Delfi. Kokku nimetasid noored 9 erinevat veebiväljaannet, täiskasvanud 4. Noortest oli vähemalt ühte (või mitut) veebiväljaannet laikinud 23 õpilast (20 Delfit või Delfi portaali, 5 Postimehe portaale), täiskasvanutest 4.
Selleks et näha, kui suur on Eesti meediakanalite kõrval ka välismeedia kanalitega kontakti otsimine FBs, loetleti kvantitatiivselt kokku, kui mitu inimest on üldse erinevaid meediakanaleid laikinud. Tulemustest nähtub, et väga paljud õpilased laigivad FBs erinevat välismeediat – 32 õpilast ütlesid, et on laikinud mõnda välismeedia kanalit või välismaist meediatoodet. Sama palju oli ka kõige populaarsema kategooria ehk Eesti trükiväljaannete laikijaid noorte seas. Seevastu täiskasvanutest oli FBs välismaise meediakanaliga kontakti otsinud vaid üks intervjueeritav (kanal oli History Channel). Välismeediast moodustavad noorte puhul märkimisväärse osa just välismaised teleseriaalid, millest kõiki ei osatud nimetada ning mistõttu neid ka tabelis 4 eraldi üles ei loetletud – nende kanalite määratlemine polnud ka antud uuringu eesmärk.
Tabel 4. Facebookis laigitud meediakanalid ja nende väljundid
Õpilased (n=52) Täiskasvanud (n=20) Vähemalt ühte Eesti Maakonnalehed Sakala (3); Valgamaalane (2);
Otepää Teataja (1)
- Üleriigilised
nädalalehed
Sirp (2); Eesti Ekspress (1) Eesti Ekspress (1) Üldsuunitlusega
ajakirjad Cosmopolitan (2); Mood (1);
Stilist (1); Sensa (1); Top (1); Imeline Ajalugu (1); Oma Hobu (1); Jooksja (1); Digi
Televisioon TV3 (11); ETV saated (“Ringvaade” (3),
“Pealtnägija” (2), “Mõistlik või mõttetu” (2);
“Üheksandikud” (2)); TV3 saated (“Kättemaksukontor”
(2), “Su nägu kõlab tuttavalt”
(2), “Eesti otsib superstaari”
Veebiväljaanded Delfi (16); Delfi portaalid (Noorte Hääl (2); Forte (1);
Meediakanalite laikimise põhjustena eristusid 12 põhjuste gruppi. Meediakanalite laikimise ajendid võib laiemas plaanis jagada kaheks: ühed, mis tulenevad infovajadusest ja teised, mis lähtuvad pigem huvist meediakanali enda või selle väljundi/toote vastu. Esimesel juhul huvitub FBi kasutaja järgmistest aspektidest: info kiirest hankimisest, aktuaalse info hankimisest, endale huvipakkuval teemal info hankimisest, geograafiliselt ja psühholoogiliselt lähedasel teemal teabe kogumisest või meelelahutuse ja kõneaine saamisest.
Teiselt poolt laigitakse meediakanaleid FBs kas harjumusest meediakanalit kasutada või usaldusest meediabrändi vastu, soovist saada teavet meediakanali või pigem konkreetse meediatoote tegemiste kohta. Arvestatav on ka turunduse mõju ehk erinevad auhinnakampaaniad, mille tulemusel meediakanaleid laigitakse. Selleks et tulemusi oleks hõlpsam jälgida, jagas uuringu autor meediakanalite laikimise ajendid erinevatesse kategooriatesse – enamik erinevatest välja toodud põhjustest esines vähemalt kaks korda ehk valikuid põhjendati sama ajendiga korduvalt.
Esmalt nähtus, et meediakanalite jälgimise valik ei olnud osa noorte uuritavate jaoks kaalutletud otsus – “like” vajutati möödaminnes ning hiljem seda ei mäletatud enam.
Leidus hulk kahtlejaid, kes polnud päris kindlad, mida ning mis põhjusel nad laikisid (M5; N6; N10; N11; M8; M12; N19). 7 noort jäid intervjuu käigus endapoolse põhjenduse tehtud valikule FBs võlgu.
M9: “Ma ei tea niimoodi. Sealt tuleb niimoodi, paned laigi ära ja ma ei tea küll. /.../ Vist tunde järgi.”
N15: “Ma ei tea, need asjad käivad nii möödaminnes. Praegu ei tule küll ette.”
Info kiire hankimine
FBi kui vahenduskanali juures hindavad kasutajad kõrgelt info kiire hankimise funktsiooni. Kuivõrd eelpool tulemustes selgus, et paljud noored, samuti täiskasvanud on Facebookiga pidevas ühenduses ööpäev läbi, siis soovitakse samas keskkonnas saada ajakirjanduslikku sisu justkui eelisjärjekorras. 6 intervjueeritavat (N6; N7; N9;
M8; M11; M21) tõid laikimise juures otsesõnu välja info “kiire” hankimise vajaduse.
Nendest neli laikisid Facebookis online-väljaannet Delfi – seega näis, et veebipõhise Delfi juures hinnati just kiirust. Põhjust mainiti siiski ka Postimehe puhul.
N7: “Mm, ma ei tea, võib-olla sellepärast, et kui ma olen, siis tavaliselt tuleb ikka, näiteks Delfi ja Õhtuleht panevad kõige kiiremini neid uudiseid üles. Et siis ma olen seal Facebookis sees ja siis tuleb uudis, et aa, midagi on juhtunud.
Näiteks eile oli see mingi Tallinki asi seal varises. Et siis ta viskas kohe sinna ette nagu. Et siis ma nagu näen neid, mis mingid pommuudised on. Et siis nagu kohe näen neid lugeda värkisärki.”
M11: “Postimeest olen küll, sest siis on lihtne, uudised tulevad kohe läbi, kuigi ma külastan ka kodulehte ja vaatan ka paberkandjal, aga seal on hea, kohe tulevad uudised ja asjad.”
Kursis hoidmine
FBi tajuti ka keskkonnana, mille kaudu on hea päevakajalise infoga end kursis hoida.
Näiteks ühte trükiväljaannet oli vahetult enne intervjuud laigitud ajalehe endaga aset leidnud skandaali tõttu. Kaks naissoost õpilast (N1; N4) hakkasid Facebookis Sirpi laikima ajalehega tol ajal seotud skandaali tõttu, kuna soovisid end sündmuste arenguga kursis hoida.
N1: “Sirpi – eriti nüüd, kui see Sirbi draama tuli, siis sellel oli kuidagi lihtsam kogu aeg hoida silma peal. Uudised tulevad jooksvalt.”
Viidates olukorrale, kus telerit ei vaadata, tõid N13 ja M13 välja, et nende jaoks on laikimise peamine põhjus soov “asjadega” ehk päevakajaliste teemadega kursis olla.
N13: “Ma arvan, et infot saada lihtsalt, et päeval mis juhtub, et ikka järje peale jääda, kui telekat ei vaata.”
Geograafiline lähedus
Kohalikke väljaandeid oli FBs laikinud kokku 6 noort, nendest 2 elukoht oli Valgamaal, 1 Põlvamaal ja 3 olid pärit Viljandimaalt. Vaid üks tõi neist ise laikimise ajendina välja vajaduse kohalike uudiste järgi.
M8: “Sakala on kohalik ajakirjandus, sellepärast.”
Psühholoogiline lähedus
Kuigi ükski intervjueeritav seda ajendit ise välja ei toonud, tundus autorile, et meediakanali laikimise ajendiks võib olla ka psühholoogiline lähedus. Kuristiku gümnaasiumis laikisid kaks õpilast FBs ETV teledokumentaali “Üheksandikud”.
Dokumentaal filmiti aga samas Kuristiku gümnaasiumis. Noored kirjeldasid, et saates osalesid nende kooli- ja klassikaaslased, sõbrad ja õpetajad ning sel põhjusel nad seda
ka vaatasid ning nägid FBs saates toimunu kohta pidevalt sõprade postitusi. Näis, et laikimise ajend võis seega olla psühholoogiline lähedus.
N18: “Aa, näiteks meie koolis olid need “Üheksandikud” ja vot sellest ETVst jagati kogu aeg neid “Üheksandikke”. /.../ Ja, ma vaatasin. Mu klassivennad on seal.“
Sundus ja kohustus
Kuigi ka ühegi laikimise puhul ei selgunud, et see oleks otsese sundimise või mõne kohustuse tõttu tehtud valik, julgeb autor arvata, et see võib saada noore jaoks ajendiks. Nimelt tõid kaks noort intervjueeritavat Kuristiku gümnaasiumist välja, et kuigi nad “Üheksandikke” ja “Välisilma” FBs ei laikinud, siis vaatasid nad saateid telerist ja internetist järgi, sest neil oli saadete jälgimist tarvis meedia- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kuna kaks õpilast olid “Üheksandikke” laikinud, võib järeldada, et mingi mõju oli ka õpetaja antud kodutöödel.
N16: “Ei ole. Saadet ma vaatasin, sellepärast et oli vaja meediatunnis (muigab). Meil oli vaja teha selle kohta ee mingi kirjeldus ja siis pidi vaatama.”
N18: “Eelmisel aastal oli mul vaja Ühiskonnaõpetuses vaadata see “Välisilm”
ja seda ma vaatasin ka.”
Huvipakkuv temaatika
FBis kui vahenduskanalis nähti võimalust otsida ja hankida juurde teavet endale huvipakkuval teemal. Kokku põhjendasid 8 noort vähemalt ühte oma valitud kanalitest põhjendusega, et neid huvitab seal pakutav sisu. Eelkõige tuli see välja nišiajakirjade juures nagu Tehnikamaailm, Psühholoogia Sinule, aga ka veebiväljaannete Forte, Telegramm või telesaate “Mõistlik või mõttetu” juures. Toodi esile ka välismaiseid teadus- ja psühholoogiaajakirju.
M1: “Aga ma olen ühte ETV saadet “Mõistlik ja mõttetu” – seda olen laikinud ja tema postitab pidevalt neid. See mulle meeldib. Mulle meeldib, et see on loodusega seotud, puudutab.”
M8: “Tehnikamaailm, sest tehnika huvitab, on midagi põnevat lugeda.”
Ka üks täiskasvanu toonitas oma valiku põhjendamisel isiklikke huvisid.
M30: “Sest need (Diplomaatia ja Sõdurileht – L.V.) on selle valdkonna lehed, mis mind huviatavad n-ö: diplomaatia ja sõjandus. Selle pärast. Kuna ma koolis õppisin ka rahvusvahelisi suhteid, et siis nagu on suht südamelähedane.”
Meelelahutus ja kõmu
Õhtulehe, Postimehele kuuluva Elu24 ja ka Delfi Noorte Hääle puhul toodi 4 korral otseselt välja vajadus kõmulise ja meelelahutusliku sisu järele.
N23: “Noorte Hääles, seal on päris huvitavaid artikleid. Siis vahepeal oli näiteks hästi palju neid piinlikke juhtumisi inimestega. Siis ma neid lugesin ja naersin üksinda arvuti taga.”
N9: “Ja siis no Õhtuleht on lihtsalt, et kui seal on mingitest tuntud inimestest juttu, et siis saab nagu nendest ka kohe teada.”
Kõneaine ja sotsiaalne kasulikkus
Postimehe (samuti Delfi) puhul viidati lisaks sotsiaalsele kasulikkusele – informatsiooni funktsioonile kõneainena ja sellele, et sama meediaväljaannet tarbivad ülejäänud eakaaslased.
M13: “Seal tulevad vahepeal sellised põnevamad uudised, siis ikka vaatan üle, et olla asjadega kursis, teistega siis rääkida sellest.”
N26: “Ikka nagu jälgid, et mis toimub. Ma arvan, et see on selline kõige põhilisem koht, kus jälgitakse n-ö maailmas toimuvat, ma arvan. Minuvanused vaatavad küll päris palju. Kui minna arvutiklassi, siis suht paljudel on Postimees ees.”
Harjumus ja meediabrändi usaldus
Osa uuritavatest tegutsesid FBs meediakanaleid valides teadlikult traditsiooniliste kanalite tarbimisharjumuste järgi. 8 noort intervjueeritavat rõhusid raadiojaamade Sky Plusi, Power Hit Radio ja Star FMi, samuti telesaadete “Ringvaade”, “Pealtnägija” ja
“Mõistlik või mõttetu” ning päevalehtede Postimees ja Õhtuleht puhul, et laigivad neid Facebookis sel põhjusel, et tarbivad sama meediabrändi ka traditsioonilise kanali kaudu. Lisaks põhjendati online-väljaande Delfi Spordi laikimist sellega, et sama veebilehte loetakse ka muidu. Seega näis autorile, et need noored intervjueeritavad näitavad laigiga ühelt poolt oma kanalieelistust, kuid käituvad peamiselt harjumuste eeskujul – nähes võimalust laikida, teevad nad seda oma traditsiooniliste kanalite tarbimisharjumuste järgi.
N8: “Ee, Sky Plus võibolla sellepärast, et peres põhimõtteliselt kuulatakse seda või nagu autoga kogu aeg Sky Plus on peal. Hommikul, kui kooli lähed, siis kuulad jälle mingi Sky Plusi uudiseid.”
N11: “Eem, Star FM võibolla sellepärast, et ma kuulan seda kõige rohkem ja Kanal 2 võibolla sellepärast ja TV3 võibolla sellepärast, et ma vaatan neid hästi palju.”
Valiku põhjendamisel rõhuti (N8; M6) ka otsesõnu meediabrändi usaldusväärsusele.
Kaks noort jälgisid Facebookis Postimeest, kuna see on nende jaoks kvaliteetne trükiväljaanne. Seega usaldavad nad ka selle väljaande FBi lehte ja postitusi. N8 peres telliti Postimeest paberil koju, M6 kodus mitte, kuid mõlemad lugesid seda online’is.
M6: “No sellepärast, et mulle ei meeldi väga selline kollane ajakirjandus. Siis ma tahaks, et mulle ei postitata mingit jama sinna kogu aeg.”
N8: “No Postimees on minu meelest ee, no see on nagu kvaliteetne ajaleht.”
Usaldus oli veelgi olulisem täiskasvanute jaoks. Üks naissoost vastaja rõhus kõikide oma valitud ajalehtede – Postimees, Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress – usaldusväärsusele. Teine naissoost vastaja tõi laikimisel põhjusena välja harjumuse lugeda Delfi veebiportaali.
N35: “No sellepärast, et need on minu meelest sellised Eesti meediamaastiku kõige põhilisemad tegijad, Postimees eelkõige, Eesti Päevaleht ka. Ja noh nädalaleht Eesti Ekspress. Nad on kõige usaldusväärsemad ja nende nagu infot mina usaldan.”
Fänlus
Välismaiste telesarjade juures tuli välja, et noored intervjueeritavad tahavad mõne välismaise seriaali laikimisega Facebookis eeskätt välja näidata oma meeldivust antud toote suhtes. Seega oli nende jaoks olulisem näidata oma eelistust ja vähem tähtis sealt kanalilt saadav info FBs. Noored kirjeldasid, et kõige enam saavad nad välismaiste seriaalide FBi lehelt infot selle kohta, millal tuleb välja uus hooaeg või episood, samuti millised näitlejad vahetuvad.
N4: “Jaa, see ee, oota. “Vampire Diaries” ja siis seal oli, see “Friends” oli, aga noh see on ammune see. Ei, neid välismaised ikka on, sest kui ma noh käisin laagrites palju sel ajal, siis laagri jooksul vaatasid terve hooaja ära. Siis sai ikke laike pandud neile./Kas sa tahad nende postitusi ka jälgida või sa paned lihtsalt laigi, sest ta sulle meeldib?/Ei, et ta mulle meeldib.”
Paar noort tõid välja, et mõnda seriaali n-ö fännates saab FB kaudu endale vajalikku informatsiooni märksa kiiremini ja mugavamalt kätte.
N1: “Nendel seriaalidel, mis praegu jooksevad, tuleb kas mingeid spoilereid või mingeid intervjuusid näitlejate kohta ja neid on vahepeal väga huvitav lugeda. Et see on nagu jah hästi mugav minu jaoks. Ma saan nii palju mugavamalt infot kätte ja kiiremini.”
Eestikeelse telesaate “Pealtnägija” ja teleseriaali “Kartulid ja apelsinid” juures toodi kaks korda esile soovi hoida end kursis saate tegemistega ehk näha n-ö kaamera taha.
Ka välismaiste seriaalide juures kirjeldasid noored paaril korral, et nad saavad infot, kuidas seriaali tehti.
M3: “Ma vist kunagi olen, et kui...noh sealt “Pealtnägijast” ikka tuleb neid huvitavaid artikleid ja mis nad on seal teinud.”
M8: “Et mis see näitleja näiteks tegi ja kuidas proovid läksid, kuidas neil võtted lähevad ja siukseid asju.”
Kahe täiskasvanu puhul ilmnes laikimisega soov näidata, et neile teatud meediakanal või selle pakutav toode meeldib.
N35: “Sest see (“Klassikatähed” – L.V.) tundus mulle, kui ma seda vaatama hakkasin, nii äge asi ja igasmõttes, saade oli äge ja-ja targad ja tublid noored inimesed, muusikud, kunstnikud. Et seda ma kohe tundsin, et pean laikima. Vat siis, kui ma vahel tunnengi, et mingi asi on tekitanud sellise tugeva emotsiooni, siis ma nagu tahan seda nagu teistega jagada, ütleme nii. /Ehk ma saan aru, et Te tahate näidata, et see Teile meeldib./ Jaa, et jah, et öelda, et mulle meeldis.
Just.”
Meeldetuletuse vajadus
Üle kümne korra ilmnes ühe FBs laikimise põhjendusena noorte soov saada kanalilt n-ö meeldetuletusi. See tähendab, et telekanalite (TV3) ja -saadete puhul soovitakse meeldetuletust, et saade on eetris. Välismaiste seriaalide suhtes ootavad noored (täiskasvanud välismaiseid seriaale FBs ei jälgi ega ka üldiselt veebis) teavet, millal nad saavad uue osa alla laadida. Lisaks jagavad TV3 ja Kanal 2 ka oma järelvaatamise võimalust FBs.
M1: “Vot need leheküljed tulevad mul küll kohe kogu aeg seinale. Siis võibolla endal läheb isegi meelest ära. Mõtlesid kaks tundi tagasi, et sa tahtsid seda vaadata ja nüüd läks meelest ära, siis Facebook tuletab meelde. Võibolla sellepärast ma ei laigi ka neid nii palju. Siis ei saa mitte midagi ära unustada enam.”
N7: “Seal (TV3s – L.V.) vahepeal jagab, et näiteks, kui mingi saade hakkab, siis nad nagu kirjutavad või midagi sarnast sinna ja siis ma nagu “ohh, jess, hakkab” ja siis ma lähen vaatan telekast jälle nagu. Aga ma nagu niimoodi põhjusega nagu otseselt ei laikinud, et ma nüüd tahan seda jälgida.”
FBi konto jälgimine tuletas ka trükiväljaannete lugejatele meelde, millal ilmuvad neile huvipakkuvad nišiajakirjad.
N9: “Ja siis no, ma ei tea, mulle endale see psühholoogia ajakiri (Psühholoogia Sinule – L.V.) meeldib ja siis ma tean kohe, kuna seda raamatukogust võtta. Et kui see nagu huvitav on.”
Turunduse ja reklaami mõju
Laikimist mõjutas kahtlemata ka meediabrändide turundustegevus FBs. 5 noort intervjueeritavat tunnistasid, et liitusid traditsioonilise meediakanaliga selle reklaamkampaania käigus. Kolmel juhul oli tegu Sky Plusi (ühe jaoks lisaks ka
“Hirmufaktori”), ühel korral Postimehe ja ühel korral TV3-ga liitumisel. Siiski kinnitasid veel mitu uuritavat, et on mingil moel auhinnakampaaniates osalenud, jagades mingit meediabrändi postitust vms. Täiskasvanutest polnud keegi sel põhjusel mõne meediakanaliga liitunud.
M1: “Sky Plus on sellepärast, et ma kuulan ka, aga see mingi mäng oli. See oli mingi mäng, et sa pead laikima Sky Plusi.”
M9: “Ma arvan, et ma Postimeest laikisin kunagi seepärast, et seal oli iPadi kampaania.”