Intervjuudest saadud tulemuste najal saab teha järeldusi, milliste meediakanalitega Facebookis kõige enam kontakti otsitakse ning kuivõrd näitab laikimine auditooriumi aktiivsust ja passiivsust suhtes meediakanaliga. Tulemused annavad aluse diskussioonis hinnata, kas Facebooki tähtsus võib uudiste vahendajana tõusta.
4.1. Järeldused
Milliseid traditsioonilisi meediakanaleid ja nende väljundeid FBs jälgitakse?
Facebookis kui vahenduskanalis otsitakse kõige rohkem kontakti trükimeediaga, mida tõestab ka autori enda tehtud taustauuring – kõige kõrgem keskmine laikijate arv oli üleriigilistel päevalehtedel, kes ka FBi kõige sagedamini postitasid. Noored laikisid FBs palju kohalikke väljaandeid. Kuigi mõlemas vanuserühmas oli traditsioonilistest meediakanalitest kõige rohkem laigitud trükimeediat, siis kui üleriigilisi päevalehti olid laikinud rohkem kui pooled noortest ehk 28 õpilast, laikis täiskasvanutest üleriigilisi päevalehti ainult 3 intervjueeritavat. Kui täiskasvanud tellisid koju noortest enam huvialase suunitlusega ajakirju, siis FBs laikisid huvialase suunitlusega ajakirju rohkem noored. Noorte aktiivsus oli laikimisel märgatavalt kõrgem ja nende kanalite valik mitmekesisem.
13 korral langes noorte FBs tehtud valik kokku selle ajalehe või ajakirjaga, mis oli ka traditsioonilisel ehk trükitud kujul koju tellitud (täiskasvanutest kolmel). Seega võib öelda, et trükimeedia puhul otsitakse Facebookis rohkem kontakti väljaannetega, mida koju ei tellita, kuid arvestaval määral laigitakse ka samu väljaandeid. Kokkulangevus oli suur just päevalehtede ja maakonnalehtede juures, kuid ka ajakirjade tellijad laikisid samu väljaandeid FBs.
Hasebrink (2012) rõhutas, et oluline on uurida, kas kasutajad valivad konkreetset meediabrändi või sotsiaalset konteksti. Iga traditsioonilise meediakanali, samuti veebiväljaannete puhul, selgus üks meediabränd, mida ülekaalukalt teistele eelistati – kas Postimeest, Sky Plusi, TV3 või Delfit. Postimehe puhul näis, et laikimine võis tulla ka sotsiaalsest kontekstist – õpilased viitasid, et teised nendega üheealised tarbisid seda
väljaannet lihtsalt kõige rohkem. Televisiooni puhul nähtus, et telekanali saadetega võidakse otsida rohkem kontakti kui kanali endaga (nt ETV). Ka TV3 saated olid jälgitavuse poolest väga populaarsed, telekanalit ennast laigiti sooviga saada erinevate saadete kohta meeldetuletusi. Noored otsisid raadiojaamadest kõige enam kontakti Sky Plusiga, kuna kuulasid seda ka traditsioonilisel viisil kõige rohkem.
Õpilased laikisid lisaks FBs väga aktiivselt välismaiste meediakanalite toodangut, mis viitab ka noorte üldise meediatarbimise omapärale – autorile tundus, et õpilaste meediarepertuaarist moodustab märkimisväärse osa välismaiste teleseriaalide vaatamine interneti vahendusel.
Aktiivsuse ja huvide alusel loodi (vt tabel 5) viis Facebookis meediakanalitega kontakti otsimise tüüpi:
1. Arvamusavaldaja ja sõnumitooja – aktiivne 2. Sõpradega suhtleja – üsna aktiivne
3. Uudisvoo sirvija ja vajaliku info hankija – vähem aktiivne 4. Vene meediaruumi tarbija – üsna passiivne
5. Krooniline vähene huvituja – passiivne
Valdav osa noortest kuulusid esimesse kahte gruppi ning kõige vähem viiendasse.
Täiskasvanud esindasid kõige enam 3. tüüpi.
Mis ajendab laikima Facebookis traditsioonilisi meediakanaleid ja nende väljundeid?
Traditsiooniliste meediakanalitega kontakti otsimine on Facebookis tasude ja tarvete teooria kohaselt motiveeritud tegevus ja laikimise ajendiks on konkreetne soovitud tasu või hüve (Katz et al 1974). Facebookis meediakanalite jälgimise valikul kehtib üheselt McQuaili (2003: 362) tõdemus: “Vabaduse ja mitmekesisuse tingimustes valivad auditooriumid oma meedia-allikad vastavalt isiklikule eelistusele ja arusaamadele, mis on oluline ja huvitav”.
Vähemalt ühte eestikeelset Eesti traditsioonilist meediakanalit laikis 40 õpilast ja 8 täiskasvanut. Intervjuude käigus selgus 12 erinevat meediakanali (ka veebiväljaannete
ja välismeedia) laikimise ajendit: info kiire hankimine; kursis hoidmine; geograafiline lähedus; psühholoogiline lähedus; sundus ja kohustus; huvipakkuv temaatika;
meelelahutus ja kõmu; kõneaine ja sotsiaalne kasulikkus; harjumus ja meediabrändi usaldus; fänlus; meeldetuletuse vajadus; turunduse ja reklaami mõju.
Meediakanalite ajendid ühilduvad nii Lauristini & Vihalemma (1977) toodud teabevajaduse liikidega kui ka Katzi, Gurevitchi ning Haasi (1973) kategoriseeritud teabevajaduste gruppidega. Viimaste järgi olid FBs laikimise ajendid eeskätt kognitiivsed ehk vajadus informatsiooni ja teadmiste järele; samuti sotsiaalsed ehk vajadus olla ühenduses perekonna, sõprade ja ümbritseva maailmaga. Lauristini &
Vihalemma (1977) järgi võib FBs laikimise ajenditena välja tuua veel lisaks tunnetuslikud vajadused – see on nt uudishimu mõnes telešõus toimuva suhtes jm;
sotsiaalse toetuse vajadus – noored otsisid kanalitest kinnitust oma arvamustele ja jagasid seda infot edasi; emotsionaalne lõdvestus – Facebooki tajuti keskkonnana, kus on võimalik meelt lahutada.
Auditooriumi suhe mõne meediakanaliga võis Facebookis kujuneda fänluseks – laigiga näidati ühelt poolt eelistust, heakskiitu ning otsiti teisalt endale meeldiva meediatoote kohta lisainformatsiooni. Näiteks huvitas noori, kuidas mõnda telesaadet või seriaali toodeti, nad soovisid hankida rohkem teavet näitlejate kohta.
Kui aktiivselt tarbitakse meediasisu Facebooki kaudu ning seda jagatakse ja kommenteeritakse? Kuidas mõjutab sõprusvõrgustik Facebookis meediasisu tarbimist?
Analoogselt Kanada uuringuga (Hermida et al 2012) avati Facebookis enne see ajakirjandusliku sisuga postitus, mida jagas sõber ehk suurem osa soovib Facebookis infot saada sõbralisti liikme kaudu. Samuti tuli Kanada autoritega samalaadselt välja, et käitumist mõjutab Facebookis suhete hierahia võrgustikus (ibid.). Kuigi Facebooki sõbralistis oli noortel keskmiselt ligi 453 sõpra ja täiskasvanutel pea 328, siis tihe suhtlus käis vaid teatud osaga sellest. Seega tekivad laiema sõprusvõrgustiku sees omaette grupid, kes teineteise tegevusi aktiivsemalt jälgivad, kommenteerivad, jagavad – üleliigsete liikmete tegevust kas piiratakse, blokeeritakse või kustutatakse nad
sootuks. Intervjueeritavad tõdesid, et sõbralistis tõusevad esile konkreetsed aktiivsemad jagajad, neid nimetati ka “sarijagajateks”. Antud töö valimist ühtegi
“sarijagajat” ei selgunud. Siibaku (2009) mudeliga ühildub tulemus, et teiste kasutajate tegevust Facebookis jälgitakse ja monitooritakse ning negatiivne kogemus kellegi jagatud postitusega jäetakse meelde – nii on igal kasutajal Facebookis oma reputatsioon ja maine (Mangus 2010).
Suurem osa Facebooki kasutajatest jääb tagasihoidlikuks ja eelistab Facebookis kommunikeerida “like” nuppu vajutades, mis sümboliseerib ka heakskiitu, nõusolekut.
Kommenteerima asutakse siis, kui jagatud infoga ei olda nõus – kommenteerimine on juskui vastuarvamuse esitamine. FBi kaudu ajakirjandusliku toote tarbimist ja postitustele peale klikkimist võib seostada Hennoste (2008) järgi uudisväärtuse kriteeriumitega. Inimesed tahavad ka Facebookis saada ajakohast, päevakajalist, lokaalset, erakordset ja prominentset teavet – suurema tõenäosusega avavad nad nendele kriteeriumitele vastavaid postitusi.
Meediasisu edasi jagamisel võtab kasutaja eelduste järgi teatava rolli. Antud töös määratleti need järgnevalt: sõnumitooja; moekuulutaja; arutleja ja teema püstitaja;
manitseja; meelelahutaja ja šokeerija; tähelepanu tõmbaja ning firma promoja.
Millise kanali kaudu eelistatakse tarbida ajakirjanduslikku toodet – kas pigem traditsioonilise või vahenduskanali kaudu?
Facebook ei ole vahenduskanalina Eestis õpilaste ja täiskasvanute esmaseks infoallikaks veel saanud. Esmase infoallikana nimetab suurem osa noortest online-meediat, täiskasvanud hangivad samuti esmalt informatsiooni kõige enam veebiväljaannetest, vähem traditsioonilistest meediakanalitest.
Auditoorium ootab Facebookilt kui vahenduskanalilt vahendaja funktsiooni.
Vahenduskanalis ei külastata meediakanalite FBi lehekülgi – pärast laikimist oodatakse, et meediakanali postitused jõuavad ise uudisvoogu. Ei saaks öelda, et vahenduskanal tugevalt soosiks kahepoolset suhtlust auditooriumi ja meediakanali vahel – meediakanalite postitusi Facebookis ei kommenteeritud pea üldse.
Sellegipoolest näis, et suurema tõenäosusega kommenteeritakse meediatoodet Facebookis kui meediakanali veebilehel. Seega võib Facebook vähemal määral siiski interaktiivsust soosida.
Kui mõne meediakanali postitus FBs avatakse, siis jäädakse selle meediakanali veebikeskkonda sageli edasi – taas on Facebook meediakanalite jaoks koht, mille abil auditooriumi suurendada (Kõrgesaar 2011). Facebooki hinnati kohana, kus tänu sõpradele jõutakse nende meediakanaliteni, mida muidu ise ei tarbita.
M3: “Sõltubki jälle teemast, sest et ma pigem klikkan nendele veebilinkidele, mida ma ise ei külasta, näiteks Delfi või Õhtulehe omad.”