Trükiväljaanded
Intervjuude põhjal selgus, et koju oli tellitud mõni trükiväljaanne 52st noorest 35-l ja 20st täiskasvanust 13-l. Jooniselt 5 on näha, et õpilaste hulgas olid need valdavalt üleriigilised päevalehed ja maakonnalehed, samas kui täiskasvanutel pigem huvialase suunitlusega ajakirjad ja üsna samas mahus ka üleriigilised päeva- ja nädalalehed.
19
13
8
5 5
0 5
0
4
2
6
1 Üleriigilised
päevalehed Maakonnalehed (kohalikud väljaanded)
Üleriigilised
nädalalehed Üldsuunitlusega
ajakirjad Huvialase suunitlusega
ajakirjad
Erialase suunitlusega
ajakirjad Noored (n=52) Täiskasvanud (n=20)
Joonis 5. Intervjueeritud õpilaste ja täiskasvanute kodudesse tellitud trükiväljaanded liikide lõikes (väljaannete liigitamisel oli aluseks Vihalemm 2004).
Tabelist 3 nähtub, et õpilaste trükiväljaannete loetelu on täiskasvanutega võrreldes kitsam huvialase suunitlusega ajakirjade osas, kuid üleriigiliste päevalehtede, nädalalehtede ja üldsuunitlusega ajakirjade puhul on mõlemal rühmal väljaannete loetelu sarnane ning valitud kanalid kattuvad suures osas (vt tabel 3).
Tabel 3. Kodus kättesaadavad trükiväljaanded
Õpilased (n=52) Täiskasvanud (n=20) Üleriigilised päevalehed Postimees (14); Õhtuleht
(3); Eesti Päevaleht (2);
Äripäev (2)
Postimees (3); Äripäev (2);
Eesti Päevaleht (1) Maakonnalehed Sakala (7); Otepää Teataja
(3); Valgamaalane (1);
Nõmme Sõnumid (3);
Leole (1)
-
Üleriigilised nädalalehed Eesti Ekspress (5); Maaleht (3)
Eesti Ekspress (4); Maaleht (1); Sirp (1)
Üldsuunitlusega ajakirjad Cosmopolitan (3); Pere ja Kodu (1); Top Gear (1)
Kodu & Aed (2); Elukiri (1); Kodutohter (1) Huvialase suunitlusega
ajakirjad
Imeline Teadus (3);
Tehnikamaailm (1); Tennis (1)
Imeline Teadus (2);
Imeline Ajalugu (1);
Tehnikamaailm (1); Eramu
& Korter (1); Akadeemia (1); Diplomaatia (1);
Vahitorn (1) Erialase suunitlusega
ajakirjad
- Maksumaksja (1)
Kui täiskasvanud üldjuhul kinnitasid, et nad ka kõiki koju tellitud trükiväljaandeid loevad, mõni rõhutas, et lausa otsast otsani, siis noorte puhul näis, et kuigi koju oli ajalehti või ajakirju enam-jaolt tellitud, siis neid nii palju ei loetud. Näiteks Maalehe ja Äripäeva puhul öeldi selgelt, et neid ei loeta, kuid teised pereliikmed tellivad.
N10: “Jah, no üks on muidugi see Otepää Teataja. See käib nagunii. Siis Postimees vahest ikka eee, mis seal veel oli, ma ei mäleta. Noh neid on ikka päris palju, ikka igasuguseid tuleb. Ma neid väga ei loe. /.../Maaleht mul vahepeal vanaemal käib ja siis vahepeal nad laenutavad, ema võtab vahepeal./Kas sa loed ka neid paberväljaandeid?/Mitte väga, sellepärast et ega mul aega väga ei ole.”
M27: “Eesti Ekspress, Imeline Ajalugu, Imeline Teadus. Kõik./Kas Te neid ka loete?/ Loen, otsast otsani.”
Televisioon
Telerivaatamise osas tasub vähemalt noorte puhul tuua välja selge tendentsi jälgida telekanalite toodetud sisu suurel määral interneti kaudu – kohati rohkem kui traditsioonilise meediumi ehk teleri kaudu. 16 õpilast ütlesid, et ei vaata üldse telerit või teevad seda enda sõnul väga harva (kuni paar tundi nädala jooksul), ühel õpilasel polnud üldse elukohas telerit. Ülejäänud jälgisid telerit enamjaolt 1-2 tundi päevas.
Küll aga tunnistasid 28 noort, et on vaadanud mingeid telesaateid internetist arvutiga ja mobiiliäpist või KordusTV-st järele.
N2: “Ja, ma arvutist vaatangi telerit ja kõiki sarju ja filme. Peamiselt vaatan ERRi siis kordusest.”
N5: ”Ma ei viitsi alla minna, mobiilist vaatan. Mul on äpid ka alla tõmmatud, näiteks TV3 äpp. Ja siis telekast vaatan salvestuse pealt ka mõnikord.”
Leidus vaid üks noor, kes enda sõnul on hakanud aina rohkem telerit vaatama.
N7: “Ja, viimasel ajal ma olen isegi rohkem hakanud vaatama. Et eelmine aasta ma nagu põhimõtteliselt ei vaadanud üldse telekat, aga see aasta on nagu huvitavamad saated minu arvates olnud ja siis ma vaatan rohkem. /.../ Muidu ma vaatasin “Kättemaksukontorit”, aga see oli see hooaeg nii igav, et seda ma eriti ei vaatanud. Siis ma vaatan Kanal 2 pealt, siis ma vaatasin seda Indiat,
“Kaks kanget Indias”, siis esmaspäeviti ma vaatan neid tippmodelle. Ma lihtsalt vaatan sellepärast, et nad minu jaoks on – ma tean, et see on nii ebaviisakas –, minu jaoks need inimesed on nii lollid lihtsalt. Et siis ma lihtsalt naeran nende üle. Aga nagu, ma lihtsalt nagu huvitav on jälle, selles mõttes, et mis nad teevad või niimoodi. Ja siis, mis ma veel vaatan... Siis ma vaatan
“Pealtnägijat”. Kolmapäeviti ma tavaliselt õpin sel ajal, aga siis ma nagu õpin tavaliselt allkorrusel ja siis mul tavaliselt nagu ema vaatab seda või isa ja siis ma nagu kuulan. Ja siis, kui mingi huvitavam asi on, siis ma ka vaatan seda. Ja siis “Ringvaadet” vahepeal.”
Telerist jälgisid noored pigem Eesti kommertskanaleid Kanal 2 ja TV3, kuid vaadati ka ETV saateid – ühte väga domineerivat kanalit või saateformaati ei selgunud. Noored kippusid eelistama meelelahutuslike saadete vaatamist nagu “Su nägu kõlab tuttavalt”
jt. Märkimisväärselt paljud noored vaatavad välismaist Fox Life’i kanalit.
Telerivaatamisel tuli selgelt esile venekeelne meediaruum nendel noortel, kes olid kakskeelsed ja kelle kodus jälgiti Vene kanaleid. Vene telekanalite vaatamist nimetas 5 õpilast.
N21: “Ee 3+, siis see Pervõi Baltiiski, siis mingi veel üks venekeelne. Siis mõnikord Animal Planet ja siis nagu kõik vist umbes. /Aga Eesti telekanaleid otseselt ei jälgi?/ Mkm, ei.”
Õpilaste seas oli omamoodi fenomen välismaal toodetud telesarjade vaatamine interneti vahendusel – tervelt 39 noort kinnitas, et vaatab välismaiseid teleseriaale kas veebist alla laadides või otse üle interneti. Näis, et antud tegevusele kulus ka suur osa nende n-ö meediapäevast.
N25: “Ma vaatan läbi interneti “Grey Anatoomiat” ja siis ma vaatan järgi ka veel “Scoopsi” Ja “Doctor Whod“ vaatan ka. Et need neli asja, mis ma vaatan internetist.”
Täiskasvanud nentisid samalaadselt noortega, et ajanappuse tõttu nende telerivaatamisele kulutatud aeg väheneb. Täiskasvanute puhul selgus erinevalt noortest üks formaat, mida telerist õhtuti vaadatakse – päevauudised. 20 täiskasvanust 18 ütlesid, et vaatavad telerist õhtuti uudiseid, neist 13 vaatavad “Aktuaalset kaamerat”.
Seega jälgis täiskasvanute rühm telerist rohkem uudistesaateid kui õpilased. Noortest enam rõhutasid täiskasvanud, et vaatavad eestikeelseid telekanaleid, peamiselt ETVd, kuid ka Kanal 2 ja TV3 nimetati korduvalt. Mainiti ka erinevaid välismaiseid telekanaleid nagu Fox Life, History Channel, Discovery, TV1000. KordustTV ja järelvaatamise võimalust kasutasid televisiooni puhul 8 täiskasvanut. Kolm täiskasvanut ütlesid, et vaatavad veebi kaudu välismaa teleseriaale.
M26: “Aina vähem. Aega ei ole. Et see on, minu arvates on see aja raiskamine.
Ainuke asi, mida ma kindlasti tahan vaadata, on “Aktuaalne kaamera” ja need spordiuudised ka seal, aga ülejäänud ei ole oluline.”
Raadio
Raadiot noored erinevalt televisioonist interneti kaudu ei kuulanud, leidus üksikuid erandeid. Üldiselt pidasid õpilased end väiksemaks raadiokuulajaks. Noored ütlesid, et kuulavad raadiot kas ainult autoga sõites või hommikuti enne kooli minekut – mingeid konkreetseid raadiosaateid ei kuulatud, vaid pigem mängis raadio taustamuusikaks.
Kõige rohkem nimetasid õpilased raadiojaamu Sky Plus, Spin FM, Power Hit Radio, Star FM ja Raadio 2. Üks noor tõi siiski välja, et kuulab arhiivist Raadio 2 saadet
“Hallo, kosmos!”. Paaril korral mainisid noored, et kodus kuulavad teised pereliikmed Kuku raadiot või Vikerraadiot.
N27: “Mu isa kuulab Vikerraadiot ja siis ma paratamatult kuulen ka sama.”
Täiskasvanud kuulasid raadiot sarnaselt õpilastega peamiselt autoga sõites, teine oluline kuulamiskoht oli tööl olles. Kodus kuulati raadiot enamasti ainult hommikuti.
Täiskasvanute raadiokanalite valik oli noorte omast mõnevõrra laiem. Kõige rohkem toodi välja Sky Plusi, Retro FMi ja Raadio 2, mitu korda mainiti ka Vikerraadiot, Kuku Raadiot, Power Hit Radiot ja Raadio Uunot. Valdavalt mängis ka täiskasvanutel raadio siiski taustaks ja infot sealt nii palju ei hangitud.
M30: “Kui autoga sõidan, siis ma kuulan ja kui kontoris olen, siis ta mängib lihtsalt taustaks. /.../ Hommikul ma kuulan Sky Plusi kuni kümneni. Peale seda kuulan Raadio 2.”
N36: “Kuulmine ja kuulamine on kaks erinevat asja. Hommikul ma tulen tööle ja panen raadio käima, aga ma ei saaks öelda, et ma selle raadiojaama ühtegi saadet teaksin. Sky Plusis on hommikuprogramm, kui ma hommikul tööle sõidan, aga muid saateid, ma ei oska öelda, et ma jälgiksin mingeid konkreetseid saateid.”
Vaid üks täiskasvanu ütles, et jälgib erinevaid raadiosaateid, mida ta Podcastina alla laeb – 51-aastane M32 jälgib kuute erinevat raadiosaadet, lisaks uudiseid.
M32: “Kui ma kuulan järele, noh siis on....see list on päris pikk. Aga muidugi esmajärgus need eestikeelsed ee, alates “Digitunnist”,”Kahvlist” ee, siis ee see
“Olukorrast riigis”, “Keskpäevatund”, “Rahvateenrid” jne jne. Need, mis see spordisaade seal Kukus oli, see eem.../”Mehed ei nuta”/.”
Intervjuude põhjal tundus, et suure osa õpilaste ja ka täiskasvanute jaoks on sarnaselt esmaseks uudiste allikaks traditsiooniliste meediakanalite kõrval veebimeedia ehk online-väljaanded. Internetis domineerisid infoallikatena Postimehe veebiversioon ja veebipõhine Delfi. 7 õpilast ja 1 täiskasvanu jälgisid uudiseid mobiiliäpi kaudu.
M29: “Esimene allikas...vast Postimees, veebiväljaanne. Ja edasi on õhtused uudised televiisorist.”
Kuigi noorte kodudesse telliti palju maakonnalehti, siis lugesid nad ka samade väljaannete veebilehekülgi.
M12: “Kui kohalikke, siis ikka Sakala veebilehele.”