Traditsiooniliste meediakanalitega kontakti otsimisel Facebookis saab eristada 5 gruppi. Peamiselt eristusid tüübid aktiivsuse alusel, gruppide moodustumisel vaadati ka nende huvi ja motivatsiooni meediat tarbida ning Facebooki kasutamise eesmärke, peamisi tegevusi.
Kahe eagrupi vahel seisnes peamine erinevus aktiivsuses – õpilased veetsid Facebookis rohkem aega, jälgisid selle kanali kaudu rohkem erinevaid meediakanaleid.
Täiskasvanud tunnistasid, et polnud kõiki Facebooki pakutavaid võimalusi veel enese jaoks avastanud ning kuna nende Facebookis veedetud aeg jäi tagasihoidlikumaks, nad ei olnud FBga pidevas ühenduses ega sinna kogu aeg sisselogitud, siis ei otsinud nad vahenduskanali kaudu ka nii paljude meediakanalitega kontakti. Lisaks pelgasid täiskasvanud noortest enam FBs liiga suurt infovoogu.
Kategooriad ei ole absoluutsed – osa intervjueeritavaid vastab mitmele tüübile. Kõige rohkem sobitusid noored kahte esimesse tüüpi. Tabelis 5 on jaotus tehtud kõige aktiivsemast tüübist kuni kõige passiivsemani.
Tabel 5. Intervjuude põhjal kujunenud meediakanalitega kontakti otsimise tüübid FBs
1. Arvamusavaldaja ja sõnumitooja – aktiivne
Kõige aktiivsemalt otsis Facebookis traditsiooniliste meediakanalitega kontakti see kasutaja, kes oli ka ise FBs meediasisu jaganud. Peamiselt võtsid jagajad endale sõnumitooja või arutleja ja teemapüstitaja rolli, aga ka manitseja ja tähelepanu tõmbaja rolli.
Arvamusavaldaja ja sõnumitooja meediakanalite laikimise ajenditeks võivad olla nii infovajadusest tulenevad ajendid nagu info kiire hankimine (eriti veebiväljaannete laikimisel), kursis hoidmine (päevalehtede laikimisel), kõneaine, geograafiline lähedus (maakonnalehtede laikimisel) kui ka kanalist lähtuvad ajendid nagu harjumus ja meediabrändi usaldus, meeldetuletuse vajadus.
Selle grupi esindaja oli Facebookiga pidevas ühenduses mobiili kaudu või oli tal sotsiaalvõrgustik arvutis taustal avatud. Lisaks veetis ta Facebookis rohkem aega.
Arvamusavaldaja ja sõnumitooja kasutas Facebooki valdavalt sõpradega suhtlemiseks, kuid sirvis ka uudisvoogu – ta ühildas mõlemat, olles oma käitumisega igas aspektis pigem aktiivne.
Selle grupi esindajal käis kodus trükiväljaandeid (peamiselt üleriigilisi päevalehti ja maakonnalehti) ja ta oli pigem nende lugeja. Arvamusavaldaja ja sõnumitooja võib olla suurem telerivaataja, aga ei pruugi. FBs võib ta sõprade jagatud postituste kõrval rohkem usaldada meediakanali jagatud postitust ning vaadata pigem seda.
Siia gruppi sobituvad paar täiskasvanut, kes olid FBs meediasisu jaganud eesmärgiga arvamust avaldada ja teemat püstitada. Nad olid FBs mõne üksiku meediakanaliga kontakti otsinud. Nendel täiskasvanutel oli suurem huvi jälgida traditsioonilist meediat ka traditsioonilisel viisil – nad lugesid päevalehti, vaatasid eestikeelseid telekanaleid, eriti ETVd ja kuulasid raadiot.
2. Sõpradega suhtleja – üsna aktiivne
Sõpradega suhtleja kasutab Facebooki selleks, et sõbralistis olevate inimestega suhelda. Sõpradega suhtlejad jagunevad omakorda kaheks: väiksem osa kasutab FBi ainult suhtlemiseks (nt Facebooki chat’i mobiiltelefonis) ega jälgi uudisvoogu praktiliselt üldse mitte – seega nemad ei otsi ka kontakti traditsiooniliste meediakanalitega. Teine suurem grupi osa suhtleb Facebookis samuti peamiselt sõpradega, kuid sirvib ka uudisvoogu ja jälgib seda, mida sõbrad jagavad – nad on suure tõenäosusega Facebookis kontakti otsinud mõne meediakanaliga.
Aktiivsemad sõpradega suhtlejad veedavad Facebookis päevas rohkem kui tund aega ning suur osa neist on FBga mobiilis pidevas ühenduses. Kui mõni sõber sõpradega suhtlejale kirjutas, tuli talle ka sellekohane teade telefoni.
Sõpradega suhtleja avab Facebookis enne sõprade jagatud
ajakirjandusliku sisuga postitusi, põhjendades seda ühiste huvide ja väärtushinnangutega. Ta otsib Facebookis kontakti palju välismeediaga, eeskätt välismaiste telesarjadega, kuna jälgib neid interneti kaudu.
Siia rühma kuulusid mõned üksikud täiskasvanud, kuigi suhtlemine ei olnud täiskasvanute jaoks FBi kasutamisel tähtsuselt esimesel kohal. Need täiskasvanud ei laikinud FBs meediakanaleid, kuna suhtlesid ainult sõpradega.
3. Uudisvoo sirvija ja vajaliku info hankija – vähem aktiivne
Uudisvoo sirvija ja vajaliku info hankija peamine tegevus Facebookis on uudisvoo sirvimine, sõbralistis olevate inimeste piltide ja postituste vaatamine. Vajaliku info hankija kasutab Facebooki selleks, et hankida vajalikku informatsiooni näiteks huviringis ja sporditrennis osalemiseks, koolitöödeks või sünnipäevakutsete saamiseks. Selle tüübi esindaja lõi Facebooki konto sealt talle igapäevaeluks vajaliku teabe saamiseks.
Uudisvoo sirvija on vähem aktiivne, kuna ta ei otsi FBs traditsiooniliste meediakanalitega nii palju kontakti – pigem keskendub ta sellele, mida uudisvoos jagavad tema enda sõbrad.
Uudisvoo sirvija gruppi kuulusid need, kes nii Facebookist kui ka traditsioonilistelt kanalitelt otsisid eeskätt meelelahutust.
Nad vaatasid rohkem kommertstelekanaleid ja telešõusid ning täitsid meediasisu jagamisel meelelahutaja rolli.
Uudisvoo sirvija veedab Facebookis vähem aega, on keskkonnas korraga sees 5-15 minutit või kuni tund aega, kuid võib FBi külastada ka mitu korda päeva jooksul.
Valdav osa täiskasvanuid kuulub sellesse gruppi, kuna täiskasvanute peamine tegevus Facebookis oli uudisvoo sirvimine ja enda kursis hoidmine sõprade tegevustega. Siiski võisid seda tüüpi esindavad täiskasvanud laikida ka mõnda meediakanalit.
4. Vene
meediaruumi tarbija – üsna passiivne
Vene meediaruumi tarbijate hulka kuulus 10st intervjueeritud kakskeelset õpilasest 7. Nendest vaid üks oli kontaki otsinud Eesti traditsioonilise meediakanaliga – ETV telesaatega
“Üheksandikud”, mida filmiti tema enda koolis (ajend psühholoogiline lähedus). Selle grupi puhul tuli välja, et laikimine võib olla ajendatud sundusest või kohustusest, nt meediatunnis pidid õpilased jälgima ETV saateid
“Üheksandikud” ja “Välisilm”.
Kakskeelsed õpilased tunnistasid, et kasutavad Facebooki kõrval rohkem venekeelset sotsiaalvõrgustikku VKontakte.
Facebookis veetsid kakskeelsed õpilased korraga aega 5 minutit ja päevas kokku kuni tund aega.
Osa Vene meediaruumi tarbijatest käis Facebookis klassikommuunis suhtlemas. Nõnda olid nad Facebooki konto algselt loonud vajaliku teabe saamiseks. Siiski suhtlesid selle tüübi esindajad FBs ka oma eestikeelsete sõpradega.
Traditsioonilisel viisil jälgisid Vene meediaruumi tarbijad rohkem Vene telekanaleid ja raadiojaamu – üks rühma liige
oli FBs näiteks laikinud venekeelset raadiojaama Eestis Sky Radio. Mõnel oli siiski koju tellitud ka eestikeelseid trükiväljaandeid.
Antud uuringus ei kuulunud sellesse gruppi ükski täiskasvanu.
5. Krooniline vähene
huvituja – passiivne Kaks noort intervjueeritavat tunnistasid, et neid ei huvita üldse uudised ega meedia. Sarnane vähene huvi ilmnes veel paari õpilase puhul. Samuti tunnistasid mitu täiskasvanut, et neid ei huvita meedias toimuv.
Krooniline vähene huvituja ei ole motiveeritud Facebookis traditsiooniliste meediakanalitega kontakti otsima, kuna ta ei tarbi neid ka eriti traditsioonilisel visiil. Kroonilised vähesed huvitujad ütlesid näiteks, et vaatavad telerit kanaleid klõpsutades – neil puudus kindel lemmiksaade, vaid nad otsisid telerist meelelahutust. Krooniline vähene huvituja külastab Facebooki harvem ja veedab seal vähem aega.
IV JÄRELDUSED JA DISKUSSIOON
Intervjuudest saadud tulemuste najal saab teha järeldusi, milliste meediakanalitega Facebookis kõige enam kontakti otsitakse ning kuivõrd näitab laikimine auditooriumi aktiivsust ja passiivsust suhtes meediakanaliga. Tulemused annavad aluse diskussioonis hinnata, kas Facebooki tähtsus võib uudiste vahendajana tõusta.