Postitustele peale klikkimine

3.4.1 Postitustele peale klikkimine

Ajakirjandusliku sisuga postituse avamine sõltus mitmest kriteeriumist. Jagatud postituste puhul vaadatakse nii algallikat, jagajat kui ka konkreetset postitust ennast ning seda, kui palju see teiste kasutajate tähelepanu on keskkonnas pälvinud. Siiski näis, et allikakriitiliselt käitus keskkonnas vähemus. Esmajärgus vaadeldakse konkreetset postitust ennast. Esimesena pälvib tähelepanu pealkiri ja selle all olev lühike sissejuhatav lõik. Tervelt 26 noort ja 6 täiskasvanut nimetas postitusele peale klikkimise ja avamise otsuse langetamise ühe kriteeriumina pealkirja. Mainiti ka juuresolevat fotot. Nimetatud kriteeriumid toodi eeskätt välja just artiklitele peale klikkimisel, kuid eeldatavasti kehtivad need ka meediakanali FBi laetud videofailide jm puhul.

M19: “Ma ei oskagi öelda, pealkiri on see, mis kutsub lugema.”

M35: “Kui mulle tundub atraktiivne pealkiri, siis ma reeglina loen läbi.”

Postituse juures vaadati edasi teemat ehk kas antud valdkond kasutajat huvitas.

Eelistatud teemadering oli väga lai ning mis ühe jaoks oli eelistatud, see võis teise jaoks võis olla vastupidi mitte huvipakkuv. Selgeid tendentse siinkohal ei olnud ja tundus, et väga kitsaid nõudmisi teemavaldkonnale siiski ei esitata. Noored ja täiskasvanud tõid huvidena välja nii sise- kui ka välispoliitikat, majandust, sporti,

haridusvaldkonda, krimiuudiseid, kultuuriteemasid. Samuti kitsamaid valdkondi – tehnoloogia, teadus, loodus, meditsiin. Leidus mõistagi neidki, kes ütlesid, et neid uudiseid üldse ei huvita – selliseid oli siiski noortest vaid kaks. Suur osa täiskasvanutest huvitus spordivaldkonnast. Kuna täiskasvanuid hangiti mugavusvalimi meetodil spordiklubist, siis oli neil ilmselt suurem huvi ka spordi vastu. Lisaks rõhutasid täiskasvanud noortest enam veel sotsiaalteemasid ja -probleeme.

M27: “Noh võibolla ongi sellised noh spordiga seoses, ee....spordiga ja ütleme siis, noh kui on mõni eriti kuum teema siin üldse elus.”

N35: “No näiteks sellised, noh ka poliitilised sündmused, mis on hästi päevakajalised just antud hetkel. Ja no üldse igasugused uudised, mis on nagu hästi aktuaalsed ja kui ma näen, et midagi uut sellest kirjutatakse, siis noh tahangi lugeda. Või mõnikord ka eluolu, inimeste eluolu puudutavad teemad, mingid sotsiaalsed probleemid – need ka huvitavad mind.”

Üldiselt rõhutati postituste avamisel uudise “olulisusele”. Näis, et postituste olulisuse hindamise kriteeriumid võivad ühtida ka Hennoste (2008) uudisväärtuse kriteeriumitega. Nii tõid uuritavad esile psühholoogilist lähedust – noored avasid postitusi, mis olid seotud kooliga. Kumbki eagrupp tõi välja postitused, mis puudutasid mingil moel sõpru või lähedasi. Nii Tallinnas kui ka väljaspool Harjumaad elavad noored tõid välja geograafilise läheduse. Kolmandaks oli kahtlemata oluline teema erakordsus – traagilised õnnetused, uskumatud juhtumised jms. Leiab viiteid ka prominentsusele (eeskätt seltskonnauudised) ja aktuaalsusele.

N23: “Aga noh ma loen vist rohkem neid, mis nagu võiksid mind puudutada.

Ehk siis näiteks seal lapsed või noored või koolid või mingid huvitegevused või mingid üritused kusagil näiteks lehes on ja. Rohkem sellised, mis puudutavad mind.”

M14: “Jällegi sellised, mis on Lasnamäega seotud ja sellised./.../ No sellised, nagu öeldakse “õnnetus müüb” ja sellised asjad.”

Teine märkimisväärne tähelepanu tõmbaja on Facebookis see, kui paljud teised kasutajad samale postitusele FBs on reageerinud – mida rohkem oli postitusel teiste kasutajate laike, kommentaare või edasi jagamisi ehk sheerimisi, seda suurema tõenäosusega ka antud kasutaja selle avas, kuna seda “olulisem” positus talle taas tundus. Sealjuures on oluline aja mõiste – mida lühema ajaga on postitus teiste kasutajate seas tähelepanu pälvinud, seda suurema tõenäosusega seda taas vaadatakse.

Teiste kasutajate tähelepanule viitas ka üks täiskasvanu.

N7: “Siis, kui mingi üks asi on, noh mingi mõttetu uudis on ju, minu jaoks

alguses, aga siis ma vaatan, et hullult palju sõpru on jaganud, siis ma nagu loen ka selle läbi. Siis ma nagu vaatan, mis see on.”

M6: “Ei ja, ma vaatan küll, et kas see tekitab nagu, et kui seda laigitakse, kui palju on laike all. Siis ju on parem asi, loogiliselt võttes. Et noh siis peab vaatama aega ka, et kuna ta postitatud on. Et kui ta on paar sekundit tagasi pandud ja laike ei ole, siis on teada, et ei ole tulnud veel.”

Loetletud kriteeriumitest edasi läheneti juba allikakriitiliselt ehk vaadati, kust info pärineb. Taaskord rõhutati mõne meediabrändi – eeskätt Postimehe – puhul, et kuna tegemist on usaldusväärse meediabrändiga, siis suurema tõenäosusega see avatakse.

M1: “Ma vaatan juba esimene asi, et kust see tuleb.”

N6: “Ma arvan, et ma loeks ikka mõlemad läbi, aga ma enne võtaks Postimehe oma, kuna see on usaldusväärsem.”

Jagaja juures muutus oluliseks see, et mida lähedasem on inimene, kes infot jagab, seda suurema tõenäosusega postitus avatakse (vt ptk 3.5.).

Mitu korda mainiti ka Zillmanni teooriaga sobituvat meeleolu aspekti – noored nimetasid postituste avamisel oluliseks oma tuju antud ajahetkel.

M1: “See vist oleneb, milline tuju on – kas sa tahad vaadata, mida ta on laikinud või ei taha.”

M15: “Ma arvan, et see oleneb täiesti nagu hetkeolukorrast. Et, kui mul nagu tol hetkel, mõtlen, et noh võiks lugeda või no jääb niimoodi kuidagi silm peale.

Näiteks tunduvad huvitavad ajalooga seotud asjad, näiteks mõned artiklid – need ma loeks kindlasti läbi. Aga kuidas tuju on.”

Veel võib postituste avamine sõltuda tehnoloogilisest lahendusest. Toodi välja, et mobiiltelefonist ei ole lihtsalt nii mugav artikleid lugeda ja ka Wi-Figa ei pruugi alati piisavalt hea ühendus olla, lisaks saab aku tühjaks.

N4: “Näiteks, kui ma olen telefoniga, noh mul on praegu arvuti katki, siis kui ma olen telefoniga, siis ma eriti nagu ei hakka lahti võtma neid, sest seal on nagu veits raskem lugeda ja koolis nett pole nii hea, et hoida kauem lahti ja noh aku saab tühjaks. Aga muidu, kui mul ikka aega on ja pakub huvi, siis ma ikka võtan lahti.”

3.4.2 Edasi jagamine  

Need Facebooki kasutajad, kes keskkonnas mõne meediakanali toodangut ise edasi jagasid ehk sheerisid, võtsid sellega justkui mingi rolli täita. Enamjaolt nad seda endale ka teadvustasid. Märkimisväärselt suur oli siiski nende hulk, kes enda sõnutsi pole mitte kunagi FBs mõne meediakanali pakutava sisuga postitust edasi jaganud – 22 noort ja 6 täiskasvanud intervjueeritavat. Valdav osa nimetas end väga harvaks jagajaks (korra kuus või harvem), määretledes enda pigem vaatleja ja jälgijana ning eelistades laikida. Seega jäid vaid üksikud aktiivsed jagajad. Peamiselt öeldi, et FBs jagatakse rohkem infot iseenda tegevuste kohta, mitte meediateavet. Suure osa moodustasid mittejagavatest noortest kakskeelsed õpilased, kes enda sõnutsi jagasid infot pigem Vene suhtlusportaalis VKontakte. Samalaadselt meediakanalite laikimisele põhjendati ka vähest sheerimist sooviga hoida oma nn virtuaalset jälge võimalikult väiksena. See viitab, et väheaktiivselt käitutakse pigem just privaatsuse säilitamise huvides.

N5: “Facebook on tegelikult selline, et seal on liiga palju isiklikku informatsiooni üleval. Et ma ei tahaks väga, et täiesti suvaline inimene võib ikkagi sinu kohta päris palju teada saada. Ma ise olen ka ikka teiste leheküljele läinud ja vaadanud, mis nad jagavad ja siis ma mõtlen, et issand jumal. Siis ma mõtlen, et ma ei tahaks seda.”

M11: “Ma pole ka väga tihe postitaja, pigem nagu jälgija ja vaatleja staatuses seal. Ise ei ole väga aktiivne postitaja.”

Teisalt leidus ka jagamise funktsiooni kritiseerijaid, kes ei näinud sel tegevusel perspektiivi.

M1: “Ei, mulle ei meeldi üldse see. Ei. Ma vist olen võib-olla heal juhul ühte artiklit sheerinud, aga ma ei tea, see tundub siuke pooltobe minu arust, aga ma ei tea.”

M2: “Ei postita ka. See ongi mul lihtsalt, et mis teised on rääkinud ja siis suhtlemiseks. Aga ise mulle ei meeldi väga midagi sellist sinna postitada, ma tunnen ennast imelikult. Ma ei tea, võibolla mu sõprusringkond on peamiselt selline, kes...jah, minusugused, kellele ei meeldi jagada ja sheerida ja laikida kõike.”

Leidusid üks noor ja üks täiskasvanu, kes eelistasid laikimisele sheerimist. M26 jagas FBs umbes 3-4 korda nädalas peamiselt terviseteemalisi artikleid, mis ta leidis Delfist.

M26: “Ma pigem olen ise jaganud. Ei laigi seal väga midagi./.../ Kui see