Taotluse sisu

Selleks, et mingi dokument oleks käsitletav taotlusena, peab ta vastama teatud sisulistele minimaalnõuetele. Kirjalikust taotlusest peavad HMS § 14 lg 3 kohaselt nähtuma:

“1) esitaja nimi;

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;

3) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;

5) muud õigusaktidega ettenähtud andmed.”

Kui esitatud taotluses ei ole toodud nimetatud andmeid, tuleb määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt HMS § 15). Eriti oluline on see juhtu-del, kui esitaja nime asemel on üksnes initsiaalid või kui isiku allkiri puu-dub. Kui seda pole tehtud, kuid menetluse käigus kogutud tõenditest ja muudest asjaoludest nähtub, kes on taotluse esitaja ja et taotluses toodu on tõepoolest taotleja tahe, siis nimetatud puuduseid tuleks käsitleda kui vor-mivigu HMS § 58 kohaselt ning need ei mõjuta taotluse ja haldusakti kehti-vust.

Kirjaliku taotluse puhul ei pea taotlus olema kirjutatud taotleja enda poolt – piisab, kui sellel on tema allkiri.

Kui taotluse puudused ei takista ega raskenda taotluse lahendamist, võib asutus teha sisulise otsuse ka puudustega taotluse alusel. Taotluse sisulist lahendamist takistavad eelkõige sellised lüngad esitatud andmetes, mille tõttu ei ole võimalik kontrollida otsuse tegemiseks vajalikke asjaolu-sid.

Küsimusi on tekitanud asjaolu, mida teha e-posti teel saabunud taotlus-tega, millele ei ole lisatud digitaalallkirja. Siinkohal tuleb eristada menetluse algatamise taotlusi ja taotlusi, mis esitatakse hiljem, menetluse kestel, kui esmane kokkupuude haldusorgani ja isiku vahel on juba toimunud.

Menetluse algatamise taotluste puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et kuigi elektroonilisel teel suhtlemine on kahtlemata kiirem ja odavam viis, peab haldusorgan määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks nõudega lisada digitaalallkiri või esitada taotlus kirjalikult koos omakäelise allkirja-ga.¹²² Haldusorganilt ei saa eeldada usaldamist, et isik, kes e-kirjas väidab end olevat konkreetne isik, seda ka tegelikult on. Puuduste kõrvaldamise nõue tuleneb asjaolust, et kuigi HMS § 5 lg 6 võrdsustab elektroonilise asja-ajamise haldusmenetluses kirjaliku asjaasja-ajamisega, peab § 14 lg 3 kohaselt taotluses olema ka taotleja allkiri – elektroonilise taotluse puhul seega digi-taalallkiri. § 5 lg 6 sätestab, et digitaalallkirja kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses sätestatud korras. Kui puuduste kõrvaldamise nõuet ei ole esitatud, jääb risk, et taotleja ei ole see, kes ta väidab end olevat, haldusorganile koos kõigi sellega kaasneda võivate tagajärgedega.

Menetluse kestel esitatavate taotluste puhul eespool toodud rangest põhimõttest lähtuda ei tule. Pigem oleks see lihtsa ja kiire haldusmenetluse läbiviimisel takistuseks, sest e-posti teel suhtlemine on tänapäeval laialt levinud viis infovahetuseks ning isikusamasuse tuvastamine (mis on digi-taalallkirja nõude eesmärgiks) ei ole reeglina probleemiks.

122 Kuigi teabenõue on ühtlasi taotlus HMS mõttes, siis omakäelise või digitaalallkirja nõue ei laiene teabenõude esitamisele, sest AvTS § 13 p 2 võimaldab teabenõuet esitada muuhulgas ka elektronposti teel ning AvTS § 14 allkirja esitamise nõuet ette ei näe; piisab nime ja side-andmete äratoomisest.

Taotlus on isiku avalik-õiguslik tahteavaldus, mille suhtes on eriregu-latsiooni puudumisel kohaldatavad eelkõige halduskohtumenetluses kae-buse tõlgendamise reeglid ning ka eraõiguses tahteavalduse tõlgendamise kohta sätestatu (TsÜS § 75).

Riigikohus on halduskohtumenetluses esitatavate kaebuste sisu selgitamise kohta märkinud: “Tulenevalt HKMS § 19 lg-st 7 peab halduskohus kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku taotluse. Ebaselgelt esita-tud taotluse tegeliku sisu väljaselgitamine kohtu poolt ei kujuta endast kaebuse muutmist.”¹²³ Nimetatud põhimõte on kindlasti ülekantav ka haldusmenetlusse taotluse sisu selgitamisele.

TsÜS § 75 sätestab üldreeglid:

“(1) Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vas-tavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteaval-duse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

(2) Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõl-gendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tah-teavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.”

Ehk teiste sõnadega tuleks haldusmenetluses taotluse esitaja tahte tõl-gendamisel lähtuda taotleja tegelikust tahtest. Kuigi tegeliku tahte väljaselgi-tamisel peaks kõige olulisemaks kriteeriumiks olema alati taotluse sõnastus ning tegeliku tahte vastavust taotluses otsesõnu väljatoodud taotlustele tuleks eeldada, siis juhtudel, kui konkreetse kaasuse asjaoludest ja erinevate faktorite kooshindamisest nähtub, et taotletakse tegelikult teist eemärki, kui taotluse esitaja deklareeris, tuleks lähtuda taotleja tegelikust tahtest ja ees-märgist. Haldusorgan ei saa piirduda üksnes objektiivselt isiku poolt väl-jendatuga, vaid peab tuginedes uurimisprintsiibile välja selgitama taotleja tegeliku tahte, võttes vajadusel isikuga ühendust, et nõuda täiendavaid selgitusi ja andmeid.

Toodud arusaama kinnitab ka järgmine Riigikohtu seisukoht haldusmenetluses esi-tatud taotluse tõlgendamise kohta: “Kolleegium leiab, et … avaldust tuleb tõlgenda-da heas usus ja kooskõlas … tegeliku tahtega. Mõistlikult ei ole võimalik eeltõlgenda-datõlgenda-da, et isik esitaks taotluse elamu tagastamiseks ilma selle juurde kuuluva maata (krundi-ta).”¹²⁴

Kui taotluse esitaja taotles osahaldusakti andmist, siis saab haldusorgan anda haldusakti üksnes osaliselt, vastasel juhul antakse tema suhtes haldus-akt, mida ta ei soovinud.

123 RKHK 3-3-1-39-01.

124 RKHK 3-3-1-82-03, p 13.

Taotlus peaks sisaldama ka dokumendi kättesaamise viisi valiku vasta-valt HMS 1. peatüki 7. jaos “Dokumendi kättetoimetamine” sätestatule ning selleks vajalikud kontaktandmed.

Viimast nõuet ei saa kindlasti mitte lugeda vähetähtsaks. Nimelt on Riigikohus HMS

§ 26 lg-te 1 ja 3 ning § 14 lg 3 p 4 analüüsi põhjal teinud järgmise järelduse: “Nendest sätetest nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud aadressil. Kui aga menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu hal-dusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada halhal-dusakti menetlusosalise re-gistreeritud elu- või asukoha aadressile.”¹²⁵ See tähendab, et kõik isikud peavad hoolitsema selles eest, et nende registrijärgsel aadressil (rahvastikuregistris, äriregist-ris jne) oleks tagatud posti ja muude teadete kättesaamine, või jälgima, et haldusor-gan oleks informeeritud tema tegelikust elu- või asukohast, kui see erineb registrisse kantust.