Dokumendi avaldamine ajalehes

Ajalehes avaldamisega toimub esmajoones haldusaktide avalik teata-vakstegemine, kui see on seaduse kohaselt vajalik (vt HMS § 62 lg 3). Ajale-he kaudu võib seaduses sätestatud juhtudel kätte toimetada ka kutseid me-netlustoimingule või teateid menetluse algatamise kohta.

Ajalehes avaldamine peaks olema pigem erandlik kui tavapärane kätte-toimetamise viis, kuivõrd ajalehes avaldamise puhul on küllaltki tõenäoline, et teade ei jõua puudutatud isikuni (vt Riigikohtu lahendit 3-3-1-57-02), mistõttu ajalehes avaldamist võib teatavaks tegemiseks lugeda vaid erijuh-tudel, mil isiklik teavitamine on praktiliselt võimatu või seotud ülemääraste kulutustega. Dokumendi kättetoimetamine vaid asutuse veebilehel aval-damisega kuulub samasse kategooriasse dokumendi ajalehes avalaval-damisega.

Veebilehel avaldamist ei tohi normiks lugeda seetõttu, et väga paljudel isi-kutel puudub oskus või võimalus veebilehelt teabe saamiseks, samuti on

veebilehe külastamiseks vaja teada selle aadressi ning ka seda, et teave seal üldse eksisteerib.

Dokument toimetatakse kätte üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded doku-mendi resolutiivosa avaldamisega, kui dokument on vaja kätte toimetada

1) enam kui sajale isikule (seega kuni 100-le isikule dokumendi kättetoimetamiseks tuleb kasutada teisi kättetoimetamise viise), 2) kui puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui

menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik vii-bimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võima-lik kätte toimetada või

3) kui haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas.

Lisaks nimetatule tuleb haldusakt avalikult teatavaks teha juhul, kui mõnel menetlusosalisel on selleks põhjendatud huvi (HMS § 62 lg 3 p 2).

Samuti võib avaliku teatavakstegemise ette näha eriseaduse või määrusega.

Dokumendi kättetoimetamisel ajalehes avaldamisega ei ole vajalik kogu dokumendi ajalehes avaldamine, HMS § 31 lg-st 1 tulenevalt avaldatakse vaid dokumendi resolutiivosa. Dokumendi resolutiivosaks on haldusorgani mingis küsimuses tehtud otsustus ilma õigusliku ja faktilise põhjenduseta, HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmäärata-vaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Resolutiivosa on asja suhtes otsustatu (nt kehtestada planeering, anda ehitusluba, jätta planeering kehtestamata jne), resolutiivosasse ei kuulu viited otsuse tegemise õiguslikule alusele, samuti ei ole resolutiivosana käsitatav otsustuse faktoloogia – asjaolude kirjeldus ning selgitused, miks konkreetse sisuga otsus tehti. Dokument avaldatakse ulatuses, mis ei sisalda HMS § 7 lg-s 3 nimetatud andmeid (rii-gi- ja ärisaladust, asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid, seal-hulgas eraelulisi andmeid). Dokumendi resolutiivosa loetakse avaldatuks pärast esimest avaldamise korda ning avaldamisega loetakse dokument kättetoimetatuks.

Dokumendi kättetoimetamine ajalehes avaldades võib olla problemaati-line, kui resolutiivosa sisaldab HMS § 7 lg-s 3 nimetatud andmeid.

Resolutiivosast tuleb sel juhul osa andmeid välja jätta ning, kui nii jäävad arusaadavaks haldusaktist tulenevad õigused ja kohustused, tuleks lugeda dokument kättetoimetatuks. Resolutiivosast teatavate andmete väljajätmisel tuleks teha teates sellele viide. Kui andmete väljajätmise tõttu muutub do-kument selle adressaadile arusaamatuks, ei saa sellisena avaldatud menti lugeda kättetoimetatuks, kuna kättetoimetamise eesmärk – doku-mendi sisust informeerimine – ei ole täidetud. Sellisel juhul peab haldusor-gan kättetoimetamiseks kasutama mõnd muud viisi.

Oluline on tähele panna HMS § 31 lg-st 1 tulenevat avaldamiskoha va-liku kriteeriumi, reeglina tuleb dokument kätte toimetada üleriigilises ajale-hes avaldamise kaudu ning vaid seaduses sätestatud juhtudel avaldatakse dokumendi resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Praktikas tähendab see sageli seda, et osa menetlust puudutavaid teateid on avaldatud üleriigilise levikuga ajalehes ning osa teateid ametlikus väljaan-des Ametlikud Teadaanded, sõltuvalt sellest, kas eriseadus sätestab erandi HMS § 31 lg 1 üldregulatsioonist.

Milline ajaleht on kohaliku ning milline üleriigilise levikuga? Üleriigili-se levikuga ajalehe all mõistetakÜleriigili-se mistahes Eesti kohas ajakirjanduÜleriigili-se müü-givõrgu kaudu kättesaadavat päeva- või nädalalehte. Kohaliku lehe leviala piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse või ühe või mitme maakonna hal-dusterritooriumiga. Kui dokument puudutab ainult kohaliku elu küsimusi, võib dokumendi resolutiivosa avaldada kohalikus lehes. Kohaliku elu kü-simuseks on eelkõige otsustused, mille mõju ei ulatu kaugemale omavalit-suse haldusterritooriumist (nt planeeringu kehtestamine, kui planeering ei käi just mõne strateegilise objekti kohta).

Dokumendi kättetoimetamise vajadus enam kui sajale isikule võib tek-kida eelkõige seoses planeerimismenetlusega, ehitusloa andmisel aga ka keskkonnalubade väljaandmisel, kus dokument tuleb teatavaks teha näiteks otsusest puudutatud kinnisasjade omanikele. Dokumendi ajalehes või Ametlikes Teadaannetes avaldamise vajadus võib tekkida ka nt enam kui 100 korteriga elumaja puhul, kui dokument on vaja kätte toimetada kinnis-asjade (korteriomandid) omanikele. Kui on teada isikute ring (nt korterma-ja), siis tuleks eelistada dokumendi postiga kättetoimetamist olenemata sellest, kas isikute arv on üle või alla 100. Ajalehes avaldamisega dokumen-di kättetoimetamisel on esmajärjekorras siiski nende isikute teavitamise ülesanne, kelle poole haldusorgan ei oska ise pöörduda või kelle asukoha kohta ei ole informatsiooni.

Haldusakt toimetatakse kätte ajalehes avaldamisega, kui see haldusakt (nt keskkonnaluba) on vaja avalikult teatavaks teha (avalikust teatavakste-gemisest vt ptk 9.5.3.3) ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas.¹⁰⁷

Dokumendi avaldamisega seotud kulud kannab kättetoimetaja, s.t hal-dusorgan, kes katab menetlusega kaasnevad kulutused laekuvast riigilõi-vust.

Seoses dokumendi kättetoimetamisega Riigi Teatajas avaldamisega on Riigikohus märkinud järgmist: “Tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast peab asutus kaalukatest otsustest avalikkust informee-rima seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et üksnes seadu-ses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult

107 Vt Riigi Teataja seaduse § 2.

jõuaks huvitatud isikuteni, ja täiendav teatamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid. … Informatsiooni levimist ei taga ainult see, et teave on põhimõtte-liselt või isegi küllalt hõlpsasti kättesaadav. Selleks, et teabega tutvuda, peab huvitatud isikul olema aimu sellest, et teave üldse eksisteerib. … Et saavutada kodanike informeerimise eesmärki, peab riik avaldama või edas-tama teate sellise sisu ja vormiga, et mõistlikul inimesel oleks võimalik ot-suse tähendusest ja tagajärgedest aru saada. Seetõttu ei või asutus taolistel juhtudel piirduda vaid erialakeelse teksti, tehniliste andmete, ruumikoordi-naatide jms esitamisega. Teade peab andma otsuse tegeliku sisu edasi või-malikult lühidalt, arusaadavalt ja üheseltmõistetavalt.”¹⁰⁸ Seega peab otsu-setegija alati, ja seda eriti dokumendi avaldamisel ajalehes, kaaluma, kas sel viisil ikka jõuab teave asjast huvitatud isikuteni. Ajalehes või ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kaasneb risk, et asjast huvitatud isikud ei oska nende huve puudutavat informatsiooni sellisest kohast otsida. Arvestades ka päeva- ning nädalalehtede rohkust, ei saa eel-dada, et isik hoiab end pidevalt kursis kõigi väljaannetega. Soovitav on tea-be jagamisel lisaks dokumendi avaldamisele ajalehes või Ametlikes Teada-annetes (mis on kohustuslik ning seda tuleb igal juhul järgida) kasutada mitmeid allikaid – kodulehekülgi, pressiteateid jms. Seejuures tuleb loomu-likult võtta arvesse ka ulatuslikuma teavitamisega kaasnevaid kulutusi. Kui need on ebamääraselt kõrged võrreldes otsuse tähendusega mingile isikute grupile, siis tuleks jääda kohustusliku menetluse juurde.

Riigikohus on oma nimetatud lahendis käsitlenud ka avaldatava teate sisu – see peab olema sellise sisu ja vormiga, et iga mõistlik inimene (s.o kujuteldav keskmiste võimetega inimene) saaks teate põhjal aru otsuse tä-hendusest ja tagajärgedest. Seejuures tuleb eristada teadet, mis avaldatakse ajalehes või Ametlikes Teadaannetes tulenevalt HMS 31 lg-st 1 ning kõiki muid teateid, mis on suunatud samast otsustusest teavitamisele. HMS § 31 lg 1 kohaselt tuleb ajalehes või Ametlikes Teadaannetes avaldada doku-mendi resolutiivosa. Kahtlemata laieneb ka dokudoku-mendi resolutiivosale nõue, et see peab olema arusaadav ning üheselt mõistetav, samas ei pruugi resolutiivosas olla võimalik kitsa eriala terminite kasutamisest loobumine, mistõttu võib juhtuda, et dokumendi resolutiivosa ei ole keskmisele inime-sele mõistetav. Sellest hoolimata peab dokumendi resolutiivosa ajalehes või Ametlikes Teadaannetes avaldamisel olema identne dokumendis endas sisalduva resolutiivosaga. Kuid samas teates võib avaldada ka muid and-meid, mis aitavad mõista otsuse sisu – nt lisatakse katastriüksuse nimele ja numbrile ka selle aadress, esitatakse erialaterminite tähendus. Kui haldus-organ otsustab lisaks dokumendi avaldamisele ajalehes või Ametlikes Tea-daannetes teavitada asjast huvitatud isikuid ka muid kanaleid kasutades, siis peab ta teate koostamisel arvestama keskmise inimese võimeid.

108 RKHK 3-3-1-31-03.