Menetluse keel

Menetluse keel on keel, milles haldusmenetlus läbi viiakse. Põhiseadu-se § 52 lg 1 kohaPõhiseadu-selt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamis-keeleks eesti keel. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasuta-mise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab PS § 52 lg-st 3 tulenevalt seadus. Eesti keele ja võõrkeele kasutamine haldusmenet-luses on reguleeritud peamiselt HMS §-ga 20 ja keeleseadusega. HMS

§-st 20 tulenevalt on menetluse keeleks eesti keel, võõrkeeli kasutatakse keeleseaduses sätestatud korras.

4.3.1. Eesti keele kasutamine

Eesti riigikeeleks on keeleseaduse § 1 lg-st 1 tulenevalt eesti keel, seega on haldusmenetluse keeleks samuti eesti keel nagu on sätestatud ka HMS

§ 20 lg-s 1. Ka KeeleS § 3 lg 1 kohaselt on riigiasutuse, kohaliku omavalitsu-se ja tema asutuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Erandid sätestatakomavalitsu-se keele-seaduse 2., 3. ja 4. peatükis.

Haldusmenetluses eesti keele kasutamise õigus ja kohustus tuleneb konkreetsemalt keeleseadusest, mis sätestab õiguse eestikeelsele asjaajami-sele ja suhtlemiasjaajami-sele riigiasutustes ning kohalikes omavalitsustes (KeeleS § 4 lg 1) ja paneb avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigi-asutuste ja kohaliku omavalitsuse riigi-asutuste töötajatele kohustuse osata ja kasutada eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks

(KeeleS § 5 lg 2). Eesti keele asemel võib haldusmenetluses teatud juhtudel kasutada ka mõnd muud keelt, näiteks omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles an-tavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles (KeeleS § 10 lg 1). Võõrkeelt kasutatakse seaduses sätestatud juhtumitel ning juhul, kui ametnik ning menetlusosaline lepivad võõrkeele kasutamises kokku.

Põhiseaduse § 51 lg 2 tagab vähemusrahvustele keeleõigused paikkon-dades (seega sõltumatult omavalitsusüksuste haldusterritooriumitest), kus neil on ülekaal. Põhiseaduse § 51 lg 2 kohaselt on paikkondades, kus vähe-malt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, igaühel õigus saada riigi-asutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.

Vähemusrahvuse keele kasutamine ei tohi aga kahjustada teisi menet-lusosalisi, kes valdavad riigikeelt, kuid mitte vähemusrahvuse keelt. Näi-teks juhul, kui planeerimismenetlus viiakse läbi vähemusrahvuse keeles, tuleb ametiasutusse eesti keeles pöörduvale isikule tema soovil tõlkida vä-hemusrahvuse keeles esitatud menetlusdokumendid. Dokumendi tõlkimise kulud tuleb kanda ametiasutusel, kuivõrd Põhiseadusega on tagatud nii vähemusrahvusest isiku kui ka eesti keelt valdava isiku õigused ning sea-dus tõlkimisele kuluva raha nõudmist kummaltki isikult ei võimalda. Ots-tarbekas ei ole kõigi vähemusrahvuse keeles antavate dokumentide rutiinne tõlkimine – kui keegi nende dokumentide vastu huvi ei tunne, siis ei ole võimalik nende esitamisega vähemusrahvuse keeles ka kellegi õigusi rik-kuda. Menetluse läbiviimisel vähemusrahvuse keeles tuleb menetlustäht-aegade määramisel alati arvestada võimaliku tõlkeks kuluva ajaga.

Võõrkeelt võib kasutada suulises suhtlemises juhul, kui eesti keelt mit-tevaldav isik ning asutuse teenistuja on võõrkeele kasutamises kokku lep-pinud ning asutuse teenistuja valdab vastavat võõrkeelt.

Kui haldusmenetluse käigus on mingil põhjusel vaja mõni dokument üle anda isikule, kes asub välisriigis, võib osutuda vajalikuks dokumendi tõlge teise riigi riigikeelde või ühte selle riigi ametlikest keeltest. Dokumen-di kättetoimetamisel välisriigis võib lähtudes haldusasjadega seotud dokumen-tide välisriikides üleandmise Euroopa konventsiooni⁸⁷ art 7 lg-st 1 dokumendi üle anda ka ilma tõlketa, kui dokument antakse üle vastavalt konventsiooni artikli 6 lg 1 punktile a ja lõikele 2.⁸⁸ Kui adressaat keeldub dokumenti vastu

87 Kehtib vaid konventsiooni osalisriikides dokumendi kättetoimetamise suhtes.

88 “(1) Taotluse saanud riigi keskasutus annab konventsiooni alusel dokumendid üle: a) sise-riiklikes õigusaktides ettenähtud dokumentide üleandmise korra kohaselt isikule, kes viibib tema territooriumil, või b) taotluse esitanud asutuse nõutud kindlal viisil, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud riigi siseriiklike õigusaktidega.

võtmast põhjusel, et ta ei valda keelt, milles see on koostatud, korraldab taotluse saanud riigi keskasutus (s.t välisriigi asutus) selle tõlkimise riigi-keelde või ühte selle riigi asjaajamiskeeltest. Samas võib ta paluda taotluse esitanud riiki tõlkida dokument või varustada see tõlkega taotluse saanud riigi riigikeelde või ühte selle riigi ametlikest keeltest.

Kui dokument on vaja edastada riiki, mis ei ole eelnimetatud konvent-siooni osalisriik ning puuduvad ka kahepoolsed riikidevahelised kokkulep-ped, tuleb ametnikul järgida eesti õigust, s.t haldusmenetluse seadust (HMS § 32 lg 3).

4.3.2. Võõrkeele kasutamine

Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 2 sätestab, et “haldusmenetluses ka-sutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras.” Keeleseaduse § 2 lg 1 ütleb, et “võõrkeel on iga muu keel peale eesti keele.” Võõrkeelt võib seega haldusmenetluse käigus kasutada vaid keeleseaduses sätestatud juhtudel.

Kui asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus, taotlus või muu doku-ment, on asutusel KeeleS § 8 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda võõrkeelse do-kumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tegemist on paikkon-naga, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest või kui ko-halikus omavalitsuses kasutatakse eesti keele kõrval mõnd vähemusrahvu-se keelt. Sellivähemusrahvu-ses piirkonnas on tulenevalt PS § 51 lg-st 2 igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastu-seid ka selle vähemusrahvuse keeles.

Kui võõrkeelse dokumendi saanud asutus ei nõua kohe avalduse, taot-luse või muu dokumendi tõlkimist eesti keelde, loetakse võõrkeelne doku-ment asutuse poolt vastuvõetuks. Haldusorgan peaks kehtestama võõrkeel-sete dokumentide esitamisega arvestava asjaajamiskorra, millega oleks ta-gatud võimalikult kiire tagasiside võõrkeelse dokumendi esitamisel. Kui asutus soovib saada esitatud dokumendi tõlget eesti keelde, siis peaks ta viitega HMS § 15 lg-le 2 ja § 20 lg-le 1 ja KeeleS § 8 lg-le 1 paluma esitada dokumendi tõlke eesti keelde. Kui haldusorgan ei nõua dokumendi esitajalt koheselt dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse dokument vastu võetuks võõrkeelsena. Sel juhul tuleb tõlkimine korraldada juba haldusorganil endal oma kulul, sest seadusest ei tulene hetkel võimalust nõuda sellisel juhtumil tõlkimisele tehtud kulutuste hüvitamist dokumendi esitajalt.

(2) Selle artikli lõike 1 punkti b kohaselt võib dokumente alati üle anda otse adressaadile, kui viimane need vabatahtlikult vastu võtab.”

4.3.3. Tõlk

Kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menet-letakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk (HMS

§ 21 lg 1).

Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isi-kule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist (HMS § 21 lg 2).

Kui menetlusosaline ei valda haldusmenetluse keelt, s.o eesti keelt, kaa-satakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Omavalitsusüksu-ses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on menetlus-osalisel õigus kasutada eesti keele kõrval vähemusrahvuse keelt.

Tõlgi kaasamisel tekkinud kulud katab reeglina tõlki vajanud menet-lusosaline. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel on menetlusosaline tõlgi kaasamisega tekkinud kulude tasumisest vabastatud (nt PagS § 10 lg 5 p 4). Tõlgi kaasamisega tekkinud kuludest võib menetlusosalise vabastada ka haldusorgan ise, see on ootuspärane näiteks juhul, kui haldusorganis on olemas tõlk, kelle tööülesandeks ongi haldusmenetluses menetlusosaliste tarvis tõlketeenuse osutamine. Menetlusosalist, kes eesti keelt ei valda, tuleb teavitada tema õigusest taotleda tõlgi kaasamist ning sellega kaasnevast kulutusest tõlkele. Kui isik ei soovi tõlgi kaasamist, sest tahab vältida selle-ga kaasnevaid kulutusi, kuid ei suuda menetluses keeleoskamatuse tõttu osaleda, tuleks tõlk kaasata haldusorganil, et tagada menetluse õiguspärane tulemus. Taolistel juhtumitel jääks kulutused hetkel haldusorgani kanda, eriseadustega tuleks n-ö ohualtimate juhtumite tarbeks sätestada võimalus nõuda ka sellisel juhul tõlgi kaasamiseks tehtud kulutused tagasi menetlus-osaliselt.

Et tagada tõlgi kaasamisega tekkinud kulude katmine, võib haldusor-gan kehtestada haldusaktis järgmised kõrvaltingimused: 1) isik on kohusta-tud katma tõlkekulud; 2) haldusaktiga talle antav õigus ei teki enne, kui isik on haldusorganile tõlkekulud tasunud. Kõrvaltingimuste kohta vt lähemalt ptk 9.2 ja 9.4.7.