Menetlusosalise tähtajad

Menetlusosalise tähtaeg on seadusest või määrusest menetlusosalise kohustuse täitmiseks või õiguste realiseerimiseks sätestatud tähtaeg (näi-teks vaide või taotluse esitamise tähtaeg) või haldusorgani poolt menetlus-osalisele mingi toimingu tegemiseks antud tähtaeg (näiteks taotluses esine-vate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg).

5.2.1. Taotluse esitamise tähtajad

Taotluse esitamise tähtaegu õigusaktides reeglina ei sätestata ja isik võib esitada oma taotlused siis, kui tal selleks vajadus tekib. Teatud juhtu-del siiski võib seaduses või määruses olla sätestatud tähtaeg taotluse esita-miseks. Tavaliselt sätestatakse taotluse esitamise tähtajad, kui taotluste alusel jagatakse mõnd piiratud ressurssi (nt teatud kalastusõiguse või raa-diosagedusvahemiku jagamine) või jagatakse mõnd ressurssi perioodiliselt (nt toimetulekutoetus). Sel juhul tuleb taotlus esitada seaduses või määruses ettenähtud tähtpäevaks. Määrusega võib taotluse esitamise tähtaja kindlaks määrata vaid selge seadusest tuleneva volituse olemasolu korral (HMS § 14 lg 5). Taotluse esitamise nõudmine teatavaks tähtajaks on isikule koormav,

sest vähendab oluliselt vabadust pöörduda haldusorgani poole endale sobi-val hetkel, seetõttu peab piirang olema kehtestatud seadusega või selle alu-sel. Samuti peab tähtaeg olema vajalik ja mõistlik (proportsionaalne). Koha-liku omavalitsusüksuse universaalpädevuse (universaalpädevuse kohta vt lähemalt ptk 13.2.1) piires võib tähtaegu taotluse esitamiseks kehtestada volikogu oma määrusega.

Kui taotluses esineb puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Taotluses esinevate puuduste kohta vt lähemalt ptk 6.2.3.5. Taotluse esitamise tähtaeg võidakse ennistada, kui taotlus esitati hilinenult mõjuval põhjusel. Lähemalt vt ptk 5.2.3.

5.2.2. Muud menetlusosalise tähtajad

Menetlusosaline peab menetluse kestel arvestama mitmete tähtaegade-ga, mis tulenevad seadusest või määrusest (nt ettepanekute ja vastuväidete esitamise aeg avatud menetluses) või on talle määratud haldusorgani poolt (taotluse täiendamine).

Peale haldusakti andmist võib haldusakti adressaadil tekkida vajadus haldusakti vaidlustamiseks. Isik võib esitada vaide haldusmenetluse seadu-ses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide ja kaebuse esitamiseks on isikul aega 30 päeva alates haldusakti teatavakstegemisest. Seejuures tuleb arvestada võimalike erisustega eriseadustes, mis võivad anda menetlusosalisele pi-kema tähtaja oma õiguste realiseerimiseks.¹¹¹

Kui seadusega või määrusega ei ole sätestatud menetlustoimingu soori-tamise tähtaega, võib selle HMS § 5 lg-st 1 lähtudes määrata haldusorgan ise. Tähtaeg peab olema mõistlik arvestades konkreetse menetluse eripära-sid, menetlustähtaeg peab olema selline, mis võimaldab menetlusosalisel talle pandud ülesande reaalselt täita (nt esitada lisamaterjale, esitada tõlge).

Menetlustähtaegu on otstarbekas kehtestada juhul, kui menetlus tervikuna tuleb läbi viia mingi kindla tähtaja jooksul ning on alust arvata, et menet-lusosalisele toimingu tegemiseks tähtaja määramata jätmisel jääb menetlus venima. Menetlustähtaja puudumine ei tähenda, et menetlusega võiks viivi-tada, tähtaja puudumisele vaatamata tuleb haldusorganil menetlus läbi viia võimalikult kiiresti ja efektiivselt. Menetlusosalisele menetlustoimingu te-gemiseks tähtaja määramisel tuleb haldusorganil sellest kindlasti menetlus-osalisi teavitada. Teavet võib haldusorgan jagada vormivabalt, kui mõnest õigusaktist kohustuslikku vormi ei tulene. Et vältida teabe moondumist, on

111 Vt näiteks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1, mis sätestab kaebuse esitamise tähtajaks 3 kuud. Erinevate menetlustoimingute tähtajad on veel sätestatud avaliku teenis-tuse seaduse § 35 lg-tes 1 ja 3, § 127 lg-s 11, riigihangete seaduse § 20 lg-s 1 ja § 21 lg-s 1.

soovitatav menetlusosalisi menetlustähtaja määramisest teavitada siiski kirjalikult.

5.2.3. Tähtaja ennistamine

Seaduses või määruses sätestatud menetlustähtaja ennistamist regulee-rib HMS § 34. Haldusorgani enese poolt kehtestatud tähtaega HMS § 33 lg-st 5 tulenevalt pikendatakse ning ennistamise kohta käivat sätet sellele seetõttu ei kohaldata.¹¹²

Menetlustähtaja ennistamine on võimalik, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel (HMS § 34 lg 1). Tähtaega võib ennistada haldusorgan omal initsiatiivil (nt vaie esitatakse hilinenult, kuid haldusor-gan asub seda lahendama) või menetlusosalise taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuseta ennistamine on seadusevastane ja puudutatud isik võib selle peale kaevata.

Haldusmenetluse seadus ei ava mõiste “mõjuvad põhjused” sisu. Milli-sed on mõjuvad põhjuMilli-sed, mis võivad olla menetlustähtaja ennistamise aluseks, jääb haldusorgani otsustada lähtudes iga konkreetse juhu asjaolu-dest. Õiguskirjanduses loetakse mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust, liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest. Lähtudes halduskohtumenetluse tähtaegade suhtes kujunenud kohtupraktikast, ei ole mõjuva põhjusega tegemist siis, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tege-mist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtte-liselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise¹¹³ (nt raske haigus).

Oluline on tuvastada põhjuslik seos takistava asjaolu ning menetlus-toimingu mittetähtaegse täitmise vahel, samuti tuleb välja selgitada takista-va asjaolu esinemise kestus – kas see takistas menetlustoimingu teostamist kogu tähtaja vältel või ainult lühendas menetlustoimingu tegemiseks jää-nud aega. Tähtaja ennistamise otsustamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumise tähendust menetlustähtaja möödalaskmisel.

Menetlustähtaja ennistamise formaalse eeldusena näeb § 34 lg 2 ette põhjendatud taotluse esitamise kahe nädala jooksul pärast menetlustoimin-gu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Ennistamise taotluse esitami-se eelduesitami-seks on menetlustoimingu tegemiesitami-seks antud tähtaja möödumine, taotlust ei saa esitada, kui menetlustoimingu tegemise tähtpäev ei ole veel möödunud, olgugi et faktiliselt võib menetlustoimingu tegemiseks mingi takistuse tõttu olla jäänud liiga vähe aega. Sel juhul tuleb püüda siiski

112 HMS seletuskirjas nimetatakse seadusest või määrusest tulenevat tähtaega materiaalõigus-likuks tähtajaks ning haldusorgani poolt kehtestatud tähtaega menetlusõigusmateriaalõigus-likuks täht-ajaks.

113 RKHK 3-3-1-59-00.

netlustoiming sooritada, nt esitada taotlus puudustega ja need hiljem kõr-valdada. Menetlustähtaja ennistamine pole õigustatud, kui menetlustoi-mingu läbiviimine oleks koheselt võimalik.

HMS § 34 lg 2 nõuab, et taotlus tähtaja ennistamiseks oleks esitatud ka-he nädala jooksul pärast takistava asjaolu äralangemist. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel on mõeldavad kolm võimalust:

1) isik esitab taotluse tähtaja ennistamiseks ning peale selle rahul-damist sooritab vajaliku menetlustoimingu;

2) isik sooritab samaaegselt tähtaja ennistamise taotlusega vajaliku menetlustoimingu (esitab taotluse, vaide vmt). Kui haldusorgan tähtaega ei ennista, jääb sooritatud menetlustoiming tähelepa-nuta. Kui aga tähtaeg ennistatakse, siis alustab või jätkab hal-dusorgan asja sisulise menetlusega;

3) isik sooritab üksnes vajaliku menetlustoimingu, misjärel hal-dusorgan annab talle võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

Viimasena toodud variandi puhul tuleb märkida, et HMS § 34 lg-st 1 tulenevalt võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada ka omal algatusel, ilma isiku sellekohase avalduseta. Seega, kui isik on menetlustoimingu hili-nenult sooritanud, ei ole alati vajalik temalt eraldi tähtaja ennistamise taot-lust nõuda (näiteks juhtumitel, kui haldusorganil on juba teada, miks isik tähtajast kinni ei pidanud ja ta kavatseb sel põhjusel tähtaja ennistada).

Tähtaja ennistamise taotluse esitamine on vajalik eelkõige neil juhtudel, kui ei ole selge, kas isik soovib tähtaja ennistamist, ja kui, siis millisel põhjusel ta seda soovib.

HMS § 34 lg-st 3 tulenevalt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud roh-kem kui aasta. Näiteks kui ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtpäev oli 3. september 2003, siis saab menetlustähtaja ennistamise taotlust esitada kuni 4. septembrini 2004 (k.a). Ajaline piirang ennistamistaotluse esitami-seks on vajalik õiguskindluse säilitamiesitami-seks, kuigi teatud menetluste puhul on ka üks aasta liiga pikk aeg. Vastavad erandid (nt lühem ennistamistäht-aeg) tuleb ette näha eriseadustes. Liiga pikk ennistamistähtaeg võib endaga kaasa tuua menetluse pidurdumise, sest menetlustähtaja ennistamisega kaasneb alati uue tähtaja määramine, mis pikendab menetlust tervikuna ning võib vähendada teiste menetlusosaliste usaldust haldusorgani efektiiv-se tegutefektiiv-semiefektiiv-se vastu.

Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine on antud menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku pädevusse (HMS

§ 34 lg 4). Kui asutuse siseselt on antud pädevus menetluse läbiviimiseks konkreetsele ametnikule, siis kas see tähendab tema volitust ka ennistamise üle otsustada või peab selleks olema eraldi volitus? Lähtudes HMS § 34

lg-st 4, mis räägib konkreetselt volitusest menetlustähtaja ennistamise otsus-tamiseks, tuleb asuda seisukohale, et volitavast aktist peab tulenema otse-sõnu eraldi volitus ka ennistamise küsimuse lahendamiseks. Kui ennistami-seks ametnikule volitust ei ole antud, otsustab ennistamise haldusorgani juht või selleks eraldi volitatud isik.

Menetlustähtaja ennistamine ei ole siiski alati võimalik, HMS § 34 lg-st 5 tulenevalt võib seadusega piirata menetlustähtaja ennistamise võima-lusi. Sel juhul peaks eriseaduses olema üheselt määratletud ning otsesõnu sätestatud teatavate tähtaegade ennistamise võimatus, kehtiv õigus käes-oleval hetkel sellist võimalust ei anna.