R AHVUS , PÄRITOLU JA KEELTEOSKUS

Nõukogude ideoloogia käsitles NSV Liitu rõhutatult “paljurahvuselise riigina”

ning rahvusküsimusele pöörati NSV Liidus suurt tähelepanu.⁴⁸ Rahvus oli olu-line ka kaadripoliitikas, see tuli alati märkida ankeeti ning sisaldus kõikides kaadrialastes statistilistes kokkuvõtetes ja aruannetes. Rahvuspoliitika küsimusi on kaadrite käsitlemisel peetud üheks võtmeteemaks ja üheks enam intrigeeri-vamaks küsimuseks. Mitmed ajaloolased on tegelenud ka sõjajärgse Eesti rahvuspoliitika küsimustega. Põhiliste järeldustena on välja toodud konflikti kohalikku päritolu kommunistide ning mujalt NSV Liidust Eestisse suunatud nn Venemaa eestlaste ja venelaste vahel, mis lõppes viimaste võiduga ning eest-laste osakaalu järsu vähenemisega 1950. aasta EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud parteipuhastuste kulmineerumise käigus. Kohalikke kaadreid poliitika kontekstis käsitlenud David Feest paigutab need NSV Liidu rahvus-poliitika raamistikku ning väidab, et sõjajärgsetel aastatel rakendati nn taas-põlistamise (neokorenizatsija) poliitikat, mis tähendas eestlaste eelistamist kaadrite komplekteerimisel. Eesti ajaloolased nende seisukohtadega siiski pi-gem ei nõustu.⁴⁹ Oletatud on ka rahvuslike kvootide olemasolu kaadrite komp-lekteerimisel.⁵⁰

Üldise tendentsina suurenes sõjajärgsetel aastatel nii mitte-eestlaste kui mu-jalt pärit eestlaste osa rahvastikust. Mujal NSV Liidus elavaid eestlasi kasutati sovetiseerimise toetamiseks kõikides valdkondades. 1946. aasta jaanuaris oli

48 NSV Liidu rahvuspoliitika olulisemad käsitlused on näiteks: Terry D. Martin, The Affirmative Action Empire: Nations and Nationalism in the Soviet Union, 1923–1939, New York, 2001; Yuri Slezkine, “The USSR as a Communal Apartment, Or How a So-cialist State Promoted Ethnic Particularism”, Slavic Review, vol. 53, no. 2, 1994, 414–

452.

49 David Feest, “Põlisrahvuste taaseelistamise poliitika balti liiduvabariikides? Eestimaa Kommunistlik Partei pärast Teist maailmasõda” teoses: Tõnu Tannberg (koostaja), Eesti NSV aastatel 1940–1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis, Tartu, 2007, 207–224; Olev Liivik, “Rahvus- ja naispoliitika Nõukogude Eestis: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaadi rahvuslik ja sooline koosseis 1945–1953”, Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2006, Tartu, 2007, 56.

50 Feest, “Põlisrahvuste”, 213.

21% EK(b)P liikmetest nn Venemaa eestlased.⁵¹ See pidi mõju avaldama ka kaadripoliitikale.

Partei keskaparaadis ei ulatunud eestlaste osakaal 1940. aastate teisel poolel kunagi üle kahe kolmandiku ning jäi sageli alla poole. Partei keskkomitee apa-raadis oli eestlaste osakaal näiteks 1945. aastal umbes 59%, 1947. aastal 51% ja 1950. aastal 53%. Partei maakonnakomiteede ja linnakomiteede sekretäride seas langes eestlaste osakaal 1946. aasta 64%-lt 1949. aastaks 59%-ni.⁵²

Liikudes maakonna tasandilt valla omale avaneb hoopis teistsugune pilt.

Eestlased olid nii valla parteiorganites kui täitevkomiteedes alati suures üle-kaalus (Tabel 9). Tuleb silmas pidada, et 1944. aasta andmed on väga puuduli-kud, sest kaadristatistikaga ei olnud siis kellelgi aega tegeleda ning valla ameti-kohtadel töötas palju ajutisi inimesi, kes polnudki mõeldud neile kauemaks jääma. Ka osa 1945. aasta statistikast koostati hiljem tagantjärgi. Saab siiski väita, et eestlaste osakaal oli just esimestel kuudel kogu sõjajärgse aja kõrgeim.

Suurem osa partorge tulid operatiivgruppidest või tagala ettevalmistuskursus-telt, kus olid põhiliselt eestlased ning täitevkomiteede töötajad leiti valdavalt kohapealt. Hiljem hakkas mitte-eestlaste osakaal suurenema ning tõusis partor-gide seas 1947. aastaks 12% ning 1950. aastaks 15%-ni. Täitevkomitee esi-meeste seas oli mitte-eestlasi alati vähem ning dünaamikas selget tendentsi ei avaldu: 1945. aastal alla 4%, 1947. a 8% ning 1950. aastal veidi alla 6%. Olgu lisatud, et mitte-eestlased olid paari üksiku erandiga vene rahvusest.

Tabel 9. Eestlaste osakaal vallajuhtidest 1944–50 (%) ⁵³

partorgid TK esimehed

september 1944 94 ...

14.07.1945 ... 96

01.01.1947 88 92

20.11.1947 89 91

01.01.1949 ... 91

15.03.1950 85 94

Tartu maakonna arvestuses avaneb veidi teistsugune pilt (Tabel 10). Eestlaste osakaal langes kuni 1947. aastani ja hakkas siis uuesti tõusma. Rekordiliselt 12

51 Hill Kulu, Eestlaste tagasiränne 1940–1989: Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel, Tartu, 1997, 133–143.

52 Liivik, “Rahvus- ja naispoliitika”, 60; Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid, 132.

53 ERAF.1.48.22, 26; ERAF.1.5.11, 19, 108–110; ERAF.1.48.158, 36–108;

ERAF.1.48.183, 77–213; ERAF.1.307.34, 35–53; ERAF.1.307.78, 1–41.

mitte-eestlasest partorgi oli maakonnas 1946/47 vahetusel, hiljem oli neid 6–7 (protsent langes 23-lt 17–18 peale). Tartumaa ei olnud selles kontekstis Eesti keskmine maakond, sest tänu vene kogukonna olemasolule Peipsi järve äärsetes valdades, oli maakonnas mitu valda, kus mitte-eestlaste osakaal rahvastikust oli Eesti keskmisest tunduvalt suurem. See ei tähenda, et sinna tulnuks tingimata saata venekeelne partorg, sest kohalikud venelased olid reeglina kakskeelsed.

Sinna sai saata partorge, kes ei osanud eesti keelt, aga olid kogenud parteitöö-tajad, keda ei saanud jätta kasutamata.

Statistika taustal ei ole mingeid andmeid, mis laseks rahvusstatistikat vaa-delda osana kaadripoliitikast ning vähemalt kohalikul tasandil olid eestlaste eelistamisel kindlasti pragmaatilised põhjused. Rahvuse kõrval oli tunduvalt olulisem näitaja sellega seotud keelteoskus. Kohalikul tasandil ei olnud võima-lik töötada eesti keelt valdamata. Partorg pidi oskama kohavõima-likku keelt. Ametli-kult sellepärast, et tööülesannete hulka kuulus rahvale esinemine. Varjatum, aga olulisem, oli ilmselt see, et partorg oli partei informaator, kes pidi olema kursis inimeste meelsusega, teadma kohalikke kuulujutte ning selleks pidi ta inimeste jutust aru saama.

1947. aasta alguse kaadristatistika järgi oskas Eesti NSV vallapartorgidest 59% nii eesti kui vene keelt ja 41% ainult eesti keelt. Ainult vene keelt oskavaid partorge oli kokku ainult kaks. 1947. aasta lõpus olid näitajad vastavalt 67%, 32% ja kolm. Täitevkomitee esimeeste vene keele oskus oli halvem, sest tundu-valt rohkem oli neid, kes polnud viibinud Nõukogude tagalas ega teeninud Pu-naarmees. Mõlemat keelt valdas 1. mail 1947 ametis olnud esimeestest 53% ja ainult eesti keelt 47%. Üks Võrumaa esimees oskas ainult vene keelt.⁵⁴

Keeleoskuse statistikasse tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest tegemist on and-metega, mille aluseks on inimeste enda hinnang oma keeleoskusele. Vene keele oskamise alla on statistikas ilmselt sattunud ka need, kes ankeedis hindasid seda

“nõrgaks” ja ankeetide analüüs näitab, et enamik eestlastest vallaametnikest, vaatamata sõja-aegsele Punaarmee taustale, hindasid ankeedis oma vene keele oskust nimelt nii. Seetõttu olid eelistatud seisundis Peipsi-venelaste kogukon-nast pärit partorgid, kuna nemad reeglina valdasid mõlemat keelt.

Rahvusliku kuuluvuse kõrval tuleb oluliseks pidada inimeste päritolu, millel oli sisuliselt suurem tähendus kui rahvusel. Rahvus oli NSV Liidus sageli formaal-sus, mida kasutati statistikas ja mis võimaldas vastuvõtukvootide kaudu esitada partei paljurahvuselisust. Päritolu aga määras hariduse, keelteoskuse, tööalase ettevalmistuse, töökogemuse ning seeläbi usaldusväärsuse kõrgemata parteior-ganite silmis.⁵⁵ Küsimus on eelkõige selles, millistes tingimustes oli inimene üles kasvanud, millise ideoloogia tingimustes oli toimunud tema väljakujune-mine. On päris selge, et NSV Liidus üles kasvanud eestlase ning Eesti Vabarii-gis välja kujunenud eestlase mõttemaailm ja väärtushinnangud ei saanud olla ühesugused.

54 ERAF.1.48.123, 91, 114, 125, 132, 137, 143, 155, 168, 176, 186, 198.

55 Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid, 132.

Tabel 10. Tartu maakonna vallapartorgide rahvus ja päritolu 1945–50 ⁵⁶

Andmed teada (arv)

PÄRITOLU RAHVUS Eesti

NSVL (arv)

eestlased mitte-eestlased

arv % arv %

sh Venemaa eestlased

(arv)

kohalikud (arv)

muulased (arv)

01.01.1945 31 28 90 3 24 77 3 7 –

01.01.1946 43 39 91 4 33 77 4 10 –

01.01.1947 42 37 88 5 30 71 4 11 1

01.01.1948 41 34 83 7 34 83 6 6 1

01.01.1949 43 32 74 11 37 86 9 4 2

01.01.1950 37 30 81 7 30 81 5 5 2

30.09.1950 38 28 74 10 28 74 7 7 3

Ametlikust statistikast üldiselt ei leia andmeid inimeste päritolu kohta. Seda on võimalik selgitada kaadritoimikute abil inimeste varasema tegevuse kaudu, sestap saab tugineda Tartumaa vallapartorgide kaadrite analüüsile (Tabel 10).

Päritolu määratlemisel olen arvesse võtnud nii sünnikohta kui hilisemat elu-käiku, pidades silmas, et kõik Venemaal sündinud inimesed ei jäänud sinna, vaid osa opteerus juba lapsena Eestisse ning veetis oma kujunemisaastad Eestis.

Selliseid partorge oli vähemalt kuus ning nemad olen liigitanud kohalike eest-laste hulka. Kuna statistika aluseks on võetud ametisolek 1. jaanuari seisuga, siis ei hõlma see partorge, kes nimetati ja vabastati aasta sees. Kui kaasata sta-tistikasse kõik partorgid, kelle kohta eluloolised andmed õnnestus välja selgi-tada, selgub, et 83% partorgidest oli oma kujunemisaastad veetnud Eestis ning 17% mujal (valdavalt Venemaal, üksikud ka Ukrainas või Kasahstanis). Kuna jutt käib Tartu maakonna partorgidest, siis on sobiv märkida, et Eestis sündinu-test oli valdav enamik pärit Tartumaalt (u 15% oli pärit teissündinu-test maakondadest, enamasti Viru- või Petserimaalt).

Mida statistikast järeldada? Kohalikku päritolu inimeste osakaal vähenes.

Ehkki see muutus ei olnud ühtlane, on ometi selge, et viimasel kahel aastal oli kohalikku päritolu partorgide osakaal märksa väiksem, kui eelnevatel aastatel.

Rahvuse osas selget tendentsi välja ei joonistu. Perioodi teisel poolel vähenes Eesti päritolu venelaste osakaal, mis oli ilmselt tingitud sellest, et just see kon-tingent tegi parteilist karjääri. Kokkuvõttes saab statistikast järeldada, et läbi perioodi eelistati vallapartorgidena kohalikku päritolu ja kohalikust rahvusest

56 Kõik andmed on esitatud aasta 1. jaanuari seisuga. Statistika on tehtud kaadritoimi-kute põhjal koostatud Tartu maakonna vallapartorgide andmebaasi põhjal.

(seega kohalikku keelt valdavaid) inimesi, kuid viimastel aastatel tehti selles osas järeleandmisi.